Jaani  elu
Spikker algajale kultuurivestlejale

  • Kui Jaan sai 33aastaseks, polnud seltsimees Stalinil jäänud elada enam kolme nädalatki. Seepärast juhtuski nii, et kuigi Jaan oli eluks ajaks Siberisse asumisele saadetud ja tegi elutööna telliseid, pidas ta oma 35. sünnipäeva juba vaba mehena Tallinnas. Jaani lahkumisega sattus küll telliskivitehase plaan ohtu, aga kirjaoskamatu ahjumeister Konovalov ütles artelli juhatuse koosolekul: “Leninile leiti asendaja. Kas me siis Krossile ei leia?” Sellise süllogismi ees oli nõukogude võim võimetu.
  • Jaan jõudis kodumaale keskeltläbi niisama vanalt, kui tänapäeval saadakse panga juhatuse esimeheks, aga panka ega muud seisusekohast ametit ei pakkunud JK-le kodumaal keegi.
  • Nii hakkas Jaan kirjanikuks, 38aastaselt avaldas esimese värsivihiku ja 44aastaselt teise. Kui sai 50, hakkas enneolematu viljakusega avaldama ajaloolisi novelle ja romaane, küll detaile, küll panoraame. Ülejäänud 38 aastaga sai JK hakkama täitsa üliinimliku tööga – lõi eesti rahvale ajaloo tosinas romaanis ja mitmes tosinas novellis. Vahest ei olnud JK alati ennastohverdav kui Jeesus Kristus, ei pööranud teist põske ette. Aga kuidas sa keerad, kui lööjaid on terve partei jagu? Kas jaksab järeltulev sugu mõista, millist pingutust on tähendanud Eesti poliitiliselt ja majanduslikult närustes oludes nii suurejoonelise vaimusaavutuse loomine? See on nõudnud talenti ja pragmatismi, elutarkust ja tohutut töökust. Jaani elu ja töö on monument Eesti edasipüüdlikkusele – kui selline asi ikka olemas on.
  • Erinevalt Leninist, keda nii unustamatul moel asendas seltsi­mees Stalin (ja seltsimehed Trotski, Zinovjev ja Kamenevgi oleksid diktaatoritööga ilusti hakkama saanud), pole kedagi, kes oleks JK-d tema kirjanikulaua taga asendanud. Jaani elu ligemale 88 aastat oleme me kõik kaasa elanud.