28.06.2007, 00:00
Allergia – osa igapäevaelust
Tänapäeval esineb terve rida haigusi, mida
liigitatakse tsivilisatsioonihaiguste kategooriasse. See tähendab, et
nende tekkepõhjused on peamiselt seotud meie tegevuse
tagajärgedega, mis mõjutavad ümbritsevat keskkonda.
Paradoksaalne, kuid hoolimata tehnika ja teaduse kiirest arengust tänapäeval, esineb meil rohkem tervislikke probleeme ja hädasid kui aastatuhanded tagasi. Inimesed oskasid hinnata looduse tähtsust nii igapäevaeluga toimetulekul kui ka ravitsemise seisukohast, mis tänapäeval piirdub enamasti majanduslike eesmärkidega. Inimene ja loodus moodustavad terviku, kuid eneselegi aru andmata kahjustatakse ümbritsevat keskkonda, kus me elame.
Selle tulemusena on imekiirelt suurenenud allergikute arv, mistõttu on see muutumas tsivilisatsioonihaiguseks.
Keskkond, toit, pärilikkus
Allergia ja tundlikkus selle suhtes sõltubki inimese ja keskkonna vahelisest seosest.
Tubakasuits, niisked hooned, ebapiisav ventilatsioon, kemikaalid, sõiduvahendite heitgaasid ja mustus tõstavad ülitundlike inimeste arvu ning raskendavad nende inimeste probleeme, kel juba on allergia. Kuna allergiat on mitut erinevat liiki, siis peale saastunud keskkonna mängivad olulist rolli ka toitumisharjumused, seda just toiduallergiate puhul. Oluline on ka perekondlik taust, sest lastel, kellel on üks vanematest allergik, on allergia risk kaks korda suurem. Mõlema vanemast allergiku puhul kasvab tõenäosus juba neli korda. Lapsed on allergiate suhtes tundlikumad kui täiskasvanud ning mida nooremad inimesed, seda rohkem antud haigust esineb. Siiski tuleb arvestada, et allergiasse võib haigestuda igas eas inimene.
Allergia tähendab immuunsüsteemi vastust organismi tunginud võõrkehale. Kui võõrkeha satub organismi esmakordselt, ei toimu kohest organismi reaktsiooni sellele, vaid moodustatakse antikehad sissetunginud võõrkeha vastu. Võõrkeha teistkordsel rünnakul reageerib immuunsüsteem eelpoolmainitud antikehadega, mille käigus ta peaks need hävitama. Antud võõrkeha nimetatakse meditsiinilises keeles allergeeniks. Kui allergeen satub organismi pidevalt, tekib liiga tugev immuunreaktsioon selle hävitamiseks, mille käigus organism võib kahjustada ka iseennast. Allergiad põhjustavad seisundeid, mis võivad varieeruda kergest kuni surmavani.
Lastel saab allergia alguse enamasti mingist toidust ning kõige sagedamini esineb seda alla kolmeaastastel lastel. Tavalisemad allergiatekitajad neil on lehmapiim, muna, kala, nisu ja soja. Täiskasvanute puhul lisanduvad veel juurde tsitrusviljad, maasikad, tomatid, pähklid, šokolaad, mesi ja ülejäänud teised teraviljad. Ohtlikud toiduained on ka maiustused, sest nad sisaldavad palju suhkrut ning tööstuslik tootmine eeldab ka E-ainete ehk maitse-, värvi- ja säilitusainete rohket lisamist. Hea näide on erinevad värvilised kommikesed, mis on kaetud toiduvärvidega. Laste puhul on täheldatud, et nende rohkel tarbimisel esineb kõige sagedamini allergilisi reaktsioone. Seetõttu peaksid kõik inimesed, kes põevad toiduallergiat, uurima hoolikalt toiduainete märgistust, et antud toode oleks neile ohutu. Paraku ei ole alati toiduainete etikettidel kirjas kõiki koostisosi ja toidulisandeid, mis teeb allergikute jaoks õige toiduvaliku koostamise raskemaks. Kindlasti ei tohi mainitud toiduaineid kasutada lapsed esimesel eluaastal ning rinnaga toitvad emad. Selleks, et lapsel saaks välja areneda tugev immuunsüsteem, tuleks teda toita võimalikult kaua rinnapiimaga, soovitatavalt kuus kuud.
