16.08.2007, 00:00
PILSNERI PÕHISEADUS
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Pilsner on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik õlu, mille kõrgeima võimu kandja on õllejooja.
Pilsneri säilivusaeg on aegumatu.
§ 2. Pilsneri territoriaalveed, linnased, humalad ja pärm on lahutamatu ja jagamatu tervik.
§ 3. Pilsnerit juuakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õlletootmise üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti pilsnerisüsteemi lahutamatu osa.
Pilsneri pudelid avatakse seadusega ettenähtud korras. Joomiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avatud pudelid.
§ 5. Pilsner on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada ohjeldamatult.
§ 7. Pilsneri pudeli ja sildi kuju sätestab seadus.
II peatükk
PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED
§ 8. Igal pudelikorjajal, kelle vanematest üks on pilsnerit tarvitanud, on õigus koguda tühje pilsneripudeleid ja viia neid taara kokkuostu punktidesse.
§ 9. Põhiseaduses loetletud pilsneri joomise õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja olemusega.
§ 16. Igaühel on õigus pilsnerile. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki pilsnerit võtta.
§ 17. Pilsneri au ega head nime ei tohi teotada.
§ 18. Kedagi ei tohi ülemäärase pilsnerijoomise eest piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.
Kedagi ei tohi ülemäärase pilsneritarbimise eest allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.
§ 20. Pilsnerit võib ära võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras:
1) joomiskohustuse täitmata jätmise korral;
2) kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema täisjoomise vältimiseks;
3) nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamisel, kui ta on endale või teistele ohtlik;
4) ebaseadusliku pilsneri Eestist väljasaatmise tõkestamiseks.
Kelleltki ei tohi võtta pilsnerit üksnes sel põhjusel, et nägu ei meeldi.
§ 21. Igaühele, kellelt on võetud pilsner, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada pilsneri äravõtmisest oma lähedastele.
§ 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia raskemast pilsnerijoobe astmest kergemasse astmesse või kainesse olekusse.
Igaühel on õigus juua nii palju pilsnerit, kui sisse mahub.
Pilsnerijoomingud on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras joomingu või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, karsklase või pilsneritootja huvid.
Igaühel on õigus temalt äravõetud pilsneri kohta seadusega sätestatud korras omaette edasi kaevata ja halada.
§ 27. Pilsner rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Pilsner ja selle jooja on võrdõiguslikud.
Pilsnerijoojatel on õigus ja kohustus juua oma õlu lõpuni ning tühja kesta mitte puruks loopida.
§ 29. Pilsnerist ennast ülemäära täis joonut ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, v&aum l;lja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema joodik.
Riik korraldab pilsnerimüüki ja abistab õlle joomisel.
§ 33. Pilsner on puutumatu. Ei tohi toppida oma näppe kellegi teise pudelisse või klaasi ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks ja tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.
§ 37. Pilsner on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides tasuta.
Et teha pilsner kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õllemüügi ja -tarbimise asutusi ning hoolitsevad, et õlu oleks ööpäev läbi igas poes müügil.
Laste õllevalikul on otsustav sõna vanematel.
§ 40. Riigipilsnerit ei ole.
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita pilsneri joomise talitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
§ 41. Veendumustega ei saa vabandada pilsneri joomata jätmist.
§ 45. Igaühel on pilsneri tarvitamise käigus ja selle järel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.
§ 46. Ei ole.
§ 48. Erakondadesse võivad kuuluda ainult tublisti pilsnerit pruukinud isikud.
Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestavad tublisti pilsnerit pruukinud isikud.
Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud pilsneri tarvitamise korra vägivaldsele muutmisele või on muidu nõmedad.
§ 52. Pilsneri tarvitamise menetluse asjaajamiskeel on eesti keel.
Paikkondades, kus pilsneritarvitajate enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada pilsneri tarvitamise menetluses asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt, kui neil selleks lusti on.
§ 54. Pilsnerijooja kohus on olla ustav A. le Coq Tartu Õlletehasele ning kaitsta selle turuosa.
Kui muid vahendeid ei leidu, on igal pilsnerijoojal õigus osutada pilsneri joomise korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
III peatükk
RAHVAS
§ 56. Kõrgeimat pilsnerijoomise võimu teostab rahvas joomisõiguslike kodanike kaudu:
1) pilsneri valimisega poest;
2) lokaalse rahvahääletusega enne minekut pilsnerit ostma.
§ 57. Pilsneriõiguslik on Eesti kodanik, kes tunneb vajadust pilsnerit juua.
Pilsneriõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes ajab suust välja lolli möla.
§ 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu pilsnerijoomisest, kes kannavad karistust kinnipidamiskohtades või viibivad vee all.
