Aprillis jõudsid lahutuse rahalises pooles kokkuleppele Tallinna vanalinna ühe edukaima restorani Olde Hansa omanikud Margit ja Auri Martti Hakomaa.
Naine saab mai lõpuks 21 miljonit krooni oma pangakontole osaluse loovutamise eest populaarses keskajateemalises restoranis. Samuti jääb talle suur kaheksa miljonit krooni väärt korter vanalinnas Raekoja platsi lähistel.
Auri Martti Hakomaa jääb maksma iga lapse, nii ühiste kui ka Margit Hakomaa eelmisest abielust sündinu ülalpidamiseks iga kuu viis tuhat krooni. Kokku viisteist tuhat krooni, sest peres kasvab kolm last. Auri Martti Hakomaale jäävad ka osalused tema firmades ning Tallinnas Rocca al Mare kandis hiidsuur krunt, kuhu pere kavatses ühise kodu rajada.
 
* Esimesed rõngastatud vangid
Harju Maakohus rahuldas esimesed avaldused, mille tulemusena juba tuleval nädalal pääsevad vabadusse Eesti esimesed "jalavõruga" vangid. Kohus määras röövimisese eest istuva Raini neljaks ja sama asja eest kinni oleva Kristjani kolmeks kuuks elektroonilise valve alla. Pärast elektroonilise valve lõppu jätkub umbes kahe aasta pikkune tavaline katseaeg. Prokurörid meeste vabastamisele vastu ei vaielnud ning tuleval nädalal astuvad need uhiuute "jalavõrudega" vabadusse.
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõuniku Rait Kuuse sõnul on elektroonilise järelevalve peamine eesmärk muuta ühiskond turvalisemaks. „Elektroonilise valve kasutamine annab kriminaalhooldusametnikele senisest tõhusama võimaluse kontrollida kinnipidamiskohast vabanenute käitumist vabaduses," märkis Kuuse.
Elektrooniline valve rakendatakse ööpäevaringse koduaresti põhimõttel, mis tähendab, et kriminaalhooldusalune võib oma elukohast lahkuda vaid eelneval kokkuleppel kriminaalhooldusametnikuga. "Juhul kui hooldusalune rikub valve tingimusi, võib kohus ta saata vanglasse tagasi karistust kandma," lisas Kuuse.
Kui seade annab häire, siis see edastatakse keskserverisse, mis võtab häire vastu ja edastab selle kriminaalhooldusametnikele. Server ja koduvalve seade peavad ühendust mobiilsidevõrgus, häireteade laekub kriminaalhooldaja mobiilile ja/või e-posti teel ning on nähtav ka vastavas andmebaasis.
 
* Ärimehele jäi tema 600ruutmeetrine maja kitsaks
Selle nädala algul üllatas Viimsi poolsaare elanikke enneolematu vaatepilt. President Lennart Meri maja naabruses lammutas kopp maha noobli eramu.
Ekspress selgitas välja, et 600ruutmeetrine häärber kuulus ehitusettevõtja Mati Heinsarele, kes põhjendab lammutamist sellega, et kümme aastat vana maja jäi talle lihtsalt kitsaks. "Mul on soov ehitada üks suur, ilus, väärikas maja. See oleks kuues maja, mida ma endale ehitan," lausub Heinsaar.
 
* Gerd Kanter valmistub maailmarekordiks
Kettaheitja Gerd Kanter ütleb Eksprtessile antud intervjuus, et loodab algavalt hooajalt väga palju. "Ideaalne olekski, kui tuleks nii maailmarekord kui ka MM-tiitel."
Samuti ütleb Kanter, et praegu on ta enesetunne palju parem ja rõõmsam kui eelmistel hooaegadel. "Võin unistada oma eesmärkidest. Tulemused, mis ma tegin trennis ilma tuuleta, ei jäänud eriti alla võistlustel ideaalsetes tuuleoludes tehtud hooaja tipptulemusele. Loodan, et see peaks sind kui huvilist rahustama." 
 