Kuidas toiduallergiat määrata?
Toitumisega seotud tervislike probleemide esinemisel on põhjuste leidmise ja analüüsimise üks paremaid mooduseid toitumispäeviku koostamine. Samuti toimitakse toiduallergiate puhul, kus probleemne toiduaine jäetakse paariks nädalaks menüüst välja ning jälgitakse haigusmärkide käitumist. Enamlevinud sümptomiteks võivad olla kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja hingamisraskused ehk astma. Viimaste leevendumisel lülitatakse vastav toiduaine jälle menüüsse ning allergiliste nähtude taasesinemine annab märku avastatud põhjusest. Oluline on, et antud protseduuri teostaks arst, sest kodusel isepäisel katsetamisel võib lapsel tekkida toitainete vaegus või ülitugev allergiline reaktsioon. Samuti ei pruugi toiduallergia olla seotud ainult ühe allergeeniga, vaid põhjus võib peituda mitme allergeeni koostoimes.
Teine võimalus on süstida organismi väikestes kogustes allergeeni, et esile kutsuda vastureaktsioon või teha vastavaid nahateste, mille kaudu saab kindlaks teha probleemsed võõrkehad. Siiski imiku- ja väikelapseeas tekkinud toiduallergiad taanduvad enamasti lapse kasvades. Erandiks võib olla allergia pähklite, muna ja kala vastu, mis võivad olla eluaegsed.
Õhk – eluks asendamatu
Kui toiduallergia põhjustab tavaliselt seedimis-vaegusi, siis hingamisraskused ehk astma on seotud rohkem meid ümbritsevaga. Astma on probleem, mis on levinud just täiseas, kuid kaitstud pole selle eest ka lapsed. Astma põhjuseid võib olla mitmeid, kuid enamasti on see seotud õhuga, mida hingame. Näiteks esineb paljudes majades haige hoone sündroom, mis tähendab niiskust, hallitust ja ebapiisavat ventilatsiooni ning põhjustab aeglaselt siseruumide kliima halvenemist. Seetõttu tuleks niiskust hoida nii madalal kui võimalik ja tuulutada iga päev nii magamistuba kui voodiriideid. Selle alla käib ka tolm ja pikema mittekoristamise järel pehmetes ja karvastes materjalides – padjad, tekid, vaibad, pehme mööbel – arenevad tolmulestad. Laste seisukohast tuleks olla ettevaatlik ka pehmete mänguasjadega, kuhu nad armastavad koguneda. Meelde tuleks jätta, et tolmulestad ei talu kuivamist, mistõttu on tähtis jälle hoida toaõhu suhteline niiskus alla 45%. Oma kodu loomisel tuleks tähelepanu pöörata ka ehitusmaterjalidele, sest mida loodussõbralikumad need on, seda vähem ärritusi võib tekkida.
Tõsine probleem on ka tubakasuits, mis põhjustab bronhiaalhaigusi ning kujutab suurenenud riski astmasse haigestumiseks. Suitsetamine reostab siseruumide õhku, luues soodsa kasvupinnase ka teiste allergiate arenguks. Sama kehtib heitgaaside kohta, sest iga aastaga kasvab autode ja ühissõidukite arv linnas, mis tähendab üha suuremat õhu saastamist. Kuna viimastel aastatel on kasvanud ehitustegevus, siis selle tagajärjel levib õhus üha enam ehitustolmu ning kindlasti on vähenenud ka puude arv. Puud on nimelt ühed olulisemad õhupuhastajad.
Kuidas end kaitsta?
Ümbritsevasse keskkonda tuleks suhtuda nagu iseendasse, ammendamatuid varusid ei ole olemas ja mingil hetkel murdub ka looduse antud immuunsüsteem. Ei saa teha ettekirjutusi tööstusettevõtetele, et nad kasutaksid vähem konservante ja teisi E-aineid või istandustele, et nad piiraksid pestitsiide tarvitamist. Seetõttu on tähtis, et iga inimene oleks terviseteadlik ja oskaks valida oma toidulauale keemiavabu toiduaineid, eelistades kohalikku eestimaist toodangut, siinkohal aed- ja puuvilju silmas pidades. Toiduallergia eest kaitsevad ka piimhappebakterid ehk probiootikumid, mis eelkõige toetavad seedetrakt i funktsiooni.
