Akadeemik Lippmaa: gaasitoru täielik plahvatus võrduks 50 Hiroshimaga

Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Endel Lippmaa (77) hoiatab, et pauk võib merealusest Vene Nord Streami gaasijuhtmest tulla maavärinaga või isegi lihtsa pinnasevajumise tõttu.

Kui Vene ja Saksamaa ­vahel ehitatakse Läänemere-alune gaasijuhe, mis mõju on sellel ­Eestile?

 

Esiteks on ta julgeolekurisk. Venemaa vana mure on ju, kuidas sulgeda Soome laht nii, et vaenlane ei saaks oota­matult tulla Peterburi või Leningradi alla.

 

Meri on aga praegu Soome ja Eesti vahel ära jaotatud. Seda asja saab nüüd ilusti parandada gaasijuhtme ja teenindusplatvormiga, mis oleks Rootsi vetes.

Rootslased on mures mis hirmus selle platvormi üle ja tahaksid kogu asja lükata enda juurest minema. Ise nad tegelikult selle asja koos Soomega kui europrojekti algatasid 1997. aastal.
Nüüd nad tahaksid kogu jamast lahti saada. Ainus võimalus on sõpradele kaela määrida. Rootslased ise kirjutavad, et kõige ilusam koht teenindusplatvormile oleks Sõrve sääre ja Vilsandi juures. Nad pakuvad ühte Läti kohta ka.

Praegu on kehtiv trassi variant nn alignment 4, pakutud korrektiiviga läheb see aga Eesti vetesse, nii et ka soomlased katsuvad torust sada protsenti lahti saada.

Soome peaminister Matti Vanhanen samas ütleb, et toru ehitus on Euroopa projekt ja vajalik?

Soome peaminister on diplomaat. Peaminister ei saagi muud juttu ajada kui diplomaadi juttu. Lihtinimesed võivad niisugust juttu ka uskuda, aga seda ei maksa teha.

Mina olen olnud selles ametis kaua aega ning ma tean, et teist diplomaati uskuda on ülim naiivsus.

Kas toru on ainult Eestile julgeolekurisk?

Vaatame, mida naabrid teevad. Kui riski poleks, miks pagan nad seda toru siis enda juurest ära ajavad? Miks ka Poola keeldus? Toru läks sellega tükk maad pikemaks, kallimaks, aeglasemaks ja mis kõik. Ning trass on nüüd läbi eriti tihedalt laevatatava kitsa tee Bornholmi saare ja Rootsi ranniku vahel.

Valitsus peaks neljapäeval otsustama, kas anda luba Nord Streamile uuringuteks.

Seda luba Eesti ei tohi üldse anda. Eesti majandusvööndi seadus annab õiguse teisel riigil teha meie majandusvööndis teadusuuringuid. Aga praegused asjad pole teaduslikud mereuuringud, vaid toru paigaldamise projekteerimise uuringud. Seda pole üldse ette nähtud.

Näiteks puurimine on tööplaanis selgelt kirjas, kusjuures on märgitud et augud, mis tehakse – ­proovide võtmiseks või ma ei tea milleks –, on vähemalt 75 mm ehk kolme tolli läbimõõduga. Ilmselt need augud võivad ka piiramatult suuremad olla, sest on antud miinimumsuurus, aga mitte maksimum.

Ütlete, et kehtiv seadus ei võimaldagi luba anda?

Ei võimalda muidugi. On veel üks punkt seaduses, mis ütleb: uuringule nõusoleku andmisest võidakse keelduda, kui uurimisloa taotleja on jätnud täitmata oma varasemast tegevusest tulenevad kohustused riigi ees. Piirileping on alla kirjutatud, aga allkiri on pärast tagasi võetud, see on igatahes võetud kohustuste tegematajätmine.

Ka kogu see Soome poole vabandusjutt teemal, et siin on mingi parem pinnas ja neil on raskepärasem pinnas, on täiesti vale. Soome geoloogiavalitsus ja nende keskkonnaministeerium on selle trassi, nn alignment 4 heaks kiitnud ja ei ole mingit muudatust nõudnud.

Eestis on just palju lõhestatum pinnas. Meil on siin ürgorud, need on pehmet materjali täis ja selle peale lihtsalt gaasitoru panna on võimatu. Toru hakkab vajuma ja siis juhtub see, mis ikka juhtub. Näiteks Gazpromi suur toru, mis Užgorodi jõuab, on kaks korda niimoodi katki vajunud, 2003 ja 2007 suvel. 30 meetri pikkune tükk lendas keskelt õ ;hku, suurele kaugusele.
Ka seal on pehme pind ja umbes m eetrise läbimõõduga to ru.

Vee all hakkab plahvatama?

