Uue Pia Fraus produtseeris teenekas indie-šotlane Norman Blake

Tallinna indie-ansamblil Pia Fraus ilmub käesoleval nädalal järjekorras viies heliplaat. Õrnade ja hämarate shoegaze-lendlejate uus album “After Summer” on tähelepanuväärne sündmus juba sellepärast, et plaadi produtseerija toolil on Šotimaa teeneka rock-bändi Teenage Fanclub liige Norman Blake (mees, kes on toppinud oma muusikuannet ka ansamblite BMX Bandits ja The Pastels tegemistesse). Pia Frausi muusikat produtseeris ­Blake siiski kaugjuhtimisel – salvestas Fraus kodumaal, Blake keeras nuppe Šotimaal. Tänase päevani pole asjaosalised teineteisega näost näkku kohtunudki.

Uus Pia Fraus on koos lisalugudega ilmunud ka juba Jaapanis (plaadifirma Vinyl Junkie) ning Ameerikas (plaadifirma Clairecords alt). Albumi saamisloost ja produtseerimise kulgemisest räägib Pia Frausi ninamees ning plaadi väljaandjafirmakese Seksound juht Rein Fuks.

Kuidas te produtsent Norman Blake’ini üldse jõudsite?

Kui hakkasime mõtlema uue materjali salvestamise peale, siis tundus, et ei ole mõtet enam ise produtseerida. Et oleks tore, kui oleks kolmas kõrv sellega toimetamas. Küsisin Bill ­Wellsi (tuntud Šoti indie-muusik, Bill Wells Octeti juht – aut.) käest, et kes võiks seda teha, ja kuna šotlastel on omavahel selline ma-ei-teagi-mis-asi, siis ta pakkus Normanit. Ja viis temaga kokku.

Ning ega see ei olnud kohe algusest selline “Hurraa! Hakkame pihta!”. Norman ütles, et ta on paindlik mees, ja arvas, et teeks alul mõned asjad prooviks, ja kui sujub, siis jätkame.

Esimesena valmis üheskoos lugu “Yenissey” ning meile tundus see teguviis väga hea. Et ei pidanud ise ajusurmani kuulama oma musta ja poolikut materjali ning vaevlema sellega, vaid kuulasid normaalse inimese pool- või kolmveerand-valmis variante.

Miks te enam ise ei soovinud produtseerida?

Eks ole ise juba kümme aastat tehtud. Ja ega ei olnud ka liiga palju ideid edasiseks. Kui ka oli, siis oluline on saada vaheldust või siis üleüldse motivatsiooni edasi tegutsemiseks. Huvitav kogemus samuti.

Kuidas see kaugjuhtimisel produtseerimine füüsiliselt toimus?

Meie salvestasime Tallinnas ja ise ning saatsime ülesvõetud rajad temale. Meil oli kokkulepe, et kui ta tunneb, et midagi peaks tegema teisiti või ümber, siis ta ütleb. Enamik asju olid siiski tema maitsele vastavad ja ta tegeles seega peamiselt saundilise poolega, mis tuli tal okeilt välja.

Tema siis teiepoolseid asju tagasi ei saatnud, aga kas Pia Fraus mõne tema tehtu lükkas tagasi?

Miskeid sünte ja basse me siiski uuesti salvestasime. Aga suurt ümbertegemist polnud. Tema asju saatsime küll mõned tagasi. Eks see distantsi pealt koostöötamine on tänapäeval võimalik ja lihtne, kuid ainus asi, mida pole lihtne teha, on just lindistuse viimistlus, näiteks volüümi koha pealt. Volüümi asjus diskuteerisime palju. Aga saundid pani ta hästi kokku.

Mida Norman Blake Pia Frausile siis juurde andis?

Andis värskust ja sära, mida meie eelmisel plaadil jäi vajaka. Lindistasime ka oluliselt suurema õhinaga. Üritasime mitte jätta poolkõvasid asju sisse – kui ikka mõni asi ei olnud piisavalt hästi mängitud, siis proovisime enda võimete piires siiski parima kätte saada. Üldiselt oli see projekt mõnus ja meeldiv mõlemale poolele.

Oli ta kallis mees?

Ei olnud ülemäära kallis. Nagu ta ütles, flexible. Arvan, et eestlased võiksid teha sama raha eest, kui d Eest is on tõenäoliselt mehi, kes hindavad end märksa kõrgemalt. Ütleme: me ei maksnud end siniseks. Kulud olid plaanipärased.

Kuidas sa ise uut plaati hindad – kuhu on Pia Fraus liikunud?

Minu enda jaoks on seal kas just pooleks, aga siiski üks jagu vana Frausi, nagu Fraus on alati olnud, ja siis uut Frausi. Siis on asju, mis on natuke teistsugused... Ma ei julge kasutada sõna “eksperimentaalsemad”, sest eksperimentaalne muusika on teistsugune, aga ütleme siis, et mitte kõige tüüpilisemad. Eksperimentaalne ei ole suure “E-ga”. Ise ei kuulanud?

Kuulasin. Mulle tundus, et nüüd on ka Pia Fraus nende artistide hulgas, kelle muusikast võib kosta midagi grünberglikku. Meloodiajooniseid näiteks.

Ahah. See on naljakas, sest me viskame bändiproovis nalja Kärdi (Kärt Ojavee, Pia Frausi süntesaatorimängija – aut.) ja Eve (Eve Komp, bändi lauljatar ja teine süntesaatorimängija – aut.) üle ning kutsume neid Õed Grünbergid. Äkki on asi selles, et rohkem on süntesaatoreid.

Pillipark on täienenud, tüdrukud on saanud endale paremad instrumendid, ning eks ma punnitasime nende süntesaatoritega rohkem. Tegime ümber nii partiisid kui saunde.

Mis edasi? Järgmise plaadi produtseerib Ulrich Schnauss?

Tegelikult töötasime korraga kolme projektiga. Üks oli siis uus album koos Norman Blake’iga.

Siis tegelesime paralleelselt pala “Yenissey” remikside kogumikuga. Kümme remiksi “Yenisseyst”, mida on teinud artistid His Name Is ­Alive, Seeland, šoti bänd International Project, siis tegi Teenage Fanclub oma versiooni, Bill Wells tegi oma versiooni, samuti Future Pilot A.K.A. Eestist Mirabilia, 3 Pead, Galaktlan. Põnev projekt, ilmub üsna pea. Remiksid on valmis, kujundus valmimisjärgus.

Siis on ilmumas 7tolline plaat koos Ulrich Schnaussiga. Selline pooltevahetusprojekt – ühel plaadipoolel on tema produtseeritud Pia Frausi lugu, teisel küljel produtseerisime meie Ulrichi loo. Ka need on ammu valmis. Ootab ilmumist.

Sügisel anname lõpuks ometi kontserte Jaapanis. Kaks Tokyos, ühe Osakas.

Mis plaadifirmal Seksound uudist?

Valmistume töötama mitmesuguste projektidega. Üks neist peaks olema uus plaat Köögilt.

Ans.Andur teeb uut albumit. Ma ise teen ka Fein Ruksi asja, liigub plaadi poole, aga ei julge kuupäevi öelda.

* Pia Fraus esitleb uut heliplaati “After Summer” esinemistega Tallinnas Von Krahlis (15. mail) ning Tartus Genialistide klubis (16. mail). Kaasa teeb elektroonilise shoegaze-muusika suurkuju Ulrich Schnauss, samuti DJd Martin Jõela ja Tõnis Kenkmaa.