Käesoleva aasta algul suurenes rahavool veelgi. Jaanuaris ja veebruaris viidi Venemaale peaaegu kaks miljardit krooni. Sularahavedu käib põhiliselt Narva piiripunkti ja Tallinna lennujaama kaudu.


Äri on läinud nii suureks, et Eesti finants­asutused tellivad Vene kullerite tarvis spetsiaalselt valuutat. Rahalastid saabuvad Tallinna lennujaama Lääne-Euroopast.


Seda on märganud kurjategijad, kes on õhu teel veetud rahakottidest juba kaks korda matti võtnud. Esimene vargus toimus möödunud aasta lõpus, kui raha toodi Tallinna Helsingist.


Kuigi politsei teatab avalikkusele jooksvalt olulisematest kuritegudest, ei ole sellest vargusest seni sõnagi räägitud. Riigiprokurör Helga Aadamsoo ei pidanud ka sel nädalal uurimise huvides võimalikuks avalikustada pihta pandud raha kogust.


Teine vargus leidis aset tänavu veebruari lõpus. Tallinnas maandunud Czech Airlinesi lennuki pardal oli Londonist pärit rahakott, kust puudus 250 000 eurot. Ajaleht Mlada Fronta Dnes nimetas vargust Tšehhi kuritegevuse ajaloos ainulaadseks ja pidas näppajaks mõnd Praha lennujaama töötajat.


Sularaha Venemaale toimetavatest kulleritest teavad Eesti valitsusasutused üsna vähe. Kui Ekspress küsis selle kohta infot Eesti Pangast, ei osatud sealt midagi vastata.


Parim info rahaveo kohta on Maksu- ja tolliametil. Möödunud suvel jõustusid Euroopa Liidus uued reeglid sularaha üle piiri vedamiseks. Kui reisijal on kaasas rohkem kui 10 000 eurot (üle 150 000 krooni) sularaha, peab ta selle Euroliidu välispiiril deklareerima.


Ent ka Maksu- ja tolliamet eelistab vaikida. “Arvestades summade suurust,” selgitab asutuse suhtejuht Priit Rum, “võiks sellise info avaldamine kujutada ohtu deklaratsioone esitanud isikute turvalisusele.”


Rumi sõnul oli suurim ametlikult Venemaale veetud summa üle viie miljoni euro (ligi 80 miljonit krooni).


Maksu- ja tolliamet jälgib Venemaale liikuvaid valuutakoguseid hoolega. Raha loetakse alati üle ja saadud summat võrreldakse deklaratsiooniga. Kuna piiril ei ole rahalugemismasinaid, siis teevad ametnikud seda praegu käsitsi. Eesti esitab iga kolme kuu tagant Brüsselisse rahavedude kohta aruande, kuid ilma kullerite nimedeta.


Mis on nii ulatusliku rahaveo mõte?


Vene ärimehed saaksid osta eurosid ja dollareid ka oma kodumaa pankadest. Ent seal tuleb maksta sularahatehingute pealt märksa kõrgemat vahendustasu kui Eestis. Kuna venelastel on suur vajadus sularaha järele, siis saab selle pealt kenasti teenida.


Ühe Ekspressi nõustanud allika väitel kasutavad venelased eurosid ja dollareid Hiinast suurte kaubapartiide ostmisel. Kui laduda hiinlastele raha peo peale, saab kauba kätte suure allahindlusega.


Nii on Eesti kaudu toimuv valuutamägede liigutamine Peipsi taha vaid väike niidike maailmamajanduse globaalses võrgustumises.