...
ÜLDSÄTTED
§ 1. Pilsner on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik õlu, mille kõrgeima võimu kandja on õllejooja.
Pilsneri säilivusaeg on aegumatu.
§ 2. Pilsneri territoriaalveed, linnased, humalad ja pärm on lahutamatu ja jagamatu tervik.
§ 3. Pilsnerit juuakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õlletootmise üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti pilsnerisüsteemi lahutamatu osa.
Pilsneri pudelid avatakse seadusega ettenähtud korras. Joomiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avatud pudelid.
§ 5. Pilsner on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada ohjeldamatult.
§ 7. Pilsneri pudeli ja sildi kuju sätestab seadus.
II peatükk
PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED
§ 8. Igal pudelikorjajal, kelle vanematest üks on pilsnerit tarvitanud, on õigus koguda tühje pilsneripudeleid ja viia neid taara kokkuostu punktidesse.
§ 9. Põhiseaduses loetletud pilsneri joomise õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja olemusega.
§ 16. Igaühel on õigus pilsnerile. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki pilsnerit võtta.
§ 17. Pilsneri au ega head nime ei tohi teotada.
§ 18. Kedagi ei tohi ülemäärase pilsnerijoomise eest piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.
Kedagi ei tohi ülemäärase pilsneritarbimise eest allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.
§ 20. Pilsnerit võib ära võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras:
1) joomiskohustuse täitmata jätmise korral;
2) kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema täisjoomise vältimiseks;
3) nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamisel, kui ta on endale või teistele ohtlik;
4) ebaseadusliku pilsneri Eestist väljasaatmise tõkestamiseks.
Kelleltki ei tohi võtta pilsnerit üksnes sel põhjusel, et nägu ei meeldi.
§ 21. Igaühele, kellelt on võetud pilsner, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada pilsneri äravõtmisest oma lähedastele.
§ 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia raskemast pilsnerijoobe astmest kergemasse astmesse või kainesse olekusse.
Igaühel on õigus juua nii palju pilsnerit, kui sisse mahub.
Pilsnerijoomingud on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras joomingu või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, karsklase või pilsneritootja huvid.
Igaühel on õigus temalt äravõetud pilsneri kohta seadusega sätestatud korras omaette edasi kaevata ja halada.
§ 27. Pilsner rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Pilsner ja selle jooja on võrdõiguslikud.
Pilsnerijoojatel on õigus ja kohustus juua oma õlu lõpuni ning tühja kesta mitte puruks loopida.
§ 29. Pilsnerist ennast ülemäära täis joonut ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, v&aum l;lja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema joodik.
Riik korraldab pilsnerimüüki ja abistab õlle joomisel.
§ 33. Pilsner on puutumatu. Ei tohi toppida oma näppe kellegi teise pudelisse või klaasi ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks ja tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.
§ 37. Pilsner on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides tasuta.
Et teha pilsner kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õllemüügi ja -tarbimise asutusi ning hoolitsevad, et õlu oleks ööpäev läbi igas poes müügil.
Laste õllevalikul on otsustav sõna vanematel.
§ 40. Riigipilsnerit ei ole.
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita pilsneri joomise talitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
§ 41. Veendumustega ei saa vabandada pilsneri joomata jätmist.
§ 45. Igaühel on pilsneri tarvitamise käigus ja selle järel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.
§ 46. Ei ole.
§ 48. Erakondadesse võivad kuuluda ainult tublisti pilsnerit pruukinud isikud.
Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestavad tublisti pilsnerit pruukinud isikud.
Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud pilsneri tarvitamise korra vägivaldsele muutmisele või on muidu nõmedad.
§ 52. Pilsneri tarvitamise menetluse asjaajamiskeel on eesti keel.
Paikkondades, kus pilsneritarvitajate enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada pilsneri tarvitamise menetluses asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt, kui neil selleks lusti on.
§ 54. Pilsnerijooja kohus on olla ustav A. le Coq Tartu Õlletehasele ning kaitsta selle turuosa.
Kui muid vahendeid ei leidu, on igal pilsnerijoojal õigus osutada pilsneri joomise korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
III peatükk
RAHVAS
§ 56. Kõrgeimat pilsnerijoomise võimu teostab rahvas joomisõiguslike kodanike kaudu:
1) pilsneri valimisega poest;
2) lokaalse rahvahääletusega enne minekut pilsnerit ostma.
§ 57. Pilsneriõiguslik on Eesti kodanik, kes tunneb vajadust pilsnerit juua.
Pilsneriõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes ajab suust välja lolli möla.
§ 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu pilsnerijoomisest, kes kannavad karistust kinnipidamiskohtades või viibivad vee all.
...