* Kõusaare ja Moore´i filmid Cannes'is ohus
Kuldse Palmioksa ja Oscariga pärjatud USA dokumentalist Michael Moore on langenud USA Kuuba majandusembargo ohvriks. USA valitsus on Moore´i vastu algatanud juurdluse, kuna režisöör viibis illegaalselt Kuubal, filmides seal oma uut dokumentaali "Sicko". Film on kriitiline USA tervishoiusüsteemi vastu, vastandades seda Kuuba omale. Film esilinastub kolmapäeval alanud 60. Cannes'i filmifestivalil.
Skandaalid on juba kogunenud ka Eesti filmitegija, Areeni kirjandustoimetaja Kadri Kõusaare debüütfilmi "Magnus" ümber. Filmi esilinastus Cannes'i ametlikus programmis "Vaatenurk" on ohus, sest end "peategelase prototüübi tuttavaks" nimetav naine on Kõusaare kaevanud kohtusse mitte ainult Tallinnas, vaid ka Pariisis.
Teisipäevase seisuga ei osanud Kõusaar öelda, kas film Cannes'is linastub või mitte. "Loodan siiski, et võidab terve mõistus ning sõna- ja kunstivabadus," sõnas ta kommentaariks.
 
* Tiit Vähi ostis Luukase villa

Ekspeaminister Tiit Vähi ostis mullu lahkunud suurärimehe Aadu Luukase luksusliku villa Viimsis Pringi külas. Enam kui 600 ruutmeetri üldpinnaga maja müüs Aadu Luukase poeg Indrek ­Luukas 26 miljoni krooni eest aprillikuus. Maja paikneb mere ääres kahel kinnistul, mille suurus on kokku ligi 8000 ruutmeetrit.

Raivo Puusepa projekteeritud nelja magamistoaga kahekorruselisel majal on tehnosüsteemid – küte, saun – internetist juhitavad. Saunalavalt avaneb vaade merele, selge ilmaga ka Toompea tornidele. Maja müüdi kogu sisustusega.

Et mõne aasta vanust villat Luukased endale ei jäta, otsustati kohe pärast Aadu Luukase surma. Ekspressi andmetel oli üks ostuhuviline valmis maja eest veelgi kõrgemat hinda välja käima, ent Indrek Luukas oli Vähiga juba käed löönud.

 

* Armin Karu rajab koos pojaga autopesulate keti

Tänavu loodud ettevõte Laserwash Group plaanib ehitada oma esimese automaatse autopesulaga. Firma omanikeringi kuuluvad Eesti jõukaim inimene, Olympic Casino suuromanik Armin Karu, tema 19aastane poeg Erik Karu ning äripartner Tarvo Loitmaa. Äriidee autorid on kaks viimast.

”Märkame, et hea ilma korral on autot kiirelt ja korralikult puhtaks saada suhteliselt keeruline,” ütles Erik Karu Ekspessile.

Koht, kus esimene pesula avatakse, pole veel lõplikult kinnitatud. Küll aga märkis Karu, et ühe pesulaga ei piirduta ning otsitakse laienemiseks uusi strateegiliselt hea asukohaga kinnistuid. ”Plaanis on luua tuntud kaubamärk ja usaldusväärne pesulakett,” kinnitab Karu.

Karu räägib, et investeering uude ärisse pole sugugi väike. ”Et saavutada uudne kvaliteet ja tase, ei ole investeering kindlasti odav. Ainuüksi üks pesulasüsteem maksab üle 85 000 euro,” ütleb Karu.

 

* Endine võidusõitja Urmas Põld avab luksusautode poe

Endine võidusõitja Urmas Põld hakkab müüma tuunitud Mercedeseid, Chryslereid ja Porschesid.

Need on autod suure rahakotiga inimestele, kes teavad, mida nad tahavad, selgitab Põld. “Kes lepib poest ostetud ülikonnaga, kes tahab rätsepaülikonda!”

Näiteks Mercedes-Benz ML 63 AMG džiibi saaks Silberautost umbes 1,6–1,7 miljoni krooniga. Aga Põld müüb masinat 2,9 miljoni krooniga pluss käibemaks.

Põld selgitab, et “kahekordset” hinda tuleb auto eest maksta väga mitmesuguste iluvidinate, mugavuselementide, aga ka näiteks mootori lisahobujõudude eest. Auto välimus on “isasem”, vedrustus sportlikum, pidurid keraamilised jne.

