Kurmi positsiooniga prokurörid ilmuvad kohtusse vahistamise aruteludele haruharva ning nende sõnal on kohtunike kõrvus suur kaal. Maadevahetajad jäid trellide taha täpselt nii kauaks, kui prokuratuur tahtis.

Samal ajal sattus plindrisse ka Riigiprokuratuur. Inimesi oli liiga vähe ja nad olid keeruliste kuritegude lahendamisega üle koormatud.

Peaprokurör Aas kutsus süüdistusosakonna uueks juhiks Põhja ringkonnaprokuratuurist Lavly Lepa, kes tõi kaasa paar kogenud alluvat.

Mullu sügisel võttis Lepp üle kogu Kurmi osakonna töö. Erandiks olid mõned kriminaalasjad, millega Kurm ise süvitsi tegeles. Nende hulgas oli maadevahetus.

Prokuratuuri juhtkond leppis tollal kokku, et Feldmanis jätkab Lepa juhitava süüdistusosakonna koosseisus. Erandina pidi maadevahetust kureerima edasi Kurm, kes oli asunud juhtima uut riigivastaste kuritegude ja rahvusvahelise koostöö osakonda.

“Maadevahetuse asi pidi olema lõpusirgel. Olin selle lahendusega päri, sest see pidi kestma kuni neli kuud,” räägib Lepp Ekspressile. “Jaanuaris aga maadevahetuse asi kestis. Feldmanise kaksikalluvus oli muutunud igapäevatööd häirivaks.”

Lepp pakkus välja, et üheksaliikmeline süüdistusosakond paneb pead kokku ja üritab maadevahetuse asjast üheskoos läbi närida.

Peaprokurör Aasa arvates polnud uusi prokuröre mõtet kaasata. Enda ligi 200köitelise kriminaalasjaga kurssi viimine oleks võtnud neilt ilmatu aja. Käsuliini korrastamiseks tõi Aas Feldmanise hoopis oma alluvusse.

Kuigi peaprokuröri tiiva all, ei ole Feldmanise positsioon kolleegide silmis kadestusväärne. Ta peab minema kohtusse võitlema maadevahetajate advokaatidega. Toomas Annus on juba teatanud, et Merko eraldab kohtus käimiseks 50 miljonit krooni.

Sellisele survele ei pea üks inimene tõenäoliselt lihtsalt vastu. Aas üritabki leida Feldmanisele appi mõnd tugeva kohtukogemusega prokuröri.

“Asja kohtusse jõudes oleks mõistlik, et maadevahetusega tegeleks kolm prokuröri,” tutvustab Aas oma strateegiat Ekspressile. Kuid tal pole pakkuda alluvatele Merkoga võrdväärset materiaalset motivatsioonipaketti.

Aga mida tunneb enne Eesti uusima ajaloo raskeimat kohtuprotsessi Laura Feldmanis? “Ma ei suhtu sellesse emotsionaalselt,” vastab naine pärast pikka mõtlemist.

Kuni partneri leidmiseni kannab Laura Feldmanis kogu maadevahetuse kriminaalasja raskust üksi. Nii ränka koormat pole Eesti riigi nimel vedanud ükski naine alates aastast 1992. Siis hakkas Marju Lauristin äsja iseseisvunud, puruvaese maa sotsiaalministriks ning sattus peagi Toompeal tigeda pensionäri kapuutsirebimise ohvriks.

Kaelamurdvad uurimised
Laura Feldmanis on saanud kõva kooli nii võitude kui ka kaotuste kujul.

  • Feldmanis-Timmerman

    2005 saatis Feldmanis altkäemaksu võtmise eest trellide taha sotsiaalministeeriumi IT-juhi Henry Timmermani (pildil). See oli esimesi vanglakaristusega lõppenud tähelepanuväärseid korruptsioonilugusid.

  • Feldmanis-Ossinovski

    2008 saavutas Feldmanis transiidimiljonär Oleg Ossinovski süüdimõistmise kartellikokku­leppe sõlmimise katses. Varem pole nii jõukaid inimesi Eesti kohtutes süüdi mõistetud. Ossinovski kaitsjad kavatsevad Tallinna ringkonnakohtu otsuse Riigikohtus vaidlustada.

