Filmivaatamine on puhas puhkus
1. “Simpsonite film” ja hooaegade
DVD-boxid
Isegi psühholoogiadoktorid on
“Simpsonite” puhul tõdenud, et enda üle naermine
leevendab neuroose. Filmi-ilmast teist nii väljakannatamatut jobu kui
Homer J. Simpson ei leia. Temas on pesa teinud kõik seitse surmapattu,
laiskus ja lodevus ennekõike. Aga geniaalsed autorid on Homerile (ja
teda raskustega taluvale perele) sisse kirjutanud niivõrd rikka
kriisipotentsiaali, et Homerit neist mäeseinana nina ette kerkivatest
olukordadest ilma suurema pingutusega – aga alati väga ebatavalisel
moel – välja rabelemas näha pakub sügavat rahuldust ja
katarsist. Rääkimata siis intellektuaalse huumori pursatustest, mis
maailmas juba pisut kauem viibinud jobu diivanilt maha vappuma paneb.
2. Seriaal “Fawlty Towers”
BBC
toodetud tõeline jobuklassika. John Cleese’i Basil Fawlty on
tuhvlialune par excellence, tema püüded kõigile meeldida,
olukorda kontrolli all hoida ja õigel ajal õigeid asju öelda
lõpevad igas seerias plahvatusega, sest allasurutud mehe sees tiksub
pomm, mille lõhkemiseks on vaja vaid üht viimast piiska. Et
publikul lõbusam oleks, ei hakata piiskadega jändama, vaid
valatakse kohe pangest.
3. Seriaal “Kontor“ /
“The Office” (vt ka
“Statistid“/“Extras”)
Ricky Gervais on
tänase briti komöödia vaieldamatu geenius. BBC toodetud
seriaalis “Kontor” kompleksides keskealist
ikka-veel-mitte-midagi-saavutanud David Brenti mänginud mehike ei
jäta filmis kasutamata ühtegi võimalust, et teha kolleegide
kulul piinlikku ja maitsetut nalja, ennast pidevalt atraktiivsemaks ja
huvitavamks valetades (ja seda ise tihti ka uskuma jäädes). Vaataja
omakorda on valiku ees: kas naerda jobuga kaasa, tunnistades oma sisemist
jobusust, või naerda jobu üle.
4. “Borat
– Kultuurialased õppetunnid Ameerikast” film ja kogu Ali-G
show
Borati (Sacha Baron Cohen) strateegia on lihtne –
mängida idiooti, kes pole kultuurist, kommetest, kümnest käsust
ja teistest kirjutamata ja kirjutatud reeglitest rikutud. Oma looduslapselike
sinisilmsete, “mida-sülg-suhu-toob”-tüüpi
küsimustega ajab ta “tsiviliseeritud” inimestel ilma suurema
vaevata juhtme kokku.
5. “Forrest
Gump”
Üks väheseid filme, kus Tom Hanks ilmutab
ka mõningaid näitlejaoskusi. Filmi moraal? Lihtne American Dream:
elu on üllatusi täis, ole vaid õigel ajal õiges kohas.
Ka kõige saamatuma mehe jaoks on saatusel mõni põrutav
seiklus valmis pandud. Elu on miski, mis juhtub. Varem või hiljem.
6. “Külili”/“Sideways”
Kaks meest – üks kõndiv katastroof ja teine avaldamist
ootav kirjanik. Esimest frustreerib eelseisev abielu, teist kogu maailm ja
universum ja… Paul Giamatti ja Thomas Haden Church ehk Miles ja Jack
asuvad teele lõunaosariikide veinimõisatesse, aga kus veini, seal
naisi, ja nii ta läheb. Alexander Payne’i tundlik film võib
panna kõrvalnähuna eelistusi muutma, sundides õlle asemel
poest hoopis kallist pinot noiri koju tooma.
7
.”Kaklusklubi/Fight Club”
David Fincheri lavastatud
Chuck Palahniuki menuk on hea näide sellest, et ühe
tähelepandamatu kontori-jobu sees võib pesitseda tõeline
macho, ja kui kontroll elu üle ikka täiesti käest lasta,
võib juhtuda, et macho võtab selle näruse elu üle.
Pärast filmi lõppu on hea r&
;
;oti
lde;õmustada, et see kõik on vaid fiktsioon.
8. Kõik Aki Kaurismäki filmid
Aki
Kaurismäki on mitteametlik luuserite kuningas, kes tunneb neid elu
edetabelites just mitte eriti kõrgeid kohti hõivavate meeste
hingeelu detailideni ja oskab seda ka kaasakiskuvalt,
äratundmist-tekitavalt, empaatiliselt filmikunsti
väljendusvahenditega edasi anda. “Mees ilma minevikuta” on
absoluutselt kohustuslik.
9. Kõik Tarantino filmid
Hoiatama peab siiski viimase filmi “Surmakindel”
puhul, sest siin saab ennasttäis maanteemõrvar Kaskadöör
Mike (Kurt Russell) filmi lõpus väljateenitud karistuse. Kuid kuni
efektse kättemaksustseenini tutvume galerii tulikuumade tšikkidega,
naudime privaatset sületantsu, kuulame head muusikat, adrenaliini pumpab
verre kiirete ja vihaste ameerika autode võiduajamine ja dialoog on,
nagu ikka, cool ja stiilne.
10. Kõik need filmid,
kus üks mees on silmitsi terve maailma päästmise missiooniga
“Visa hing”, Bondi-filmid, apokalüpsise-filmid,
sõjafilmid, ajaloodraamad, vesternid, aga ka igasugu
superkangelaste (ka koomiksikangelaste) seiklusrikkad lood kannavad
jätkuvalt ridade vahel sõnumit, et igaühest võib saada
kangelane ning igaühe kätes võib olla loetud sekundite jooksul
inimkonna saatus. Just neis filmides elab edasi “tõelise
mehe” stereotüüp, millega jobul on õpetlik tutvust teha,
kadeduse ja imetlusega või parastava naeruga.
Jason Biggs (“Kuum pirukas”),
Jim Carrey (“Loll ja lollim”, “Trumani Show”, “Loomadetektiiv” jpt),
Ben Stiller (“Kohtumine äiaga”),
Owen Wilson (“Starsky ja Hutch),
Brendan Frazer (“Võrgutav saatan”),
Adam Sandler (“Click – Superpult”).
Ja veel terve rodu type-casting’u lõksu jäänud staare.