5. Aki Kaurismäki – depressiivne kinomees, soome hingekaamose iseloomulikem väljendaja. Tuletab eestlastele oma filmidega meelde, et ka meil on pikad pimedad talved.
 
6. Tove Jansson – lastekirjanik, 20. sajandi nais-Lönnrot, soome-ugri uusmütoloogia tähtsaim esindaja. Avastas ja puhus elu sisse muumitrollidele (pildil Muumimamma). Edgar Valter nagu uus Kreutzwald pidas neid pokudeks ja lõi pokumaailma.

7. Tom of Finland – andis visuaalse kuju homoseksuaalsele nahkmeeste subkultuurile. Tema vaimne mõju postuumselt on rahvusvaheliselt nii suur, et 1990. aastate algul asutati Eestis isegi Eesti Nahkmeeste Assotsiatsioon – seniajani ainus omataoline Balti riikides.

8. Eliel Gottlieb Saarinen – soome rahvusliku arhitektuurikoolkonna loojaid, kelle deemonlik idee Suur-Tallinnast kütab eesti urbanistide meeli ja linnaisade visioone juba peaaegu sada aastat. Kõik, mis Eestisse projekteeris, on kullaprooviga. Mõjutas oma rahvusromantilise juugendarhitektuuriga eesti arhitektuuri kujunemist.

9. Armas Eliel Lindgren – soome rahvusliku arhitektuurikoolkonna loojaid. Kõik, mis Eestisse projekteeris, on kullaprooviga. Vt Saarinen.

10. Friedrich Pacius – Hamburgis sündinud sakslane, kes 1848. aastal Helsingis kirjutas rootsikeelse Eesti hümni, mis, nagu pärast selgus, on ka Soome hümn. Nõukogude ajal oli keelatud autor. Segadus hümni kasutamisega on jätkunud siiani, ­eriti spordivõistluste auhindamistseremooniatel.
Kuid pole kuulda olnud, et Rahvusooper Estonia või Soome Rahvusooper kavatseksid välja tuua Paciuse oopereid “Kuningas Karli jaht” ja “Lorelei”.

11. Pentti Saarikoski – alates väikese soome luule antoloogia “Kõne voolab voolavas maailmas” ilmumisest eesti keeles 1967 on olnud meil populaarne, joodikgeeniuse arhetüübi vägevamaid kehastusi. Mahutades endasse antiikkultuuri, entsüklopeedilise harituse, ühiskondliku aktiivsuse, pidurdamatu loomisjõu ja jubeda joomahimu, sai temast tänapäeva ühissoome Väinämöinen.

12. Aino Kallas – tõeline muinasdaam, rahvaluuleteadlaste Julius Krohni tütar ja Kaarle Krohni õde ja Oskar Kallase naine. Oli lähedane Noor-Eestile ning kuigi kirjutas soome keeles (tema loomingu paremiku on tõlkinud Tuglas), elas ta sisse eesti ellu ja ainesesse. Loomingu ajaloolise suunitluse poolest oli ta peaaegu et sajandialguse lüüriline Jaan Kross. Koidula käsitlejana oma aja feminist. Järelpõlvedele jäänud meelde ka suure armastajana, kelle päevikuis avanevad armulood lätlase Eduard Rozentalsi, eestlase Juhan Luiga ja soomlase Eino Leinoga on tänapäevani meeli ärevil hoidnud.

13. Hella Wuolijoki – Eestis tuntud Ella Maria Murrikuna. Eestlasest soomlaseks muutunud maailmakuulus näitekirjanik, kelle tükke on mängitud menukalt nii seal kui siin. Nagu üks õige modernist kunagi, tegi ta silma nii kommunistidele kui kapitalistidele, eelistades sisimas sotsiaaldemokraatiat.

14. Eino Leino – poeet jumala armust, midagi Väinämöise ja Pentti Saarikoski vahepealset. Väsimatu loomisjõuga luuletaja, puhas tundeinimene, joodik ja armastaja. Külastas Eesti Vabariigi alguspäevil Aino Suitsu hoole all Eestit ja sattus siinsest elust säherdusse vaimustusse, et kirjutas avalduse Eesti kodakondsuse saamiseks. See oli suur tunnustus Eestile kui vaimsele ja kultuurikeskkonnale, meie vabariigi poeetiline initsiatsioon. Juhtus, et Aino Suits andis viis viimast marka tema juures Helsingis Liisankatul Gustavi kirjutustoas ulualust leidnud Einole, isegi kui see oli mõeldud lapse piimarahaks. Olid ajad, kui naised oskasid poeetide vajadusi hinnata.

