Aprillis
jõudsid
lahutuse rahalises pooles kokkuleppele Tallinna vanalinna ühe edukaima
restorani
Olde Hansa omanikud Margit ja Auri Martti
Hakomaa.
Naine saab mai lõpuks 21 miljonit krooni oma
pangakontole
osaluse loovutamise eest populaarses keskajateemalises restoranis. Samuti
jääb
talle suur kaheksa miljonit krooni väärt korter vanalinnas Raekoja
platsi
lähistel.
Auri
Martti
Hakomaa jääb maksma iga lapse, nii ühiste kui ka Margit Hakomaa
eelmisest
abielust sündinu ülalpidamiseks iga kuu viis tuhat krooni. Kokku
viisteist tuhat
krooni, sest peres kasvab kolm last. Auri
Martti Hakomaale jäävad ka osalused tema firmades ning Tallinnas
Rocca al Mare
kandis hiidsuur krunt, kuhu pere kavatses ühise kodu
rajada.
*
Esimesed
rõngastatud vangid
Harju
Maakohus
rahuldas esimesed avaldused, mille tulemusena juba tuleval nädalal
pääsevad
vabadusse Eesti esimesed "jalavõruga" vangid. Kohus
määras röövimisese eest
istuva Raini neljaks ja sama asja eest kinni
oleva Kristjani kolmeks kuuks elektroonilise valve alla.
Pärast
elektroonilise valve lõppu jätkub umbes kahe aasta pikkune
tavaline katseaeg.
Prokurörid meeste vabastamisele vastu ei vaielnud ning tuleval
nädalal astuvad
need uhiuute "jalavõrudega" vabadusse.
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna
nõuniku
Rait Kuuse sõnul on elektroonilise järelevalve
peamine eesmärk
muuta ühiskond turvalisemaks. „Elektroonilise valve kasutamine annab
kriminaalhooldusametnikele senisest tõhusama võimaluse
kontrollida
kinnipidamiskohast vabanenute käitumist vabaduses," märkis
Kuuse.
Elektrooniline valve
rakendatakse ööpäevaringse koduaresti
põhimõttel, mis tähendab, et kriminaalhooldusalune
võib oma elukohast lahkuda
vaid eelneval kokkuleppel kriminaalhooldusametnikuga. "Juhul kui
hooldusalune
rikub valve tingimusi, võib kohus ta saata vanglasse tagasi karistust
kandma,"
lisas Kuuse.
Kui seade
annab
häire, siis see edastatakse keskserverisse, mis võtab häire
vastu ja edastab
selle kriminaalhooldusametnikele. Server ja koduvalve seade peavad
ühendust
mobiilsidevõrgus, häireteade laekub kriminaalhooldaja mobiilile
ja/või e-posti
teel ning on nähtav ka vastavas andmebaasis.
*
Ärimehele
jäi tema 600ruutmeetrine maja kitsaks
Selle
nädala algul
üllatas Viimsi poolsaare elanikke enneolematu vaatepilt. President
Lennart Meri maja naabruses lammutas kopp maha noobli eramu.
Ekspress
selgitas välja, et 600ruutmeetrine häärber kuulus
ehitusettevõtja Mati
Heinsarele, kes põhjendab
lammutamist
sellega, et kümme aastat vana maja jäi talle lihtsalt kitsaks.
"Mul on soov
ehitada üks suur, ilus, väärikas maja. See oleks kuues maja,
mida ma endale
ehitan," lausub Heinsaar.
* Gerd Kanter valmistub
maailmarekordiks
Kettaheitja Gerd Kanter ütleb
Eksprtessile
antud intervjuus, et loodab algavalt hooajalt väga palju. "Ideaalne
olekski, kui
tuleks nii maailmarekord kui ka MM-tiitel."
Samuti ütleb Kanter, et praegu on ta enesetunne
palju parem ja
rõõmsam kui eelmistel hooaegadel. "Võin unistada oma
eesmärkidest. Tulemused,
mis ma tegin trennis ilma tuuleta, ei jäänud eriti alla
võistlustel ideaalsetes
tuuleoludes tehtud hooaja tipptulemusele. Loodan, et see peaks sind kui
huvilist
rahustama."
* Kõusaare ja Moore´i filmid
Cannes'is
ohus
Kuldse Palmioksa ja
Oscariga
pärjatud USA dokumentalist Michael Moore on langenud USA
Kuuba
majandusembargo ohvriks. USA valitsus on Moore´i vastu algatanud
juurdluse, kuna
režisöör viibis illegaalselt Kuubal, filmides seal oma uut
dokumentaali "Sicko".
