Puhkuse eelne aeg on piripardani kõikvõimalikke töiseid projekte täis lükitud. Ja esimesed puhkusepäevad kuluvad nende projektide lõpetamisele-viimistlemisele. Jalad kannavad otsekui iseenesest töökoha poole, kodukontori puhul sirutub käsi automaatselt arvutit sisse lülitama.


Kui ta mõõdukat jõudu rakendades tööasjadest eemale tirida, vaatab ta ebaselgel pilgul enda ümber ega oska esimese hooga süllesadanud vabadusega midagi peale hakata.


Kui teie lähikonnas on mõni selline, siis püüdke tabada mõni sobiv hetk ning esitage talle lihtsamaid eksistentsiaalseid küsimusi. Näiteks, et kui täna oleks tema elu viimane päev, kas ta tegeleks ikka eile lõpetatud projekti viimistlemisega? Või et kas on tõenäoline, et kui ta vanas eas elule tagasi vaatab, ütleb ta mõtlikult: “Jah, aga oleks ikka võinud veel paar ilusat puhkusepäeva arvuti taga istuda …”?


Tüüpiline töömurdja vajab rutiinist väljumiseks kahte-kolme päeva. Kuna koju jäädes ei oska ta seal midagi peale hakata, oleks kasulik ta nendeks integreerumispäevadeks kuhugi aktiivselt tegutsema viia. Kui ta aru saab, mida puhkus tähendab, hakkab see talle meeldima. Ja puhkuse lõppedes on sel tüübil pisut raske uuesti tööellu sulanduda.


Haigestuja

11 kuud on ta rabanud nagu orav rattas. Eirates talvel grippi ja külmetust, hommikul unisust ja päeval peavalu. Väsimuse puhul aitavad kohv ja energiajoogid, valu puhul vaigistid, kurva meelegi puhuks leiab käekotisahtlist tabletikese. Peaasi on vormis olla!


Puhkuse esimene päev võib selle tüübi jalust niita: keha võtab oma ning mõni selle nõrgematest lülidest ütleb üles. Ravi käigus jõuab ta ilmselt ka välja puhata ja terveks saada ning suudab taas oravarattale ronida.

Aga kas sellest ka hingele rõõmu on?


Remondihoolik

Puhkus? Definitsioon on lihtne – aeg remonti teha. Kui ühe suvepuhkuse kulutamine mõnusa kodu nimel on üsna tõenäoline vajadus, siis aastast-aastasse korduv remondipuhkus on pereelu ja isiksusliku arengu seisukohalt märksa küsitavam valik.


Tõsi, kui pere koosneb kahest remondihoolikust, on neil ilmselt teineteisega lõbus. Kui aga peres on lapsi või tahaks üks suhtepooltest töövabal ajal peale värvipotsikute-tapeedirullide midagi muud näha, tuleks püüda vajadused ja tõekspidamised omavahel selgeks rääkida. Kas elu- ja suhtekvaliteet on pärast n-tuhande krooni kulutamist ja kodu visuaalse külje muutmist parem kui enne? Kui jah, on aja- ja rahapaigutus end õigustanud. Aga kui ei …? Või kui selline mõtegi remondijumala palge ees liialt ketserlik tundub?


Suure suguvõsa sündroom


Onu siin, tädi seal, suguvõsa jagub üle kogu riigi ja vahel kaugemalegi. Kui tahta nad kõik puhkuse ajal läbi külastada, kujuneb puhkusest suguvõsa-safari. Ja aega võib veel puudugi jääda.


Üks mõttepaus, palun! Kas onu XXX ja tädi ZZZ ja nende laste-nõbude-kälide külastamine on see, mida teie – teie ise! – kõige enam tahate? Kui jah, siis külakost kaasa ja teele. Kui aga ei – siis mis teile tegelikult rõõmu teeks?


Muide, suguvõsaga suhelda saab ka nii, et selle peale tervet puhkust huugama ei pea panema. Näiteks võiks korraldada suguvõsa kokkutuleku, kus ühe õhtupooliku või nädalavahetuse j ooksul kõik üle saab vaadata. Või hajutada külaskäigud aasta peale – novembris onu XXX, veebruaris tädi ZZZ …


Potipõllundaja

Tema hooled algavad juba varasel kevadel. Vaja seemneid hankida ja taimi ette kasvatada, veidi hiljem peenraid teha ja istutada. Suvine puhkus mahutab endasse nii lõputu rohimise kui ka saaduste konserveerimise. Need moosid, need mahlad, kompotid ja salatid …!


Kui aiamaalapp ja moosipada rõõmu valmistavad, on kõik korras. Potipõllundus pole kehvem hobi kui näiteks filateelia. Kui aga aiatööd ja hoidistamine on muutunud tuimaks kohustuseks à la tahaks teatrisse või reisima või lugeda, aga ei saa, sest malts tahab kitkumist ja moos keetmist, on taas aeg vaimset piduripedaali vajutada. Kiire kalkulatsioon annab aritmeetiliste arvude keeles üsna üheselt teada, et turult saaduste ostmine võib olla isekasvatamisega võrreldes selge rahasääst. Ja kui kodumoos maitseb, ent keetmine rõõmu ei valmista, võiks teha rõõmu ja pakkuda pensionilisa tädikestele, kes turul omatehtud hoidiseid müüvad.


Igikestva süütundega tüüp

Tal on hirm puhata ja hirm puhkusest rõõmu tunda. Justkui peaks midagi tegema … Midagi konkreetset, harivat, rikastavat … Aga mida täpselt?


Võib kalduda töömurdmisse või remonditegemisse, võib vahetada kontoritöö magistritöö kirjutamise vastu. Ent mida ta ka ei teeks, ei tunne ta sellest täit rõõmu – sest äkki peaks hoopis millegi muuga tegelema?


Kui teie lähedal on mõni selline tüüp, siis kiitke ja tunnustage teda. Ning püüdke valvata, et ta vahetevahel veidi lihtsalt lõõgastuda saaks.