18.04.2008, 00:00
Eestis kogub hoogu kanepikasvatus
Põranda alla surutud kanepiviljelus on juba kolmandat aastat legaalne.
Politsei nabis kinni Põlvamaal Mooste laadal kuivatatud kanepiga
äritsevad poisikesed.
Kust kraam pärit on, nõudis
politsei.
Siitsamast lähedalt põllult,
kinnitasid marakratid särasilmil.
Põlvamaal ongi
juba teist aastat Mooste katsejaama kanepipõllud, kus toimetab staažikas
sordiaretaja Kalju Paalmann. Mõni hektar õlikanepit, teist sama
palju kiukanepit – ning mitte ühtki narkotaime, iga viimne kui seeme
Euroopa Liidu poolt kontrollitud ja mulda lubatud.
Hoolimata
sellest, et vähemasti 30 sorti kanepiseemet võib Euroliidus puhta
südametunnistusega kasvatada, on kanep ikka põranda all: legaalse
kanepi kasvatusest Eestis pole keegi õieti kuulnud. Julgeid, kes oma
maadele on kanepipõllud rajanud, võib üle Eesti kokku lugeda
sõrmedel: kuus-seitse inimest mandril, paar meest Saaremaal. Kokku
160 hektarit, mis on Eesti põllumajandusmaad (834 000 hektarit)
arvestades tilk kerisele.
Tõsi, kanepi kasvatamine sai Eestis
võimalikuks tänu euroseadustele. Enne 2005. aastat ei maksnud seda
teemat tõesti torkida – kõigil on meeles talunik, kes
moonisaiakeste tarvis toorainet kasvatas ja millega see lõppes: toonase
siseministri Edgar Savisaare eestvõttel korraldas politsei võimsa
haarangu ja rullis õitsva moonipõllu üle.
Kui
perekonnas on üks kurikael, kes perekonna nimele häbi teeb, siis on
suguvõsa au ja hea nimi määritud. Nii on ka kanepiga. Alates
möödunud sajandi 30. aastatest, mil kanepikasvatus kui
ühiskonnale ohtlik keelustati, on koos pesuveega ka laps välja
visatud. India kanepi omaduste tõttu pidid põranda alla kolima ka
hariliku kanepi vormid. Ülimalt tervislike tekstiilide,
kosmeetika ja ehitusmaterjalide (kokku ligi 20 000 tootenimetust)
areng jäi soiku.
Iga uus on unustatud vana. Kas kanepist
võib saada samasugune lootustega väetatud trenditaim nagu
söödapeet, astelpaju ja raps?
Jalutuskäigud
kanepis
Maheda meelelaadiga tallinlanna Lilian Hankewitz
rajas Harjumaale kolmehektarilise kanepipõllu. Suvel näeb see uhke
välja: kanepitaimed viskavad pikkust kuni neli meetrit, põllu kohal
levib tugev kanepiparfüüm. Olgu pealegi, et taimedes pole kurikuulsat
tetrahüdrokannabinooli, on neis palju teisi lõhnavaid eeterlikke
ühendeid. Lilian imetles kanepiseemne jahil linnuparvi ja kutsus
kanepivõsasse jalutama oma astmaatikust sõbrannasid, sest kanepi
aroom on nende kopsudele kasulik ka ilma narkota.
Sügisel sai
Lilianile selgeks, et ta jääb oma põlluga hätta. Keegi ei
oska seda metsa koristada. Tavaline kombain seda bambustugevat vart ei murra.
Ta ei kavatse esimese ebaõnnestumise pärast meelt heita.
Õhtuti meisterdab ta uhkeid kanepikiutäidisega istmekatteid.
Nüüd, kevadel sõidab Lilian linnast oma
“metsa” äärde, mis näeb suursugune välja ka
kõrrepõlluna. Proua lappab põlluveeres ingliskeelset
käsiraamatut kanepibetooni valmistamisest. See on üks tema
tulevikuplaanidest. “Seitse osa kanepi hakkemassi, kolm osa lupja ja
natuke vett ja segu tuleb sama vastupidav kui betoon. Ainult tunduvalt
tervislikum. Ja seinad tulevad tunduvalt paremate omadustega kui
põhupalli-savimajas.”
Lilian kiidab kanepiteed ja
seemneid, mida praegu müüakse meie mahekauplustes. Suurem osa neist
toodetest on aga sisse toodud kaugetest maadest, muutes seega jutud
ökoloogilisest majandamisest blufiks.
Kanep sisaldab rohkem
oomegaühendeid kui kalamaksaõli, s.t ta on tugev looduslik
antidepressant, vähendab südamehai&
amp;
shy;gusi, lupjumist jne, räägib Lilian õhinal.
Põllumehed ja vabrikandid
Kui
mahepõllundus on ökofriikide meelelahutus, kellele kasum on
teisejärgulise tähtsusega, siis suurfarmerid vaatavad
kanepikasvatusele ilma rohelise uduta silmis. Hans Kruusamäe sada hektarit
kanepit laiub Väike-Maarja kandis. Eesti suurim kanepikasvataja on
pessimistlik.
Ta proovis möödunud aastal – ja maksis
ärile peale. “See pole mingi taevamanna või Eesti
Nokia,” on Hans veendunud.
Kõik need ökojutud on
ju toredad, aga kui su põllul hektarite kaupa laiub neljameetrine
tugeval jalal seisev kanepimets ja seda isegi koristada ei osata,
rääkimata siis sellest, et toorainega (kanep annab hektarilt umbes
kaheksa tonni saaki) midagi peale pole hakata, kaob isu ajaloolisi
põllukultuure taastada.
“Kui ka sel aastal kasumit ei
tule, siis mina enam kanepit maha ei pane,” jääb Hans
konkreetseks ja selgitab: “Hetkel pole toorainele väljundit –
meil pole kanepit töötlevat tööstust.”