Võib muidugi teha igasuguseid insenerikonstruktsioone, aga selleks tuleb igal juhul puurida mitte teadusliku mereuuringu auke, vaid projekteerimisauke. Järelikult on see kõik täielikult vastuolus meie majandusvööndi seadusega.

Esmaspäeval te esinesite IRLi Riigikogu fraktsioonile, rääkisite seismilisest aktiivsusest merepõhjas.

Nad kutsusid mind. Seal oli ka palju külalisi, kokku poolsada inimest kindlasti.

Ma rääkisin, kuidas soomlased oma nihutamistega ajavad gaasitoru seismilise aktiivsuse tsooni. Mina ei ole seda seismikat mõõtnud, kuid Eesti geoloogid on trükkinud juba 1990ndail, et Osmussaare maavärina (oktoobris 1976 – toim.) tugevus oli kuus kuni seitse palli.

Seitset palli tõenäoliselt ei olnud, aga saarel oli ka Teaduste Akadeemia puhkemaja ja see
lagunes küll ära. Nii et maa ikka värises tõesti. Mina Tallinnas tundsin seda ka. Olin siis auditooriumis loengut pidamas ja pult värises nii, et vaatasin, see saab olla ainult maavärin.

Ühe gaasitoru lõhub see igatahes ära. Gaasitoru läheb katki palju väiksemastki.

Kas mõni erakond on teid veel gaasijuhtmest rääkima kutsunud?

No comments.

Gaasitorusid on ju merepõhjas praegugi palju?

On ikka ja katki lähevad nad aeg-ajalt ka. Aga nad ei ole sellise äärmusliku pinge all, seetõttu nad nii kergesti katki ei lähe.

Ühtegi praegu merepõhjas olevat gaasitoru ei ole 1200 km pikkuses, kus üldse ei ole ka vahepumpamisjaamu. Rootslased ei luba seda jaama teha ei Gotlandile ega ka teenindusplatvormile.

Toru peab töötama 225 atmosfäärise surve all. Aga selleks, et gaas välja tuleks 225 atmosfääri all, tuleb ta sisse pumbata märksa suurema survega. Nii suure survega jämedat toru, ma küll arvan, ei ole see maakera veel näinud. Kuidas see toru elama hakkab, eks elame-näeme.

Mis sellest üldse sõltub, kui Eesti uuringuteks luba ei anna?

Siis kehtib see luba, mida soomlased praegu unistavad muuta. Gaasijuhtme trass tähisega alignment 4, millele nad on alla kirjutanud. Selle kohta on olemas täielik projekt, Soome ja Rootsi poolse keskkonnaalase heakskiiduga. Ehitus võib alata takistamatult, miski asi ei takista seda juba oktoobrikuus.

Isegi Eesti ärimeestel pole siis midagi häda. Võtame minu vana kolleegi ja sõbra Tiit Vähi.

Niikaua, kui toru on Soome vetes, on ilmselge, et ta võib oma sadamat selleks välja üürida, nagu iga muud äritehingut. See ei puutu meisse. Niikaua kui toru pole Eesti vetes – head äri ja jõudu tööle!

Usute, et kui toru jookseb natuke põhja pool, siis meile enam ohtu pole?

See pole natuke, vaid mitukümmend kilomeetrit.

Võrdleme seda tuumapommi plahvatusega. Kui detoneeruks kogu gaas, mis on torus, siis tema totaalne plahvatusjõud oleks umbes 50 Hiroshima pommi lõhkejõud. Aga kui Hiroshima pomm plahvatab 30–40 km kaugusel, siis maa muidugi väriseb, aga muidu on ta tähtsusetu.

Nii et las ta siis plahvatab (väike irooniline naer).

Eestlased on ju üsna külmaverelised selles asjas. Narvast 80 kilomeetri kaugusel on töös neli Tšernobõli tüüpi reaktorit, mis kanti maha juba Nõukogude ajal. Siis pandi paika tähtajad, mis on ammu möödas. Praegu on lihtsalt paberile kirjutatud allkirjaga nende teenistusiga pikendatud. Need o n ülimalt ohtlikud asjad.

Nad võivad plahvatada igal hetkel. Näiteks praegu. Kas kõik neli korraga, või järjekorras.

Tõenäoliselt kõik, sest nende vedelkütuse ladu asub reaktorite vahel. Eriti hea koht selle jaoks, eks ole! Sosnovõi Bori sisemine arhitektuur on internetis kõigile kättesaadav. Mina igal juhul trükkisin selle endale välja.

Eestlased aga sellest ei hooli üldse. Nad muretsevad pigem Kurtna järve konnade pärast.

On olnud ka plaan ehitada gaasi­toru Eesti ja Soome vahele, kas seal siis poleks Nord Streamiga sarnaseid ohte?