Õhu saastamist on raskem takistada ja kontrolli all hoida, kuid me saame palju ära teha oma kodudes, mis peaksid meile igas mõttes kaitset pakkuma.
Paradoksaalne, kuid hoolimata tehnika ja teaduse kiirest arengust tänapäeval, esineb meil rohkem tervislikke probleeme ja hädasid kui aastatuhanded tagasi. Inimesed oskasid hinnata looduse tähtsust nii igapäevaeluga toimetulekul kui ka ravitsemise seisukohast, mis tänapäeval piirdub enamasti majanduslike eesmärkidega. Inimene ja loodus moodustavad terviku, kuid eneselegi aru andmata kahjustatakse ümbritsevat keskkonda, kus me elame.
Selle tulemusena on imekiirelt suurenenud allergikute arv, mistõttu on see muutumas tsivilisatsioonihaiguseks.
Keskkond, toit, pärilikkus
Allergia ja tundlikkus selle suhtes sõltubki inimese ja keskkonna vahelisest seosest.
Tubakasuits, niisked hooned, ebapiisav ventilatsioon, kemikaalid, sõiduvahendite heitgaasid ja mustus tõstavad ülitundlike inimeste arvu ning raskendavad nende inimeste probleeme, kel juba on allergia. Kuna allergiat on mitut erinevat liiki, siis peale saastunud keskkonna mängivad olulist rolli ka toitumisharjumused, seda just toiduallergiate puhul. Oluline on ka perekondlik taust, sest lastel, kellel on üks vanematest allergik, on allergia risk kaks korda suurem. Mõlema vanemast allergiku puhul kasvab tõenäosus juba neli korda. Lapsed on allergiate suhtes tundlikumad kui täiskasvanud ning mida nooremad inimesed, seda rohkem antud haigust esineb. Siiski tuleb arvestada, et allergiasse võib haigestuda igas eas inimene.
Allergia tähendab immuunsüsteemi vastust organismi tunginud võõrkehale. Kui võõrkeha satub organismi esmakordselt, ei toimu kohest organismi reaktsiooni sellele, vaid moodustatakse antikehad sissetunginud võõrkeha vastu. Võõrkeha teistkordsel rünnakul reageerib immuunsüsteem eelpoolmainitud antikehadega, mille käigus ta peaks need hävitama. Antud võõrkeha nimetatakse meditsiinilises keeles allergeeniks. Kui allergeen satub organismi pidevalt, tekib liiga tugev immuunreaktsioon selle hävitamiseks, mille käigus organism võib kahjustada ka iseennast. Allergiad põhjustavad seisundeid, mis võivad varieeruda kergest kuni surmavani.
Lastel saab allergia alguse enamasti mingist toidust ning kõige sagedamini esineb seda alla kolmeaastastel lastel. Tavalisemad allergiatekitajad neil on lehmapiim, muna, kala, nisu ja soja. Täiskasvanute puhul lisanduvad veel juurde tsitrusviljad, maasikad, tomatid, pähklid, šokolaad, mesi ja ülejäänud teised teraviljad. Ohtlikud toiduained on ka maiustused, sest nad sisaldavad palju suhkrut ning tööstuslik tootmine eeldab ka E-ainete ehk maitse-, värvi- ja säilitusainete rohket lisamist. Hea näide on erinevad värvilised kommikesed, mis on kaetud toiduvärvidega. Laste puhul on täheldatud, et nende rohkel tarbimisel esineb kõige sagedamini allergilisi reaktsioone. Seetõttu peaksid kõik inimesed, kes põevad toiduallergiat, uurima hoolikalt toiduainete märgistust, et antud toode oleks neile ohutu. Paraku ei ole alati toiduainete etikettidel kirjas kõiki koostisosi ja toidulisandeid, mis teeb allergikute jaoks õige toiduvaliku koostamise raskemaks. Kindlasti ei tohi mainitud toiduaineid kasutada lapsed esimesel eluaastal ning rinnaga toitvad emad. Selleks, et lapsel saaks välja areneda tugev immuunsüsteem, tuleks teda toita võimalikult kaua rinnapiimaga, soovitatavalt kuus kuud.
Kuidas toiduallergiat määrata?
