Süüfilisevastane süst sündimata ilmakodanikule

Arstid määrasid rasedale naisele süüfilisevastased süstid. Ükski meedik ei pidanud vajalikuks mainida, et proovi tulemused võivad olla tingitud rasedusest ja olla valepositiivsed.Naine otsustas ravist loobuda. Kui paljud naised aga otsustavad sellisel hetkel loobuda lapsest?

Kristiina (37) ja Keit (35) moodustavad väikese Tallinna pere, kes on elanud koos viimased kümme aastat. Majanduslikult hästi kindlustatud, otsustasid nad mõni aeg tagasi saada oma esimese ühise lapse. Varasemast kooselust on Kristiinal juba tütar, seega oleks Keit saanud esimest korda isaks.

Pikka aega paaril last saada ei õnnestunud. Kuni Kristiina jäi rasedaks – kaks aastat hiljem.

Rõõm oli seda suurem, et tuli ootamatult.

Esimesed proovid

, mis Kristiinalt raseduse alguses võeti – nagu seda tavaliselt tehakse –, näitasid, et kõik on kõige paremas korras.

Edasi saadi varsti teada lapse sugu (sünnib tütar), ultraheli näitas tervet beebit ja väike kogu kõhus hakkas liigutama ajal, mil seda oodata võiski. Isegi nimi sai lapsele Keidil ja Kristiinal varakult valmis mõeldud – Katariina.

Siis saabus teiste testide aeg. Kristiinal lähenes 30. rasedusnädal.

Ta jätkas tööl käimist nagu varemgi, ja sel päeval pidas parajasti kolleegidega koosolekut. Kristiinal on 20 alluvaga firma. Keset koosolekut helises mobiiltelefon. Teiselpool toru oli naistearst, Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku peaarst Lee Tammemäe. Dr Tammemäe ei kutsunud aga Kristiinat vastuvõtule (nagu seda halbade üllatuste korral delikaatselt tehakse), vaid teatas kohe, et naise proovid näitavad – süüfilist. Tuleb tulla kiiremas korras haiglasse ja läbi teha süüfilisevastane ravi. Avastus näitas, et karmi haiguse viiest näitajast on Kristiinal positiivsed kaks.

Süüfilis on tänapäeval väga raskesti diagnoositav haigus – seda mitte ainult Eesti oludes, vaid kogu maailmas –, nii et tavapraktikas tehakse veel vähemalt ühed analüüsid, et olla kindel, et tegemist on tõesti süüfilisega. (Ette­ruttavalt – teised proovid tehti Hiiul, need näitasid taas, et kõik on korras.)

Sel ajal oli Kristiina juba kuuendat kuud rase. Ehkki enne olid kõik näitajad olnud täiesti korras, selgus nüüd, et ta võib sünnitada süüfilisega lapse. Triinu-Mari Ots, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige: “Kõige hullem on kaasasündinud süüfilis. See võib tähendada väär- või alaarengut.”

Kuna enne olid Kristiina testid olnud puhtad, pidi ta proovide järgi olema nakatunud raseduskuude jooksul. Kuna süüfilise peiteaeg pole eriti pikk – umbes kolm nädalat, ütleb Airi Põder, TÜ Kliinikumi arst-õppejõud – , oleks see teoreetiliselt tõesti võimalik. Kristiina ütles, et tegelikkuses see võimalik polnud.

Järgnesid venivad

, peaaegu lõputud päevad arvutite taga.

Testid tehti kiiresti ka Keidile – need näitasid, et süüfilist isal ei ole.

Arst ega õde ei selgitanud Kristiinale muud kui et ta hakkab saama süüfilisevastast ravi. Süste.

Kas oli mingi võimalus, et tulemus on siiski valepositiivne?

Sellise võimaliku raseduse ajal esineva valepositiivse tulemuse jälile jõudis Kristiina omapäi.

Ometi oli tema haiguskaardil juures sellekohane märge, nagu hiljem selgus.

Oli üsna juhus, et valepositiivsest kuulis Kristiina USAs elavalt sõbrannalt; seejärel leidis ta teisi samasuguseid hädas ja teadmatuses olijaid internetifoorumitest. Ainult et kõik naised eelistasid jääda nii delik aatse ja ebameeldiva teema puhul anonüü ;mseks. Ja nõustusid arstidega piinlikkusest või häbist soovimatu suguhaiguse ees peaaegu kohe ka raviga.

Kristiina ja Keit olid šokis. Aga otsustasid siiski uurida olukorra kohta võimalikult palju ise. Kuidas süstitav retarpen (penitsilliin) ema või loote tervisele võiks mõjuda? Eriti kui rasedus on kestnud juba üle kuue kuu?

Naha- ja suguhaiguste arst Airi Põder selgitab Ekspressile, et süüfilise valeposiitiivne testitulemus kaasneb tihti just rasedusega. Ja sellisest võimalusest oleksid pidanud arstid Kristiinale kindlasti teada andma. Pole täpselt teada, miks, aga naise organism võib toota raseduse ajal süüfilisele viitavaid antikehi, mille järgi süüfilist diagnoositaksegi.

Dr Põder

: “Valepositiivsete [tulemuste] kõige levinum põhjus ongi just rasedus! See on statistiliselt kindlaks tehtud. Ehkki Eestis pole inimest, kes oskaks öelda, palju täpselt meil valepositiivsete juhtumeid esineb – valepositiivseid lihtsalt ei registreerita. Minu pika töökogemuse jooksul tuli neid ette varem, tuleb ette praegu – ja tuleb kindlasti tulevikus.”

