23.11.2007, 00:00
Teinonen kuulutatakse hulluks?
Sõltumatu Infokeskuse koduleht avaldas täna järgmise informatsiooni:
Risto Teinonen saadetakse psühhiaatri juurde
Allpool on muutmata kujul toodud prokuratuuri ja Kaitsepolitsei poolt Eesti
Vabariigi kukutamises kahtlustatava Risto Teinoneni avaldus, kus ta selgitab
omapoolselt asjaolusid.
EESTI AVALIKKUSELE
Sain täna menetleja saadetud kutse ilmuda
„menetlustoimingule“ – psühhiaatrilisse eksertiisi - 30.
novembril Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse.
Teatavasti püüti nõukogude ajal
teisitimõtlejad määrata vaimuhaiglasse ravile, eriti siis, kui
nende represseerimine toonaste seaduste alusel oli võimatu –
näiteks siis, kui nad ei olnud pannud toime mingit kuritegu ega olnud ka
võimalik inkrimineerida suvalist kuritegu. Ja kui ka haiglasse sulgemine
polnud võimalik, püüti inimene vähemalt tembeldada
hulluks.
Nn läänemaises demokraatlikus
õigusriigis on taoline isiku veendumuste alusel toimuv represseerimine
välistatud. Paraku, nii häbiväärne ja masendav kui see ka
pole, on see tänapäeva Eesti Vabariigis võimalik ja sellist
„menetlust“ ka kasutatakse. Selles osas ei ole me nõukogude
ühiskonnast kaugemale jõudnud. Repressiivorgani nimi on vahetunud,
kuid töövõtted ja osaliselt ka personal on jäänud
endiseks.
Minu represseerimine algas kriminaalasja
algatamisega 17. jaanuaril käesoleval aastal. Sellele oli eelnenud
justiitsminister Langi valitsuse pressikonverentsil öeldu tsiteerimine
Postimehes 5. detsembril 2006.a., kus Lang mainis tookord: «Meil on
andmeid ühe kindla selli tegevusest, kes aeg-ajalt korraldab kuskil
metsataludes selliseid Kristallöö tähistamisi, kus haakristilipp
tõmmatakse kõrgesse vardasse ja siis mehed seal viskavad
kätt».
Alustatud
menetlusest sain teada alles 12. juunil, mil Kaitsepolitsei töötajad
ilmusid mu ukse taha. Mind arreteeriti ja mu kodus sooritati läbiotsimine.
Esitati kahtlustus, mille kohaselt olen asunud looma Eesti Vabariigi
iseseisvuse ja suveräänsuse vastast organisatsiooni ning alustanud
kontaktide loomist rajamaks väidetavalt asutamisel olevale
organisatsioonile poolsõjalist tiiba. Samal päeval viidi läbi
veel kaheksa isiku ülekuulamised tunnistajatena ning kodude
läbiotsimised. Valdav osa konfiskeeritud kuid täiesti seaduslikest
esemetest on endiselt Kaitsepolitsei valduses. Järgnenud nädalate
jooksul kutsuti ülekuulamistele veel üle viiekümne isiku, kes
kõik on selles „kriminaalasjas“ tunnistajad.
Esitatud kahtlustus on täies ulatuses sepitsetud. Tegemist on
poliitilise represseerimisega kõige puhtamal kujul. Ülekuulatud
inimeste poliitilised veendumused häirivad menetluse tellijat või
tellijaid ja prokuratuuri ning Kaitsepolitseiametit kasutatakse selleks, et
ebameeldivatest isikutest või vähemalt nende tegevusest lahti
saada. Organid teevad oma parima selleks, et inimeste elu võimalikult
raskeks teha, sest seaduste alusel neid süüdi mõista ei saa,
kuna seadusi EI OLE rikutud.
Mis siis tegelikult toimunud on?
On toimunud kuus kinnist eraüritust, millega on tähistatud
ajaloosündmusi. Tegemist on olnud pidulike õhtuste üritustega,
mil härradelt on eeldatud tumedat ülikonda. On nauditud peolaua ande,
kuulatud muusikat, vesteldud ja paaril korral vaadatud ka filme. Repressioonide
tellijale ei ole sobinud see, et üritusi on korraldanud
natsionaalsotsialistid. Ilmselt on häirinud ka see, et üritustel
osalejate arv on kasvanud. Siiski – oluline on see, et mitte ainsatki
seadust pole rikutud. Paraku ei suuda menetleja seda mõista.
Menetleja sõnum ühiskonnale on see, et
Põhiseaduses toodud kodanikuõigused ei kehti kõigile ja
Kaitsepolitsei otsustada on, kellele need kehtivad, kellele mitte. Minu vastus
on see, et kodanikel tõepoolest tegelikkuses Põhiseaduses
sätestatud kodanikuõigusi ei ole, kui nad neid kasutada ei julge.
Ainus asi, milles mind võib süüdistada on see, et ma olen neid
kasutanud – ja kasutan ka edaspidi, sõltumata sellest, kas see
kõigile meeldib või mitte.
Käesolevaga
teatan, et selle poliitilise repressiooni menetlustoimingutes ma enam
vabatahtlikult ei osale. Kuna senine viitab, et me ei ela õigusriigis,
on ilmselt menetluse tulemusgi tellijate poolt ette määratud.
Tartus 22. novembril 2007.a.
Risto Teinonen
Jurist