Toitumisega seotud tervislike probleemide esinemisel on põhjuste leidmise ja analüüsimise üks paremaid mooduseid toitumispäeviku koostamine. Samuti toimitakse toiduallergiate puhul, kus probleemne toiduaine jäetakse paariks nädalaks menüüst välja ning jälgitakse haigusmärkide käitumist. Enamlevinud sümptomiteks võivad olla kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja hingamisraskused ehk astma. Viimaste leevendumisel lülitatakse vastav toiduaine jälle menüüsse ning allergiliste nähtude taasesinemine annab märku avastatud põhjusest. Oluline on, et antud protseduuri teostaks arst, sest kodusel isepäisel katsetamisel võib lapsel tekkida toitainete vaegus või ülitugev allergiline reaktsioon. Samuti ei pruugi toiduallergia olla seotud ainult ühe allergeeniga, vaid põhjus võib peituda mitme allergeeni koostoimes.
Teine võimalus on süstida organismi väikestes kogustes allergeeni, et esile kutsuda vastureaktsioon või teha vastavaid nahateste, mille kaudu saab kindlaks teha probleemsed võõrkehad. Siiski imiku- ja väikelapseeas tekkinud toiduallergiad taanduvad enamasti lapse kasvades. Erandiks võib olla allergia pähklite, muna ja kala vastu, mis võivad olla eluaegsed.
Õhk – eluks asendamatu
Kui toiduallergia põhjustab tavaliselt seedimis-vaegusi, siis hingamisraskused ehk astma on seotud rohkem meid ümbritsevaga. Astma on probleem, mis on levinud just täiseas, kuid kaitstud pole selle eest ka lapsed. Astma põhjuseid võib olla mitmeid, kuid enamasti on see seotud õhuga, mida hingame. Näiteks esineb paljudes majades haige hoone sündroom, mis tähendab niiskust, hallitust ja ebapiisavat ventilatsiooni ning põhjustab aeglaselt siseruumide kliima halvenemist. Seetõttu tuleks niiskust hoida nii madalal kui võimalik ja tuulutada iga päev nii magamistuba kui voodiriideid. Selle alla käib ka tolm ja pikema mittekoristamise järel pehmetes ja karvastes materjalides – padjad, tekid, vaibad, pehme mööbel – arenevad tolmulestad. Laste seisukohast tuleks olla ettevaatlik ka pehmete mänguasjadega, kuhu nad armastavad koguneda. Meelde tuleks jätta, et tolmulestad ei talu kuivamist, mistõttu on tähtis jälle hoida toaõhu suhteline niiskus alla 45%. Oma kodu loomisel tuleks tähelepanu pöörata ka ehitusmaterjalidele, sest mida loodussõbralikumad need on, seda vähem ärritusi võib tekkida.
Tõsine probleem on ka tubakasuits, mis põhjustab bronhiaalhaigusi ning kujutab suurenenud riski astmasse haigestumiseks. Suitsetamine reostab siseruumide õhku, luues soodsa kasvupinnase ka teiste allergiate arenguks. Sama kehtib heitgaaside kohta, sest iga aastaga kasvab autode ja ühissõidukite arv linnas, mis tähendab üha suuremat õhu saastamist. Kuna viimastel aastatel on kasvanud ehitustegevus, siis selle tagajärjel levib õhus üha enam ehitustolmu ning kindlasti on vähenenud ka puude arv. Puud on nimelt ühed olulisemad õhupuhastajad.
Kuidas end kaitsta?
Ümbritsevasse keskkonda tuleks suhtuda nagu iseendasse, ammendamatuid varusid ei ole olemas ja mingil hetkel murdub ka looduse antud immuunsüsteem. Ei saa teha ettekirjutusi tööstusettevõtetele, et nad kasutaksid vähem konservante ja teisi E-aineid või istandustele, et nad piiraksid pestitsiide tarvitamist. Seetõttu on tähtis, et iga inimene oleks terviseteadlik ja oskaks valida oma toidulauale keemiavabu toiduaineid, eelistades kohalikku eestimaist toodangut, siinkohal aed- ja puuvilju silmas pidades. Toiduallergia eest kaitsevad ka piimhappebakterid ehk probiootikumid, mis eelkõige toetavad seedetrakt i funktsiooni.
Õhu saastamist on raskem takistada ja kontrolli all hoida, kuid me saame palju ära teha oma kodudes, mis peaksid meile igas mõttes kaitset pakkuma.