„Vastavalt Eestis tehtud uuringule põeb astmat ligikaudu 5–8% täiskasvanutest. Eesti lastest põeb erinevaid allergilisi haigusi nagu astma, allergiline nohu, allergiline lööve nahal jne iga viies laps.


Maailma uuringud näitavad, et eri riikide rahvastikest põeb astmat 3–16% elanikkonnast. Allergia tõttu on arstide järelevalve all ning saab ravi iga kümnes laps,” rääkis Eesti kopsuliidu juhataja Olga Sumbajeva astmapäevale pühendatud konverentsil.


Veidi haigusest


Astma olemust, põhjusi ja tagajärgi ning haiguse levimust Eestis kommenteerib SA Tallinna lastehaigla kesklinna lastepolikliiniku arst Triine Annus: „Astma on sagedasim krooniline haigus lapseeas. Tegu on kroonilise põletikulise bronhihaigusega, millega kaasneb bronhide ahenemine. Nendes tekivad muutused – silelihaste spasm, limaskesta turse ja limaeritus.


Astma sümptomiteks on kuiv hooköha, hingamisraskused ja vilinad rinnus. Sümptomid avalduvad sagedamini öösel.


Astma võivad vallandada mitmed spetsiifilised ja mittespetsiifilised tegurid. Esimesesse rühma kuuluvad erinevad allergeenid – tolmulestad, koduloomad, õietolmud, hallitusseened, prussakad, kemikaalid jm. Mittespetsiifilisteks ärritajateks võivad olla näiteks viirusinfektsioonid, tubakasuits, õhu saastatus, kemikaalid, tugevad lõhnad, külm õhk, ilmamuutus, füüsiline pingutus, teatud ravimid, emotsionaalne seisund jne.


Astma on haigus, mis ei pruugi inimest vaevata pidevalt ning ühesuguse intensiivsusega.


Haigus võib tulla ja minna. On inimesi, kes on oma sümptomitega nii harjunud, et ei tule selle pealegi, et tegemist võiks olla haigusliku olukorraga. Samal põhjusel ei diagnoosita ka lastel alati astmat.”


Mõju elukvaliteedile


Dr Triine Annus märgib, et astma ja allergilised haigused mõjutavad elukvaliteeti – nii haige enda kui ka tema pereliikmete oma.


Esmaseks mõjuks on loomulikult vaevavad sümptomid. Hingamisraskused kurnavad ja väsitavad – nii kannatajat kui ka tema lähedasi. Kuna sümptomid avalduvad enamasti öösiti, tähendab see unehäireid ning päevast jõuetust. Haigus ja väsimus kokku võivad tähendada mitmeid puudutud töö- või koolipäevi, saades niimoodi takistuseks haridusele ja karjäärile.


Kui peres on astmaatik või allergik, puudutab see kogu perekonda. Võtame või materiaalsed kulutused: vajalikud ravimid ning allergia-vabad eritooted on tihti kallimad ning neid ei müüda igal pool, seega kulub nende hankimisele nii aega kui ka raha.


Astma ja allergia toovad kaasa sotsiaalseid piiranguid – sportimine, reisimine ja laagrid on sageli välistatud, väljas einestamine võib olla ohtlik, sama kehtib ka külaskäikude ja teiste juures söömise kohta. Olemas on ka ala- või väärtoitumise oht.


Mööda vaadata ei saa ka psühholoogilistest probleemidest. Astmaatik või allergik võib tunda hirmu ja ärevust, mis ei lase tal elust täit rõõmu tunda. Lapse haiguse korral on oht, et vanemad, soovides teda toetada ja kaitsta, muutuvad ülehoolitsevaks, vähendades nii veelgi lapse võimalusi iseseisvuda. Siit on vaid väike samm järgmiste psühholoogiliste probleemideni (nt probleemid teiste laste või noortega suhtlemisel), mis pole otseselt astma või allergiaga seotud, kaudselt aga küll.


Patsientide koolitamine


Astmaliidu juht dr Ljudmilla Raudla ütleb, et ehkki astmat ei saa tänapäevaste meditsiiniteadmiste juures veel välja ravida, saab seda edukalt kontrolli all hoida. „Ravi põhiliseks ülesandeks ongi saavutada kontroll astma üle ning püüda säilitada patsiendi stabiilset seisundit. Üheks olulisemaks astma kontrollitavuse näitajaks on haiguse ägenemisjuhtude puudumine, mis laseb astmaatikul elada võimalikult tavapärast elu ning vältida astmaga seotud probleeme. Et ravi saaks õnnestuda, on vaja patsiente koolitada – mida rohkem astmast teatakse, seda kergem on haigust kontrolli all hoida.”


Dr Raudla sõnul ongi astmaliidu olulisteks ülesanneteks inimeste teavitamine parimatest astma diagnoosimise meetoditest ning võimalustest rakendada kaasaegset ravi inhaleeritavate kortikosteriididega ning teiste põletikuvastaste preparaatidega.