  • Feldmanis-Frolov-Samsonov-Jakerson

    2004 kinnitas Feldmanis keskkriminaalpolitsei süüdistuskokkuvõtte Sergei Frolovi, Nikolai Samsonovi ja Leonid Jakersoni suhtes. Uurimise andmetel kantisid mehed AS Esteli pankrotipesast välja 20 miljonit krooni maksva kinnistu Tallinnas Telliskivi tänaval.

    Asi jäi kohtus soiku, kuni 2007 võttis selle Feldmaniselt üle riigiprokurör Helga Aadamsoo. Septembris loobus Aadamsoo ilma igasuguse meediakärata süüdistusest ja kohus mõistis mehed õigeks.

  • Feldmanis-Razumovski

    2005 vahistas kaitsepolitsei veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Vladimir Razumovski. Menetlust juhtis Feldmanis, kuni 2007 taandas kohus ta süüasja arutelult.

    Feldmanis oli sõlminud mitme altkäemaksu andmist tunnistanud kalaärimehega kriminaalvastutusest vabastavaid kokkuleppeid, soovides neid kasutada süüdistuse tunnistajatena.

    Kohus pidas sellist diilitamist ühes ja samas kriminaalasjas lubamatuks.

  • Feldmanis-Smit

    2006 tunnistas Harju maakohus kaitseministeeriumi nõuniku Sven Smiti süüdi riigile metsamüügiga viie miljoni kroonise tünga tekitamises. Mees pidi minema vangi ja hüvitama riigile kahju. Süüdistaja oli siis Feldmanis.

    Ent ringkonnakohus tühistas Smiti karistuse ja saatis asja kohtusse tagasi. Möödunud nädalal mõistis maakohus Smiti õigeks.

  • Feldmanis-Sarri

    Maadevahetuse kriminaalasjas tunnistas Feldmanis 2007 kahtlustatavaks ka suuräri­mees Andres Sarri. Talle pandi süüks Villu Reiljani Aafrika jahireiside kinnimaksmist ja Rahvaliidu peasekretärile Lea Kiivitile tasuta maasturi kasutada andmist. Läinud nädalal võttis Feldmanis Sarrilt kahtlustuse maha. Ta ei leidnud tõendeid, et poliitikute toetamine oleks aidanud Sarril maad vahetada.

Allikas
: BNS, kohtuotsused
Kas Merko vahetab omanikku?

Merko viimase aja sammud annavad alust spekulatsioonideks, et firma võib põhitegevuse maha müüa või omanikku vahetada.

Uus omanik tahab osta tavaliselt probleemidevaba ettevõtet. Seetõttu võib möödunud nädalal avalikustatud idee tõsta maadevahetuse jama Merkost välja eraldi ettevõttesse osutada müügi ettevalmistamisele. Kõnealuses börsiteates märgiti restruktureerimise variantidena ettevõtte jaotamise kõrval tegevusvaldkondade ja/või varade müüki.

Merko on ülevõtjale ahvatlev saak, sest tema aktsia hind on kukkunud viimase kuue kuuga 52 protsendi võrra, kuid turuosa poolest on firma suurim nii Eestis kui Baltikumis (vastavalt 6,2 protsenti ja 3,2 protsenti).

Uue tugeva tuumikaktsionäri teke aitaks kaasa maine parandamisele.
Merko juhatuse esimees Tõnu Toomik teatas veebruaris, et ehitusturul ootab ees ettevõtete liitumine.

Ka firma suuromanik Toomas Annus ütles usutluses Postimehele, et “üks, mis on Eestis selge, et eestlastel ei tohiks olla kapitali. See on siinne püha üritus, koos meediaga üritatakse see lõpule viia”. Seda võib võtta kurjustamisena ajakirjanduse aadressil, kuid ka signaalina, et Merko võib minna välismaalaste kätte.

Rootsi kapitalile kuuluva ehituskompanii Skanska EMV tegevjuht Olle Horm ütles teisipäeval BNSile, et Merko müügi korral oleks Skanska ilmselt üks huvilistest.

Sulev Vedler