Osa tuuningtöid tehakse kohapeal, osa Saksamaal. Eesti kaudu tahetakse lähipiirkonnas müüa 40–50 autot aastas. Kalleim masin, mis Põld seni on müünud, maksis üle nelja miljoni krooni.

 

* Skype’i loojad: teeme, mida tahame!
Mida on ühist vähiravimite valmistajal, kõrge temperatuuritaluvusega pooljuhtlülitite arendajal ja hiinlastele inglise keele õpetajatel? Õige vastus - nende kõigi "soontes" voolab Skype'i loomisega teenitud raha. Investeerimisfirmasse Ambient Sound Investments (ASI) koondunud Skype'i loojaid - Jaan Tallinna, Toivo Annust, Ahti Heinlat ja Priit Kasesalu - võib pidada siinsete riskikapitalistide ja ettevõtjate hinnangul pigem äriingliteks kui tavapärasteks riskikapitalistideks. Nad investeerivad omateenitud raha ega pea seetõttu vastutama tootluse eest. „See paneb pitseri kogu nende käekirjale," sõnab riskikapitalist Allan Martinson.
Skype'i loojad kinnitavad Ekspressile, et tootlusest märksa tähtsam on nende jaoks leida maailma tehnoloogiliselt muutvaid ettevõtteid, millest tulevikus võivad, aga ei pruugi saada tipptegijad.
Praeguseks on nad kaalunud investeerimist mitmesajasse ettevõttesse ning raha paigutanud üheksasse, kelle puhul on tegemist uute tehnoloogiate või tehnoloogial põhinevate uute teenuste arendajatega.
 
* Kuidas paadunud rullnokast saab mõrtsukas
Eesti on Euroopa üks kõige ohtlikuma liiklusega maa. Ekspress võttis ette ühe tüüpilise juhtumi, kus purjus juht sõitis surnuks kaks inimest ning toob lugejani kogu sündmuste käigu.
 
* 10 tundi minister Urve Palo elust
Ekspress veetis ühe päeva rahvastikuministeri Urve Paloga, kes tegi head karjääri eraettevõtluses, kuid tüdines direktorikohast. Tema uus väljakutse on poliitika.
 
* Molodaja Gvardija koostas Eesti uus-SSi nimekirja
Vene noorteliikumine Molodaja Gvardija (Noor Kaardivägi) koostas Eesti ajakirjanduse põhjal loetelu tegelastest, kes olid seotud pronkssõduri äraviimisega. Nimestiku koostaja nimetab seda seltskonda „uuteks SS-lasteks".
Sinna kuuluvad näiteks peaminister Andrus Ansip, tema büroo endine juhataja Keit Pentus, viimase abikaasa Rain Rosimannus, president Toomas Hendrik Ilves, endine kaitseminister Kalle Laanet, ekskaitseminister Jürgen Ligi jpt teised tuntud tegelased. Aga ka näiteks Areeni kunstikriitik Harry Liivrand, kes soovitas mullu peaministril pronksmees Tõnismäelt ümber paigutada.
Kõik loetellu kuulujad esinesid Eesti Ekspressi kahe nädala taguses loos „Peaministri salasõda".
Nimekiri ilmus Molodaja Gvardija veebiküljel rubriigis „Vaenlase tagalas".
 
* Keila-Joa alkeemik teeb tinast sajaprotsendilist kulda
"Ah soo. Mul on siin näidis ka, mis ma teinud olen. Ma võin teile isegi paar tükki kulda kaasa anda, ega mul kahju ei ole. Sest noh, kui ta niisama mul kätte tuleb, siis pole ju probleemi."
Alkeemik Margus Lang toob oma püramiidimaja köögist punase korgiga topsi, mille põhjas on kullatükikesed, ja puistab mõned kollased helbed väikesesse kilekotti.
"See on sajaprotsendiline kuld. Võite analüüsid lasta teha. Ja seda tehakse seatinast loomulikult. Millest siis muidu kulda tehakse?"
Praktiliselt käib kulla tegemine mehe selgituste järgi õues: neli tundi kestva protsessi juures peab kohal olema kümmekond inimest, kellest mõni võtab kaasa seatina tüki. Seda saab näiteks akuklemmidest.