Kristiinal ja Keidil oli teadmatuses valida ühe halva ja teise, veel halvema võimaluse vahel: kas sünnitada mitte päris terve laps (leebelt väljendudes) või teha süstid, mis neile teada oleva info kohaselt oleksid võinud loote arengule halvasti mõjuda. Lisaks kõhklused, mida pinged väikesesse perre tõid.

Pärast pikki unetuid tunde arvuti taga

otsustas paar süstidest loobuda, pidades silmas lapse tervist, ja andsid ka selle kohta allkirja. Ehkki arstide vastuseis oli kõva. Internetist lugesid nad, et retarpenisüste ei soovitada teha ei rasedatele ega beebidele isegi Venemaal. Et seal kasutatakse neid vaid juhul, kui oht lapsele on väiksem kui kasu emale. Ja et Eestis pole see medikament ametlikult ka ravimite nimekirjas – kuigi retarpeni kasutatakse.

Tegelikkuses, kommenteerib Airi Põder, pole retarpen siiski lapsele ega emale ohtlik ravim, vaid “Eestis on lihtsalt traagiline olukord, majanduslikest põhjustest tulenev” – sellel ravimil pole tõesti meil müügiluba. “Igal pool mujal on – Ameerikas, Aafrikas...” ütleb dr Põder. Iga kord, kui arstid süüfilisevastast retarpeni praegu Eestis välja kirjutavad, küsitakse selle kasutamiseks eraldi luba Ravimiametist.

Katariina sündis täiesti tervena

. Sünnitus oli just läbi saanud, kui palatisse marssis “delegatsioon”, nagu Kristiina end väljendab. Sotsiaaltöötajast juristini.

Kristiina: “Miks ükski arst mulle ei öelnud, et süsti, mille oleksin pidanud saama mina, saab nüüd väike laps!?” Kuna proove nii kiiresti võtta polnud võimalik – meeldetuletuseks: uusi proove Kristiinale vahepeal ei tehtudki - peeti silmas ema verest leitud süüfilise võimalikkust ja antibiootikumisüst tehti sundkorras väiksele vastsündinud Katariinale.

Järgnes segane kuu. Katariina, kes juba ema kõhus oli palju üle elama pidanud, nuttis enamiku oma lühikesest ärkvel oldud ajast. Aga osa uneajastki. Umbes kuu aega hiljem – korraga oli laps rahu ise. Ja on seda siiamaani. Ta on nüüd viiekuune. Naeratab ja siputab oma toolis jalgu, kui võõraid näeb.

Kui kõik oli juba rahulikum, mõtles Kristiina, et ei jäta jonni ja otsustas võtta oma kaardi Keskhaigla naistekliinikust välja. Seda po le arstid aga siiani suutnud üles leida.

Ainult üks asi veel.

Mis oleks saanud siis, kui juba esimesed proovid oleksid näidanud võimalikku süüfilist? Kas ka siis jätnuksid arstid valepositiivse tulemuse võimaluse enda teada? Kas Kristiina ja Keit oleksid riskinud sünnitada väärarenguga lapse või oleksid teinud abordi?

* Kristiina ja Keidi nimed on nende palvel muudetud. Päris nimed on Ekspressile teada.

Keskhaigla naistekliiniku kommentaar

Vahendab turundus- ja kommunikatsioonijuht Svea Talving:
 
Peaarst Lee Tammemäe:

Diagnoosi ei ole võimalik ühe testi alusel öelda ning seda ma ei ole telefoni teel teinud.

Diagnostika kiirendamiseks teatame tavapäraselt patsientidele telefoni teel testi tulemustest. Meile teadaolevalt on patsient külastanud ka teisi raviasutusi. See ei ole ühe haigla lugu. 
 
Marge Kütt, Ida-Tallinna Keskhaigla labori juhataja:

Rasedad kuuluvad sõeltestimisele süüfilise, HIV, B-hepatiidi suhtes. Sõeltestideks on valitud võimalikult tundlikud testid, mis on samas vähem spetsiifilised ehk ei välista kõiki ristreaktsioone.

Positiivse testi puhul tehakse kinnitav test.

Kinnitav test on küll vähem tundlik, aga piisavalt spetsiifiline, mis välistab ristreaktsioonid.

Mõlema testi positiivsuse puhul loetakse tulemus positiivseks. Labori testi tulemus ei ole diagnoos, vaid info raviarstile, kes tõlgendab seda kooskõlas kliinilise pildi ja uuringutulemustega ning nende kattumisel kinnitab diagnoosi.

Mis võib juhtuda ema ja lapsega, kui retarpeni süstitakse ilma süüfiliseta? 

Mall Varvas, Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloogiaosakonna juhataja:
Nagu enamiku ravimite puhul, võivad selle süstimisel esineda kõrvalnähud, esikohal on allergiline reaktsioon.

Kui te küsite, et kas retarpen ohustab silmanägemist, siis on vastus, et kui süstitakse retarpeni ehk pikatoimelist penitsilliini, siis see lapse silmanägemist ei ohusta. Küll aga ohustab süüfilis lapse silmanägemist.

Mis võimalused on süüfilise raviks raseduse ajal?

Aino Rõõm, Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja:
Süüfilise raviks vastsündinutel on eelistatud penitsilliin. Teiste ravimite puhul teaduspõhised uuringud puuduvad. Erandjuhtumitel, kui esineb allergia, kasutatakse tundlikkuse pärssimist ja ravitakse ikkagi retarpeniga.

Kui patsient soovis oma haiguskaarti keskhaiglast välja võtta, öeldi talle, et see on kadunud. Kuidas seda kommenteerida?

Meil on olemas kõik haiguskaardid, need on ka elektroonilistena salvestatud. Konkreetne patsient võib saada oma haiguskaardi, kui ta pöördub polikliiniku registratuuri ja täidab avalduse või pöördub kantseleisse.