06.11.2007, 00:00
The Quantic Soul Orchestra “Tropidelico”
The Quantic Soul Orchestra
“Tropidelico”
(Tru
Thoughts)
The Quantic Samba Orchestra.
Kui Tru Thoughtsi
kõige kallima tellimishinnaga artist, DJ ja igas tempos džässikate
biitide programmeerija Will Holland ehk Quantic käesoleva sajandi algul
oma live-funk-projekti moodustas, ei olnud kogu see uuestisünd veel moodi
läinud. Läks paar aastat enne, kui Sharon Jones ja Dap Kings
või Mark Ronson oma Versions-projektiga (mis hõlmas ka Amy
Winehouse’ i) suurematesse plaadipoodisesse ja trendikatele
tantsupõrandatele jõudsid. Nii et põhimõtteliselt
võiks Holland endale vastu rinda taguda ja karjuda: “Mina olin
enne.” Siis jalad seinale visata ja lihtsalt lulli lüüa. Aga
ei. Selle asemel tiris mees oma bändi Colombiasse ja salvestas seal QSO
neljanda plaadi.
Ei tea, kas kutid seal ka muude Colombia rahvuslike
ekspordiartiklitega lähemalt tutvusid, aga kohalikku muusikat
tõmbasid nad küll kõvasti sisse. Ehk siis hüvasti, rabe
funk, ja tere tulemast, higist libe latiinolaks! Korralik B-film.
Läikivates nailonsärkides ja pumatiga silutud juustega illegaalsetest
immigrantidest kurikaelad keerutavad äärelinna salsaklubides
veripunastes kleitides senjoriitasid. Tegelikult tuleb ju Hollandile au anda,
et ta püüab edasi liikuda. Aga miskipärast ei tundu see olevat
tee, mis mulle võiks väga istuda, sest suuremas osas jätab see
samba-rumba-salsa trall mind üsna ükskõikseks.
Muidugi on ka toredamaid hetki. J-live’iga tehtud sambanumber
“She Said What” võib küll kõlada pisut liiga
Ugly Ducklingu jälgedes tammumisena, ent on siiski veidi värskema
kõlaga. Noelle Scaggsi lauldud “Lead Us To The End” on puhas
Texase funk ja “Marrakech” kaunistaks iga korralikku
blaxplotation’it. Põhimõtteliselt tundub mulle, et kui Wim
Wenders peaks kaaluma mingi uue Ladina-Ameerika teemalise filmi tegemist, siis
saundträkki tal kaugelt otsida ei tuleks.
7