14.03.2008, 00:00
Kullerid viivad venesse miljardeid
Salapärased ärimehed veavad Eestist Venemaale üüratutes kogustes sularaha, põhiliselt eurosid ja USA dollareid.
Alates 2007. aasta suvest kuni detsembrini liikus üle idapiiri
ligi nelja miljardi krooni väärtuses valuutat, kinnitas maksu-
ja tolliamet vastuseks Eesti Ekspressi teabenõudele.
Käesoleva aasta algul suurenes rahavool veelgi. Jaanuaris ja
veebruaris viidi Venemaale peaaegu kaks miljardit
krooni. Sularahavedu käib põhiliselt
Narva piiripunkti ja Tallinna lennujaama kaudu.
Äri
on läinud nii suureks, et Eesti finantsasutused tellivad Vene
kullerite tarvis spetsiaalselt valuutat. Rahalastid saabuvad Tallinna
lennujaama Lääne-Euroopast.
Seda on märganud
kurjategijad, kes on õhu teel veetud rahakottidest juba kaks korda matti
võtnud. Esimene vargus toimus möödunud aasta
lõpus, kui raha toodi Tallinna Helsingist.
Kuigi politsei
teatab avalikkusele jooksvalt olulisematest kuritegudest, ei ole sellest
vargusest seni sõnagi räägitud. Riigiprokurör Helga
Aadamsoo ei pidanud ka sel nädalal uurimise huvides võimalikuks
avalikustada pihta pandud raha kogust.
Teine
vargus leidis aset tänavu veebruari lõpus. Tallinnas
maandunud Czech Airlinesi lennuki pardal oli Londonist pärit
rahakott, kust puudus 250 000 eurot. Ajaleht Mlada Fronta Dnes nimetas
vargust Tšehhi kuritegevuse ajaloos ainulaadseks ja pidas näppajaks
mõnd Praha lennujaama töötajat.
Sularaha
Venemaale toimetavatest kulleritest teavad Eesti valitsusasutused üsna
vähe. Kui Ekspress küsis selle kohta infot Eesti Pangast, ei osatud
sealt midagi vastata.
Parim info rahaveo kohta on Maksu- ja
tolliametil. Möödunud suvel jõustusid Euroopa Liidus uued
reeglid sularaha üle piiri vedamiseks. Kui reisijal on kaasas rohkem kui
10 000 eurot (üle 150 000 krooni) sularaha, peab ta
selle Euroliidu välispiiril deklareerima.
Ent ka Maksu-
ja tolliamet eelistab vaikida. “Arvestades summade suurust,”
selgitab asutuse suhtejuht Priit Rum, “võiks sellise info
avaldamine kujutada ohtu deklaratsioone esitanud isikute
turvalisusele.”
Rumi sõnul oli suurim
ametlikult Venemaale veetud summa üle viie miljoni euro (ligi 80 miljonit
krooni).
Maksu- ja tolliamet jälgib Venemaale liikuvaid
valuutakoguseid hoolega. Raha loetakse alati üle ja saadud summat
võrreldakse deklaratsiooniga. Kuna piiril ei ole rahalugemismasinaid,
siis teevad ametnikud seda praegu käsitsi. Eesti esitab iga kolme kuu
tagant Brüsselisse rahavedude kohta aruande, kuid ilma kullerite
nimedeta.
Mis on nii ulatusliku rahaveo
mõte?
Vene ärimehed saaksid osta eurosid ja
dollareid ka oma kodumaa pankadest. Ent seal tuleb maksta
sularahatehingute pealt märksa kõrgemat vahendustasu kui Eestis.
Kuna venelastel on suur vajadus sularaha järele, siis saab selle
pealt kenasti teenida.
Ühe Ekspressi nõustanud
allika väitel kasutavad venelased eurosid ja dollareid Hiinast
suurte kaubapartiide ostmisel. Kui laduda hiinlastele raha peo peale, saab
kauba kätte suure allahindlusega.
Nii on Eesti kaudu toimuv
valuutamägede liigutamine Peipsi taha vaid väike niidike
maailmamajanduse globaalses võrgustumises.