Ristisõda Eestisse algas transiiditülist
  • Eesti esimene suurem transiiditüli puhkes enam kui 800 aasta eest.
  • Läti Henrik kirjutab oma kroonikas, kuidas aastal 1208 läkitasid sakslased saatkonna eesotsas preester Alebrandiga Ugandisse “tagasi nõudma kaupmeeste vara, mis oli röövitud kord enne Riia ehitamist, kui nad oma sõiduriistadega olid minemas Väinalt Pihkva poole; seda oli rohkesti, võrdudes nimelt 900 marga ja enamagagi”.
  • Niisiis eestlased võtsid ära venelastele mõeldud transiitkauba. Vanad eestlased pidasid röövitud vara sama ausalt omandatuks nagu ostetud kaupa, mistõttu pole ime, et preester naasis Riiga tühjade kätega.
  • Järgnes sakslaste esimene sõjakäik Eestimaale. Retke juhtis piiskop vend Theoderic ning sellel osalesid ka lätlased. Sõjamehed “tulevad Ugandisse, rüüstates külasid ja tappes paganarahvast, makstes tule ja mõõgaga kätte nendele tehtud ülekohtu eest”. Sõjakäik tipnes Otepää linnuse põletamisega.
  • Eestlased vastasid oma retkega Lätimaale, mille käigus nad põletasid ühe lätlase elusalt ja piirasid sisse Beverini linnuse. Lõpuks pakkusid nad rahu, kuid lätlased vastasid: “Veel pole te sakslastelt äravõetud kaupu ega meilt tihtipeale äravõetud varasid tagasi andnud.”
  • Suur sõda oli lahti läinud ning see lõppes alles kogu Eesti vallutamisega.