Prokurör Feldmanise raske koorem
28aastane riigiprokurör Laura Feldmanis on kohtusaalis alati
vaatamisväärsus. Ta kannab tihti silmatorkavalt
õhulist särki, sihvakaid jalgu paljastavat
ülilühikest seelikut ja mustrilisi sukkpükse.
Õiguskaitseorganite irvhambad on ristinud Feldmanise koos ühe
tema nimekaimust kolleegiga “Lihtsa Elu Lauradeks”.
Oleks siiski viga alahinnata noort naist selle pärast, et kohtus
kõnet pidama tõustes välgub tema riiete vahelt
mõnikord paljast ihu. Süüdistuskokkuvõtet
ette lugedes suudab Feldmanis tekitada uskumatult kõva, peaaegu
mehelikku häält.
Selle õblukese naisterahva õlul
on terve virn Eesti riigile tähtsaid kriminaaluurimisi. Neist kõige
kuulsam on maadevahetuse asi, kus ta süüdistab
altkäemaksuafääris Merko Ehituse suuromanikku Toomas Annust ning
Riigikogu liikmeid Villu Reiljanit ja Ester Tuiksood.
Veebruari
keskpaigast töötab Feldmanis riigi peaprokuröri Norman Aasa
otsealluvuses. Ta on ainus osakonnaväline prokurör kogu Pagari
tänavale kolinud riigiprokuratuuris. See detail näitab, kui
tähtsaks peab Aas maadevahetuse juhtumit.
Kuni läinud kuuni töötas Feldmanis riigiprokuratuuri
süüdistusosakonnas. Merko läbiotsimise ajal oktoobris 2006
juhtis osakonda Margus Kurm.
Prokuratuur soovis maa-ameti juhti
Kalev Kangurit ja temaga seotud ärimehi iga hinna eest vahi alla
võtta. Selle saavutamiseks läks Kurm kohtusse kaasa ja
rääkis ise. Tallinna ringkonnakohtus tegi Feldmanis suu lahti
vaid siis, kui kohtunik tundis huvi, kas tal on midagi lisada. Feldmanis ei
soovinud midagi öelda.
Kurmi positsiooniga prokurörid ilmuvad kohtusse vahistamise
aruteludele haruharva ning nende sõnal on kohtunike kõrvus suur
kaal. Maadevahetajad jäid trellide taha täpselt nii kauaks, kui
prokuratuur tahtis.
Samal ajal sattus plindrisse
ka Riigiprokuratuur. Inimesi oli liiga vähe ja nad olid keeruliste
kuritegude lahendamisega üle koormatud.
Peaprokurör Aas
kutsus süüdistusosakonna uueks juhiks Põhja
ringkonnaprokuratuurist Lavly Lepa, kes tõi kaasa paar kogenud alluvat.
Mullu sügisel võttis Lepp üle kogu Kurmi
osakonna töö. Erandiks olid mõned kriminaalasjad, millega Kurm
ise süvitsi tegeles. Nende hulgas oli maadevahetus.
Prokuratuuri juhtkond leppis tollal kokku, et Feldmanis jätkab Lepa
juhitava süüdistusosakonna koosseisus. Erandina pidi
maadevahetust kureerima edasi Kurm, kes oli asunud juhtima uut
riigivastaste kuritegude ja rahvusvahelise koostöö osakonda.
“Maadevahetuse asi pidi olema lõpusirgel. Olin selle
lahendusega päri, sest see pidi kestma kuni neli kuud,”
räägib Lepp Ekspressile. “Jaanuaris aga maadevahetuse asi
kestis. Feldmanise kaksikalluvus oli muutunud igapäevatööd
häirivaks.”
Lepp pakkus välja, et
üheksaliikmeline süüdistusosakond paneb pead kokku ja
üritab maadevahetuse asjast üheskoos läbi närida.
Peaprokurör Aasa arvates polnud uusi prokuröre mõtet
kaasata. Enda ligi 200köitelise kriminaalasjaga kurssi viimine oleks
võtnud neilt ilmatu aja. Käsuliini
korrastamiseks tõi Aas Feldmanise hoopis oma alluvusse.
Kuigi peaprokuröri tiiva all, ei ole Feldmanise positsioon
kolleegide silmis kadestusväärne. Ta peab minema kohtusse
võitlema maadevahetajate advokaatidega. Toomas Annus on juba teatanud,
et Merko eraldab kohtus käimiseks 50 miljonit krooni.
Sellisele survele ei pea üks inimene tõenäoliselt lihtsalt
vastu. Aas üritabki leida Feldmanisele appi mõnd tugeva
kohtukogemusega prokuröri.
“Asja kohtusse jõudes
oleks mõistlik, et maadevahetusega tegeleks kolm
prokuröri,” tutvustab Aas oma strateegiat Ekspressile. Kuid tal
pole pakkuda alluvatele Merkoga võrdväärset materiaalset
motivatsioonipaketti.
Aga mida tunneb enne Eesti uusima ajaloo
raskeimat kohtuprotsessi Laura Feldmanis? “Ma ei suhtu sellesse
emotsionaalselt,” vastab naine pärast pikka mõtlemist.
