27.09.2007, 00:00
Françoise Giroud “Imetabane Cosima”
Françoise Giroud “Imetabane Cosima”
Tõlkinud Helva Payet.
Varrak, 2007. 144 lk.
Klaverivirtuoosi Ferenc Liszti tütre ja kuulsa helilooja Richard Wagneri abikaasa Cosima Wagneri (1837–1930) tähendus ajaloos seostub ennekõike eksklusiivse Bayreuthi festivali traditsiooni ellukutsumise ja institutsiooniks muutmisega pärast abikaasa surma. Üksi jõudis Cosima olla 47 aastat, saavutades selle aja jooksul teatava valitsejanna positsiooni, milleks tal olid ka kõik eeldused ja ambitsioonid juba Richardi eluajal. Cosima oli surres 93.
Wagnerite lähikonnas liikus markantseid persoone, nagu kurikuulus filosoof Friedrich Nietzsche, kellel oli erisuhe nii helilooja kui ka Cosimaga. Elu lõpuaegadel vaimses segaduses pidas filosoof Cosimat lausa enda naiseks, kuigi tegelikus elus lummas teda pigem helilooja elujõud. Olulistest tegelastest Wagnerite lähiümbruses mainitagu veel kuningas Ludwig II, keda seob heliloojaga meestevaheline kirg.
Hoolimata hilisemast aukohast muusika, kultuuri ja natsiajaloos (Wagneril ja Bayreuthil oli oluline tähendus ka Kolmanda Reich’i elus), siples helilooja perekond pidevas rahapuuduses. Lisaks kunstile harrastasid nad vaimuelu kõrval teadagi ka pillavat ja suurejoonelist elustiili.
Sponsoritega läbisaamiseks pidid helilooja ja tema uhke naine sageli oma ego maha suruma.
Cosima Wagneri ajastuomane saatus oli olla geeniuse naine ja seda rolli täitis ta suurepäraselt, aidates muuta surematuks tema muusikal ning kinkides talle ka kolm last, kellest Siegfried on ajalukku läinud kui Bayreuthi festivali direktor ja oluline kõrgseltskonnategelane.
Giroud’ raamat pole kirjutatud eriti haaravalt, samas on käsitletavad tegelaskujud nii huvipakkuvad, et piisab ka faktide teadasaamise rõõmust. Näiteks Cosima tavatses mingil perioodil Richardile voodis Aischylose tragöödiaid ette lugeda.
Tõlkinud Helva Payet.
Varrak, 2007. 144 lk.
Klaverivirtuoosi Ferenc Liszti tütre ja kuulsa helilooja Richard Wagneri abikaasa Cosima Wagneri (1837–1930) tähendus ajaloos seostub ennekõike eksklusiivse Bayreuthi festivali traditsiooni ellukutsumise ja institutsiooniks muutmisega pärast abikaasa surma. Üksi jõudis Cosima olla 47 aastat, saavutades selle aja jooksul teatava valitsejanna positsiooni, milleks tal olid ka kõik eeldused ja ambitsioonid juba Richardi eluajal. Cosima oli surres 93.
Wagnerite lähikonnas liikus markantseid persoone, nagu kurikuulus filosoof Friedrich Nietzsche, kellel oli erisuhe nii helilooja kui ka Cosimaga. Elu lõpuaegadel vaimses segaduses pidas filosoof Cosimat lausa enda naiseks, kuigi tegelikus elus lummas teda pigem helilooja elujõud. Olulistest tegelastest Wagnerite lähiümbruses mainitagu veel kuningas Ludwig II, keda seob heliloojaga meestevaheline kirg.
Hoolimata hilisemast aukohast muusika, kultuuri ja natsiajaloos (Wagneril ja Bayreuthil oli oluline tähendus ka Kolmanda Reich’i elus), siples helilooja perekond pidevas rahapuuduses. Lisaks kunstile harrastasid nad vaimuelu kõrval teadagi ka pillavat ja suurejoonelist elustiili.
Sponsoritega läbisaamiseks pidid helilooja ja tema uhke naine sageli oma ego maha suruma.
Cosima Wagneri ajastuomane saatus oli olla geeniuse naine ja seda rolli täitis ta suurepäraselt, aidates muuta surematuks tema muusikal ning kinkides talle ka kolm last, kellest Siegfried on ajalukku läinud kui Bayreuthi festivali direktor ja oluline kõrgseltskonnategelane.
Giroud’ raamat pole kirjutatud eriti haaravalt, samas on käsitletavad tegelaskujud nii huvipakkuvad, et piisab ka faktide teadasaamise rõõmust. Näiteks Cosima tavatses mingil perioodil Richardile voodis Aischylose tragöödiaid ette lugeda.