Ja
lisab, et tänavusest aastast saab Eesti kanepitootmise murranguaasta:
kas siis edasi või... vanaviisi, s.t ilma kanepikultuurita.
“Kui meie siin ütleme, et sel kasvatusel pole mõtet, siis
ei pane seda seda keegi maha.”
Näiteks tuttava rapsiga
ei pea oma pead vaevama, ütleb Kruusamägi. Rapsi kasvatada on
vähemalt kaks korda kasulikum.
Seni aga segab Hans
Kruusamägi kanepiseemneid pudrusilma ja meepurki.
Mooste mees
Kalju Paalmann on siiski palju optimistlikum: “Kanepil on väga palju
kasutusalasid: suur biomass, haigused seda taime ei võta.” Tal on
ettepanek ka linnameestele: kuna üks hektar kanepit toodab kolm korda
rohkem hapnikku kui üks hektar metsa, siis võiks linnaparkidesse ja
haljasaladele kanepiväljad külvata.
Tegelikult on Eestis
ka kanepit töötlevale tööstusele mõeldud.
Noor keskkonnatehnoloog Ago Siiner ja tema kompanjon Tarmo Tael (OÜ
Perfect Plant) hakkavad käivitama Kesk-Eestis kanepitehast. Sellesse
tuleks kaks liini: üks pressib õli ja teine toodab
kanepikiudu.
Nii oleks see juhul, kui Eestis oleks piisavalt
kanepikasvatajaid: neid oleks vaja vähemalt kümme korda praegusest
rohkem. Aga ei ole. Tehast ka veel ei ole.
“Inimesed ei
oska tegelikult kanepit kasvatada, aga meie ei saa lubada, et meil tehase
liinid seisaksid,” ütleb Ago Siiner. Nüüd nad siis
panustavadki kanepikoolitustele.
Niisiis viib Perfect Plant kokku
ostetud tooraine välismaale. Saksa ja Prantsusmaa kauplustes võib
toidulettidelt leida Eestis toodetud kanepist õli.
Narkovaba küll, aga...
Peab olema
kõrgharidusega botaanik, et palja silmaga harilikul kanepil (cannabis
sativa) ja narkokanepil (cannabis indica) vahet teha. Asjatundja muidugi teab
ka seda, et Eesti kliimas ei ole üldse võimalik seda
“paha” kanepit välitingimustes kasvatada. Sellest hoolimata
hoitakse kanepikasvatajatel silm peal, ja väga valvsalt. Savisaare
kombel tankiga üle põllu enam rullida ei tohi, aga uurida tohib
küll. Kanepikasvataja peab intrigeerivast aiakultuurist kohalikku
konstaablit informeerima, ei muud.
Ka noor vabrikant Ago Siiner
teavitas oma katsepõllust kohalikku konstaablit nagu kord ja kohus.
“Meilt nõuti seepeale, et põllul peab olema
24tunnine mehitatud valve, ja kui seda ei tagata, siis videovalve,”
räägib Siiner. Neil läks aega, et teha seadusesilmale selgeks,
et selliseid nõudeid küll ei ole, kui
on ette näidata seemnete legaalset päritolu tõendav paber.
Siiner tellis Rootsist vastava kohtulahendi ja mehed näitasid selle
politseis ette.
Suvel, kümne päeva jooksul pärast
taime õitsemist, tulevad PRIA (Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni amet) ametnikud ja tipivad põllud risti-põiki
läbi: igalt hektarilt nopitakse viiskümmend taimelatva ja saadetakse
keskkriminaalbüroo narkolaborisse uuringutele. Kui kuskil (soojemas)
riigis on lubatud näitajat kas või mikroskoopilises
ulatuses ületatud, peavad PRIA neiud koguma 200 taime hektarilt.
Hans Kruusamägi: “Tõeline tsirkus, mis siis põllu
peal käib. Kontrollid käivad mööda põldu, iga lapi
pealt võtavad kakssada taime. Terve autotäie taimi vedasid kaasa.
Inimese usaldamine on täiesti ära kadunud.”
Kuidas Eesti kanepi tase on?
Ago Siiner: “Väga
hea. See tähendab – alla ohtliku piiri.”
...Mooste
laada poisikesed said kanepi müümise eest nahutada –
naabrionu põllult näpatud ja narkokanepi pähe
müüdud THC-vaba kraam oli ju ikkagi ostja petmine.
Põllundusbuumid Eestis
- Mais – viiekümnendatel
- Söödapeet – seitsmekümnendatel
- Raps – üheksakümnendatel
- Astelpaju – sel sajandil
- Maarjakask – kestab
Mida kanepist saab
- Ehitusmaterjale
- Tekstiili
- Tselluloosi
- Paberit
- Ravimeid
- Õli
- Seemneid
- Küttematerjali
- 1941. aastal ehitas Henry Ford kanepist ja nisupõhust auto
- Kuni 1937. aastani oli 70–90% köiest valmistatud kanepist
- Levi Straussi algupärased teksad olid valmistatud kanepist
- 4. juulil 1776 väljaantud Ameerika isesesvusdeklaratsioon oli trükitud kanepipaberile
Õlikanepi tasuvusanalüüs
- Kanepiseemne (Finola) hind – 129 kr/kg
- Külvinorm – 25 kg hektarile
- Saagikus – 0,8–2 tonni hektarilt
- Väetis 600 kr
- Seemne tagasiostuhind – 5200 krooni tonn
- Mahekasvatatud kanepi kokkuostuhind – 9000 – 11 000 kr/t
- Kulud maa harimisele – 2270 kr/ha
- Plusspoolele erinevad põllumajandustoetused (umbes 2000 kr/ha)