Kuni partneri leidmiseni kannab Laura Feldmanis kogu
maadevahetuse kriminaalasja raskust üksi. Nii ränka koormat pole
Eesti riigi nimel vedanud ükski naine alates aastast 1992.
Siis hakkas Marju Lauristin äsja iseseisvunud, puruvaese maa
sotsiaalministriks ning sattus peagi Toompeal tigeda
pensionäri kapuutsirebimise ohvriks.
Laura Feldmanis on saanud kõva kooli nii võitude kui ka kaotuste kujul.
- Feldmanis-Timmerman
2005 saatis Feldmanis altkäemaksu võtmise eest trellide taha sotsiaalministeeriumi IT-juhi Henry Timmermani (pildil). See oli esimesi vanglakaristusega lõppenud tähelepanuväärseid korruptsioonilugusid.
- Feldmanis-Ossinovski
2008 saavutas Feldmanis transiidimiljonär Oleg Ossinovski süüdimõistmise kartellikokkuleppe sõlmimise katses. Varem pole nii jõukaid inimesi Eesti kohtutes süüdi mõistetud. Ossinovski kaitsjad kavatsevad Tallinna ringkonnakohtu otsuse Riigikohtus vaidlustada.
- Feldmanis-Frolov-Samsonov-Jakerson
2004 kinnitas Feldmanis keskkriminaalpolitsei süüdistuskokkuvõtte Sergei Frolovi, Nikolai Samsonovi ja Leonid Jakersoni suhtes. Uurimise andmetel kantisid mehed AS Esteli pankrotipesast välja 20 miljonit krooni maksva kinnistu Tallinnas Telliskivi tänaval.
Asi jäi kohtus soiku, kuni 2007 võttis selle Feldmaniselt üle riigiprokurör Helga Aadamsoo. Septembris loobus Aadamsoo ilma igasuguse meediakärata süüdistusest ja kohus mõistis mehed õigeks.
- Feldmanis-Razumovski
2005 vahistas kaitsepolitsei veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Vladimir Razumovski. Menetlust juhtis Feldmanis, kuni 2007 taandas kohus ta süüasja arutelult.
Feldmanis oli sõlminud mitme altkäemaksu andmist tunnistanud kalaärimehega kriminaalvastutusest vabastavaid kokkuleppeid, soovides neid kasutada süüdistuse tunnistajatena.
Kohus pidas sellist diilitamist ühes ja samas kriminaalasjas lubamatuks.
- Feldmanis-Smit
2006 tunnistas Harju maakohus kaitseministeeriumi nõuniku Sven Smiti süüdi riigile metsamüügiga viie miljoni kroonise tünga tekitamises. Mees pidi minema vangi ja hüvitama riigile kahju. Süüdistaja oli siis Feldmanis.
Ent ringkonnakohus tühistas Smiti karistuse ja saatis asja kohtusse tagasi. Möödunud nädalal mõistis maakohus Smiti õigeks.
- Feldmanis-Sarri
Maadevahetuse kriminaalasjas tunnistas Feldmanis 2007 kahtlustatavaks ka suurärimees Andres Sarri. Talle pandi süüks Villu Reiljani Aafrika jahireiside kinnimaksmist ja Rahvaliidu peasekretärile Lea Kiivitile tasuta maasturi kasutada andmist. Läinud nädalal võttis Feldmanis Sarrilt kahtlustuse maha. Ta ei leidnud tõendeid, et poliitikute toetamine oleks aidanud Sarril maad vahetada.
Allikas: BNS, kohtuotsused
Merko viimase aja sammud annavad alust spekulatsioonideks, et firma võib põhitegevuse maha müüa või omanikku vahetada.
Uus omanik tahab osta tavaliselt probleemidevaba ettevõtet. Seetõttu võib möödunud nädalal avalikustatud idee tõsta maadevahetuse jama Merkost välja eraldi ettevõttesse osutada müügi ettevalmistamisele. Kõnealuses börsiteates märgiti restruktureerimise variantidena ettevõtte jaotamise kõrval tegevusvaldkondade ja/või varade müüki.
Merko on ülevõtjale ahvatlev saak, sest tema aktsia hind on kukkunud viimase kuue kuuga 52 protsendi võrra, kuid turuosa poolest on firma suurim nii Eestis kui Baltikumis (vastavalt 6,2 protsenti ja 3,2 protsenti).
Uue tugeva tuumikaktsionäri teke aitaks kaasa maine parandamisele.
Merko juhatuse esimees Tõnu Toomik teatas veebruaris, et ehitusturul ootab ees ettevõtete liitumine.
Ka firma suuromanik Toomas Annus ütles usutluses Postimehele, et “üks, mis on Eestis selge, et eestlastel ei tohiks olla kapitali. See on siinne püha üritus, koos meediaga üritatakse see lõpule viia”. Seda võib võtta kurjustamisena ajakirjanduse aadressil, kuid ka signaalina, et Merko võib minna välismaalaste kätte.
Rootsi kapitalile kuuluva ehituskompanii Skanska EMV tegevjuht Olle Horm ütles teisipäeval BNSile, et Merko müügi korral oleks Skanska ilmselt üks huvilistest.
Sulev Vedler