Ameerika meesteõgijate kannakinnitus Eestis

Ettevõtja ning telesarja “Seks ja linn” austaja Evelyn Mikomägi arvates tõi sari umbsesse Eestisse eelkõige suurlinna lõhna.

Kui ma “Seksi ja linna” esimest jagu nägin, elasin Rootsis ja õppisin Stockholmi ülikoolis.

Eestisse jõudis see kõvasti hiljem. “Vallatu naistekas,” mõtlesin siis. Tõsi küll, ajapikku sisse elades hakkas see end veidi kordama. Mulle jäid arusaamatuks Carrie korduvad kokkuvõtted ja tõekspidamised stiilis “see ainus ja tõeline armastus on minu linn – New York City”. Täna, kus ka minu lemmiklinnaks on saanud New York, arvan ma teisiti. New York on ülistamist väärt – tõestades, et eri rahvused, stiilid ja kultuurid võivad väga hästi ja edukalt üheskoos hakkama saada.

Rääkides seriaali mõjust (Eesti) naistele, arvan, et ameerikalik “Seks ja linn” on pigem inspireeritud suurlinna naiste elust ja sealsetest väärtushinnangutest. Meie väikeses Eestis domineerib kahjuks ikka veel meesteühiskond ja macho-kultuur. Palju rohkem võiks siinses tänavapildis näha sõltumatuid, eneseteadlikke ja ambitsioonikaid stiilseid naisi, nagu näeme “Seksis ja linnas”.

Mis puudutab karaktereid, siis leidub kohusetundlikke, karjäärihimulisi, humoorikaid ja flirtijaid naisi teisteski modernsetes naisteseriaalides. Aga ka Eesti sõbrannaskondades teab igaüks kindlasti mõnda Carriet, Mirandat, Charlotte’i või Samanthat.

Kellega ma ise end enim samastaksin? Tunnen endas pigem killukest igast “Seksi ja linna” tegelaskujust. Mind on võrreldud Charlotte’iga, kelle karakter on vahest tõesti kõige lähedasem minu omaga. Tervislikud eluviisid, loomulikkus, lakkamatu rõõmsameelsus ja kohatine koomilisus. Samas ka stabiilsus, reserveeritus, perfektsionism.

Mind siiski üllatab filmi populaarsus Eestis, kuna siin näeb muidu Ameerikaga vähe sarnasusi.

Suurimaks paralleeliks on ehk usk, et konsumerism ja materialism teevad inimese õnnelikuks.

Brändide tähtsustamine, shoppinguteema kajastub läbinisti ka “Seksis ja linnas”. Eestlastel võiks olla vaid rohkem ameeriklaste positiivsust, enesekindlust ja ettevõtlikkust.

See, et film “Seks ja linn” on Eestis nii palju austajaid leidnud, on vahest siiski seletatav sellega, et filmi idee on rahvusvaheline ja fenomen suhteliselt läbipaistev – julgustada naisi elama ja mõtlema iseseisvalt.

Mis puudutab Kristi Luike ja Aigi Vahingut, kes on Carrie Bradshaw eeskujul püüdnud vedada sarnast kolumni ka Eestis, siis kahjuks nendesse ma süvenenud ei ole. Nii et ma ei tea, kuivõrd hästi see neil on õnnestunud.