Film on kriitiline USA tervishoiusüsteemi vastu, vastandades seda Kuuba
omale.
Film esilinastub kolmapäeval alanud 60. Cannes'i
filmifestivalil.
Skandaalid on juba kogunenud ka Eesti filmitegija, Areeni
kirjandustoimetaja Kadri Kõusaare debüütfilmi
"Magnus" ümber.
Filmi esilinastus Cannes'i ametlikus programmis "Vaatenurk" on
ohus, sest end
"peategelase prototüübi tuttavaks" nimetav naine on
Kõusaare kaevanud kohtusse
mitte ainult Tallinnas, vaid ka Pariisis.
Teisipäevase seisuga ei osanud Kõusaar
öelda, kas film
Cannes'is linastub või mitte. "Loodan siiski, et võidab
terve mõistus ning sõna-
ja kunstivabadus," sõnas ta kommentaariks.
* Tiit Vähi ostis Luukase
villa
Ekspeaminister Tiit Vähi ostis mullu lahkunud
suurärimehe Aadu Luukase luksusliku villa Viimsis Pringi
külas.
Enam kui 600 ruutmeetri üldpinnaga maja müüs Aadu Luukase poeg
Indrek
Luukas 26 miljoni krooni eest aprillikuus. Maja paikneb mere
ääres
kahel kinnistul, mille suurus on kokku ligi 8000 ruutmeetrit.
Raivo Puusepa projekteeritud nelja magamistoaga
kahekorruselisel majal on tehnosüsteemid – küte, saun –
internetist juhitavad.
Saunalavalt avaneb vaade merele, selge ilmaga ka Toompea tornidele. Maja
müüdi
kogu sisustusega.
Et mõne aasta vanust villat Luukased endale ei jäta,
otsustati kohe
pärast Aadu Luukase surma. Ekspressi andmetel oli üks ostuhuviline
valmis maja
eest veelgi kõrgemat hinda välja käima, ent Indrek Luukas oli
Vähiga juba käed
löönud.
* Armin Karu
rajab koos
pojaga autopesulate keti
Tänavu loodud
ettevõte Laserwash Group plaanib
ehitada oma esimese automaatse
autopesulaga. Firma omanikeringi kuuluvad Eesti jõukaim inimene, Olympic
Casino
suuromanik Armin
Karu, tema 19aastane poeg Erik Karu ning
äripartner
Tarvo Loitmaa. Äriidee autorid on kaks viimast.
”Märkame,
et hea ilma korral on autot kiirelt ja korralikult puhtaks saada
suhteliselt
keeruline,” ütles Erik Karu Ekspessile.
Koht,
kus
esimene pesula avatakse, pole veel lõplikult kinnitatud. Küll aga
märkis Karu,
et ühe pesulaga ei piirduta ning otsitakse laienemiseks uusi
strateegiliselt hea
asukohaga kinnistuid. ”Plaanis on luua tuntud kaubamärk ja
usaldusväärne
pesulakett,” kinnitab Karu.
Karu
räägib,
et investeering uude ärisse pole sugugi väike. ”Et
saavutada uudne kvaliteet ja
tase, ei ole investeering kindlasti odav. Ainuüksi üks
pesulasüsteem maksab üle
85 000 euro,” ütleb Karu.
* Endine
võidusõitja Urmas Põld avab luksusautode
poe
Endine võidusõitja
Urmas Põld hakkab müüma tuunitud
Mercedeseid, Chryslereid ja Porschesid.
Need on autod suure rahakotiga
inimestele, kes teavad, mida nad tahavad, selgitab Põld. “Kes
lepib poest
ostetud ülikonnaga, kes tahab rätsepaülikonda!”
Näiteks Mercedes-Benz ML 63
AMG džiibi saaks Silberautost umbes 1,6–1,7
miljoni
krooniga. Aga Põld müüb masinat 2,9
miljoni krooniga
pluss käibemaks.
Põld selgitab, et “kahekordset”
hinda tuleb auto eest maksta väga mitmesuguste iluvidinate,
mugavuselementide,
aga ka näiteks mootori lisahobujõudude eest. Auto välimus on
“isasem”, vedrustus
sportlikum, pidurid keraamilised jne.