15. Tapani Ripatti – suusalinn Lahtist pärit diskor Tapani Ripatti ja tema vapustavad raadiosaated Yle 1 kanalil (eriti just tema veetud tantsumuusikasaade “Ocsid”) ei mõjutanud ainult kodumaist popkultuuri. Ultralühilainel Eesti kaldale jõudnud Tapani hõiskav ja entusiastlik hääl aitas siin populaarsuse ligi Modern Talkingu ja Bad Boys Blue, Duran Durani ja Whami. Samuti oli Tapani esimene, kes siin külmas kandis hip-hop- ja house-muusikat mängis. Esimene välismaine DJ-staar kohe kindlasti, andis 80ndate lõpul ka intervjuu ajakirjale Noorus. Viimane teadaolev kontakt Ripattiga oli Eesti DJ-ühendusel Hausihipid, kel ei õnnestunud vanameistrit diskole esinema saada seetõttu, et tal oli tennisemängus “revenyt pikkuinen pala lihaksesta”.

16. Urho Kaleva Kekkonen
– soome mees, joomasõber ja armastaja temagi, talvesportlane (peaaegu nagu Matti Nyk&am p;au ml;nen) pealekauba. Tuntud Soomes kui “isevalitseja”, Nõukogude Liidus mõjuagent Timona. Oli suur Nõukogude Liidu sõber, aga hõimutegelasena veel suurem eesti ystävä, kaval sillaehitaja, kellesse soomlased ei oska tänapäevani õieti suhtuda.

17. Stupido Twins – Soome plaadifirma, mida juhtisid tõepoolest sarnasevõitu Joose Berglund ja Jorma Ristilä. Joose ja Jorma avasid oma muusikaputka just seetõttu, et avastasid Nõukogude võimu all võbisevast sugulasriigist kaks neid tagajalgadele ehmatanud ansamblit – J.M.K.E. ja Röövel Ööbiku. J.M.K.E singelplaadist “Tere Perestroika” sai esimene Stupido Twinsi väljalase ja Top-10 hitt, mis tegi Villu Tammest pikaks ajaks soome punkrock-publiku lemmikeestlase. Stupido esimene täispikk plaat oli samuti J.M.K.E. teos – album “Kylmäle Maale”, millest sai plaadifirma nurgakivi. Tänaseks on Stupido vabrikust trükitud seitse erinevat J.M.K.E. albumit.

18. Kimmo Pohjonen
– kuna kandled olid otsa saanud, lõi Vanemuine Kimmo akordionist nagu pool sajandit varem Veikko Ahvenaise. Viib oma mänguga ekstaasi iga tuima soomeugrilase.

19. Mikko Alatalo – Mikko Alatalo ei ole Eestis tähtis mitte niivõrd kui hittlaul “Puuhamaa” lastepargi telereklaamist, vaid kui Soome televisiooni rõõmuküllasem sümbol – Pikku Kakko­neni ja Dallase kõrval mõistagi. Mikko juhitud telesaadetest Iltatähti ja Hittimittari paistis sedavõrd defitsiitset kraami nagu muusikavideoid ning tema hilisema TVmenuki “Tammerkosken sillala” “tõlkis” eestlastele ära – Mikko hea sõbranna juba “Sävelsilta” aegadest – Reet Linna – ning seniajani tekitab “Laulge kaasa!” meie kodudes head tuju.

20. Eva Lille – sõjajärgse ajastu legendaarseim estofiil, kes andis oma jalast kingadki Elo Tuglasele. Haruldase suhtlusvõime ja kandejõu ning soomlasele ebatüüpiliselt itaalialiku temperamendiga naine, tõeline sillatala, kelle käed on Eestisse kottide tassimisest veninud enda väitel kümme sentimeetrit pikemaks. Kuid tassis ta kõike: raamatuid, plaate, lasteriideid, kohvi, preservatiive, aga infot, optimismi ja sõprust eelkõige.