See on täiesti mõttetu plaan, mida pakuvad soomlased. See oleks ju seesama Vene gaas, mille eest me peaks aga maksma rohkem, sest Soomes on Vene gaasi hind kõrgem kui Eestis.

Kas eriti heade Vene-Eesti suhete pärast on meil gaas odavam? Nad teavad hästi, et kui kraani kinni keeravad, siis hakkavad paganama eestlased põletama põlevkiviõli ja niipalju sellest gaasist. Sellepärast hoitakse hinda mõistlikumana.

Te usute siis, et Saksa-Vene torujuhe tuleb nagunii?

Ei, ma ei usu seda. Praegu on lõppude lõpuks nii Rootsi kui Soome aru saanud, millisesse ämbrisse nad kahe jalaga astusid. Nemad kui Espoo konventsiooni asutajaliikmed võivad juhtme ka ära keelata. Kui tahavad. Ja kui julgevad.

Aga ma ei tea, kas julgevad, sest umbes aasta tagasi sõlmisid Rootsi töösturid firma Basel AB kaudu ühe lepingu Venemaa Rosenergoatomiga, et osta 2000 MW kaabli kaudu üle Soome väga odavat elektrit Sosnovõi Bori tuumajaamadest.

Mina nimetan seda kõigi aegade räpaseimaks energiatehinguks. Need reaktorid on ju tegelikult ühed triitiumi­vabrikud ja elekter on lihtsalt kõrvalprodukt.

Rootslased tahavad seda odavat energiat osta, sest see kataks mitmekümneks aastaks Rootsi rasketööstuse tarbe. Nemad järelikult Venemaaga kakelda üldse ei taha. Ma arvan, et Rootsi valitsus on väga tugeva töösturite surve all – nagu seda Eestiski juhtub –, et olge nüüd mõistlikud, me saame sealt odavat, ehkki räpaselt musta elektrit, ja me tahame seda. Rootsi majandusele oleks see muidugi väga hea.

Kas teate, et Rosenergoatom on minsredmaši järeltulija? See oli nn keskmise masinaehitustööstuse ministeerium. “Keskmised masinad” tähendavad teisiti öeldes relvatööstust. Tähendab, Rootsi töösturid semmivad Venemaa relvatööstusega.

Mida Venemaa teeb, kui Eesti torust keeldub?

Midagi ole vaja teha. Nad on alignment 4-le alla kirjutanud ja kohustatud ehitama selle järgi.
See pole isegi otse Venemaa taotlus, vaid pisifirma Nord Stream taotlus. Tema on see nurgaadvokaat, kes neid asju edasi annab. Firma põhikapital on üks miljon Šveitsi franki. No see ei kata ju Gerhard Schröderi aasta­palkagi ära!

Eesti otsuse üle pahandada pole võimalik. UNCLOSi ehk ÜRO mereõiguse konventsiooni artikkel 79 punkt 3 ütleb, et trassi määramine mandrilaval vajab rannikuriigi nõusolekut. Pole mitte nii, et tuled ja rajad oma toru, kuhu tahad. Pole ka mingit kahtlust, et see on mandrilava, millel nad tahavad olla.

Venemaa ise alles tunnistas mandrilava põhimõtet oma põhjanaba aktsiooniga. Hiljuti tehti Tallinnas ühel koosolekul konstruktiivne ettepanek, et tuleks panna ka Eesti ja Soome merealade piirile, merepõhja Eesti ja Soome lipud. Seda võib mõni tuuker teha, või lihtsalt tinapommiga lasta need lipud merepõhja.

Või titaanist pommiga. E i, titaan on liiga odav! Teeme parem nioobiumist. Mul on nioobiumi küllalt.

 

Laseme merepõhja, nagu põhjanabal seda tehti, ja ongi kõik korras. Kõik kuulub Eestile ja Soomele. Merepiiri lepingut muuta pole vaja, sest Venemaa on ise näidanud, et sellise aktiga saab kõik paika panna, on ju nii?

Mis on Venemaa eesmärk selle toruga?

See on võim. Nii kõrgetel ametikohtadel, nagu tsaarid jne, pole oluline mitte raha – seda on nagunii. Võim on absoluutne hüve.

Kuid Saksamaa tahaks ju seda gaasi ikkagi saada?

Ma ei ole selles nii kindel. Et Nord Streami juhid Schröder ja Matthias Warnig palka tahavad saada, selles ma olen küll kindel. Milline on otsene arvamus Saksamaal, seda ma ei tea.

Olemasolevad gaasitorud on Saksamaa varustamiseks täiesti piisavad, kui ainult Venemaa käituks natuke rahulikumalt Valgevenega, kes on ju küll väga sarnase riigikorraga maa.

 

(Neljapäeva hommikul otsustas Eesti valitsus Nord Streamile uuringuteks Eesti majandusvööndis luba mitte anda - toim. märkus)