Osa tuuningtöid tehakse kohapeal,
osa Saksamaal. Eesti kaudu tahetakse
lähipiirkonnas müüa 40–50 autot aastas. Kalleim masin, mis
Põld seni on müünud,
maksis üle nelja miljoni krooni.
* Skype’i
loojad: teeme, mida
tahame!
Mida on ühist
vähiravimite
valmistajal, kõrge temperatuuritaluvusega pooljuhtlülitite
arendajal ja
hiinlastele inglise keele õpetajatel? Õige vastus - nende
kõigi "soontes" voolab
Skype'i loomisega teenitud raha. Investeerimisfirmasse Ambient Sound
Investments
(ASI) koondunud Skype'i loojaid - Jaan Tallinna, Toivo
Annust, Ahti Heinlat ja Priit
Kasesalu - võib pidada siinsete riskikapitalistide ja
ettevõtjate
hinnangul pigem äriingliteks kui tavapärasteks riskikapitalistideks.
Nad
investeerivad omateenitud raha ega pea seetõttu vastutama tootluse eest.
„See
paneb pitseri kogu nende käekirjale," sõnab riskikapitalist
Allan
Martinson.
Skype'i loojad kinnitavad Ekspressile, et tootlusest
märksa
tähtsam on nende jaoks leida maailma tehnoloogiliselt muutvaid
ettevõtteid,
millest tulevikus võivad, aga ei pruugi saada
tipptegijad.
Praeguseks on nad kaalunud investeerimist mitmesajasse
ettevõttesse ning raha paigutanud üheksasse, kelle puhul on
tegemist uute
tehnoloogiate või tehnoloogial põhinevate uute teenuste
arendajatega.
* Kuidas paadunud rullnokast saab
mõrtsukas
Eesti on Euroopa üks kõige ohtlikuma liiklusega maa.
Ekspress võttis ette
ühe tüüpilise juhtumi, kus purjus juht sõitis surnuks
kaks inimest ning toob
lugejani kogu sündmuste käigu.
* 10
tundi minister Urve Palo elust
Ekspress veetis ühe päeva
rahvastikuministeri
Urve Paloga, kes tegi head karjääri
eraettevõtluses, kuid
tüdines direktorikohast. Tema uus väljakutse on
poliitika.
* Molodaja Gvardija koostas Eesti uus-SSi
nimekirja
Vene noorteliikumine
Molodaja
Gvardija (Noor Kaardivägi) koostas Eesti ajakirjanduse põhjal
loetelu
tegelastest, kes olid seotud pronkssõduri äraviimisega. Nimestiku
koostaja
nimetab seda seltskonda „uuteks
SS-lasteks".
Sinna kuuluvad näiteks peaminister Andrus
Ansip, tema büroo endine juhataja Keit Pentus,
viimase
abikaasa Rain Rosimannus, president Toomas Hendrik
Ilves, endine kaitseminister Kalle Laanet,
ekskaitseminister Jürgen Ligi jpt teised tuntud
tegelased. Aga
ka näiteks Areeni kunstikriitik Harry Liivrand,
kes soovitas
mullu peaministril pronksmees Tõnismäelt ümber paigutada.
Kõik loetellu kuulujad esinesid Eesti Ekspressi
kahe nädala
taguses loos „Peaministri salasõda".
Nimekiri ilmus Molodaja Gvardija veebiküljel
rubriigis
„Vaenlase tagalas".
*
Keila-Joa alkeemik teeb
tinast
sajaprotsendilist kulda
"Ah soo. Mul on
siin näidis ka,
mis ma teinud olen. Ma võin teile isegi paar tükki kulda kaasa
anda, ega mul
kahju ei ole. Sest noh, kui ta niisama mul kätte tuleb, siis pole ju
probleemi."
Alkeemik
Margus Lang toob oma püramiidimaja köögist
punase korgiga
topsi, mille põhjas on kullatükikesed, ja puistab mõned
kollased helbed
väikesesse kilekotti.
"See on
sajaprotsendiline kuld. Võite analüüsid lasta teha. Ja seda
tehakse seatinast
loomulikult. Millest siis muidu kulda tehakse?"
Praktiliselt
käib
kulla tegemine mehe selgituste järgi õues: neli tundi kestva
protsessi juures
peab kohal olema kümmekond inimest, kellest mõni võtab kaasa
seatina tüki. Seda
saab näiteks akuklemmidest.