30.05.2008, 00:00
Astma kontrolli alla!
Õiget eluviisi ja ravi järgides võib astmahaige elada täisväärtuslikku elu ilma astmavaevusteta. Elustiili rikkudes võib haigus uuesti vallanduda.
Kuna astma kevadeti tihti ägeneb, tähistatakse rahvusvahelist
astmapäeva 6. mail. Selle aasta astmapäeva egiidiks on „Astmat
saab kontrolli all hoida!”
„Vastavalt Eestis tehtud
uuringule põeb astmat ligikaudu 5–8% täiskasvanutest. Eesti
lastest põeb erinevaid allergilisi haigusi nagu astma, allergiline nohu,
allergiline lööve nahal jne iga viies laps.
Maailma
uuringud näitavad, et eri riikide rahvastikest põeb astmat
3–16% elanikkonnast. Allergia tõttu on arstide järelevalve
all ning saab ravi iga kümnes laps,” rääkis Eesti
kopsuliidu juhataja Olga Sumbajeva astmapäevale pühendatud
konverentsil.
Veidi haigusest
Astma
olemust, põhjusi ja tagajärgi ning haiguse levimust Eestis
kommenteerib SA Tallinna lastehaigla kesklinna lastepolikliiniku arst Triine
Annus: „Astma on sagedasim krooniline haigus lapseeas. Tegu on kroonilise
põletikulise bronhihaigusega, millega kaasneb bronhide ahenemine. Nendes
tekivad muutused – silelihaste spasm, limaskesta turse ja limaeritus.
Astma sümptomiteks on kuiv hooköha, hingamisraskused ja
vilinad rinnus. Sümptomid avalduvad sagedamini öösel.
Astma võivad vallandada mitmed spetsiifilised ja mittespetsiifilised
tegurid. Esimesesse rühma kuuluvad erinevad allergeenid –
tolmulestad, koduloomad, õietolmud, hallitusseened, prussakad,
kemikaalid jm. Mittespetsiifilisteks ärritajateks võivad olla
näiteks viirusinfektsioonid, tubakasuits, õhu saastatus,
kemikaalid, tugevad lõhnad, külm õhk, ilmamuutus,
füüsiline pingutus, teatud ravimid, emotsionaalne seisund jne.
Astma on haigus, mis ei pruugi inimest vaevata pidevalt ning
ühesuguse intensiivsusega.
Haigus võib tulla ja minna.
On inimesi, kes on oma sümptomitega nii harjunud, et ei tule selle
pealegi, et tegemist võiks olla haigusliku olukorraga. Samal
põhjusel ei diagnoosita ka lastel alati astmat.”
Mõju elukvaliteedile
Dr Triine Annus märgib,
et astma ja allergilised haigused mõjutavad elukvaliteeti – nii
haige enda kui ka tema pereliikmete oma.
Esmaseks mõjuks on
loomulikult vaevavad sümptomid. Hingamisraskused kurnavad ja
väsitavad – nii kannatajat kui ka tema lähedasi. Kuna
sümptomid avalduvad enamasti öösiti, tähendab see
unehäireid ning päevast jõuetust. Haigus ja väsimus kokku
võivad tähendada mitmeid puudutud töö- või
koolipäevi, saades niimoodi takistuseks haridusele ja
karjäärile.
Kui peres on astmaatik või allergik,
puudutab see kogu perekonda. Võtame või materiaalsed kulutused:
vajalikud ravimid ning allergia-vabad eritooted on tihti kallimad ning neid ei
müüda igal pool, seega kulub nende hankimisele nii aega kui ka
raha.
Astma ja allergia toovad kaasa sotsiaalseid piiranguid –
sportimine, reisimine ja laagrid on sageli välistatud, väljas
einestamine võib olla ohtlik, sama kehtib ka külaskäikude ja
teiste juures söömise kohta. Olemas on ka ala- või
väärtoitumise oht.
Mööda vaadata ei saa ka
psühholoogilistest probleemidest. Astmaatik või allergik
võib tunda hirmu ja ärevust, mis ei lase tal elust täit
rõõmu tunda. Lapse haiguse korral on oht, et vanemad, soovides
teda toetada ja kaitsta, muutuvad ülehoolitsevaks, vähendades nii
veelgi lapse võimalusi iseseisvuda. Siit on vaid väike samm
järgmiste psühholoogiliste probleemideni (nt probleemid teiste laste
või noortega suhtlemisel), mis pole otseselt astma või allergiaga
seotud,
kaudselt aga küll.
Patsientide koolitamine
Astmaliidu juht dr Ljudmilla Raudla ütleb, et ehkki
astmat ei saa tänapäevaste meditsiiniteadmiste juures veel välja
ravida, saab seda edukalt kontrolli all hoida. „Ravi põhiliseks
ülesandeks ongi saavutada kontroll astma üle ning püüda
säilitada patsiendi stabiilset seisundit. Üheks olulisemaks astma
kontrollitavuse näitajaks on haiguse ägenemisjuhtude puudumine, mis
laseb astmaatikul elada võimalikult tavapärast elu ning
vältida astmaga seotud probleeme. Et ravi saaks õnnestuda, on vaja
patsiente koolitada – mida rohkem astmast teatakse, seda kergem on
haigust kontrolli all hoida.”
Dr Raudla sõnul ongi
astmaliidu olulisteks ülesanneteks inimeste teavitamine parimatest astma
diagnoosimise meetoditest ning võimalustest rakendada kaasaegset ravi
inhaleeritavate kortikosteriididega ning teiste põletikuvastaste
preparaatidega.