Kuna on suvi ja pead täidavad nii tehtud kui tegemata reisid, siis tuleb kohe meelde Tartu ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause käsikirjaline memuaariraamat 19. sajandi algusest ja selle paremaks mõistmiseks ette võetud reaalne teekond Tallinnast läbi Rostocki, Dresdeni ja Leipzigi Zittausse – pitoresksesse saksa piirilinna – ja sealt edasi ajaloolise Sileesia ja Böömi aladele. Raamatusõnast sai elu ja kolm ajaloolast leidsid ennast üleliia kalli autoga sügaval tänase Poolamaa seiklusrikastel maanteedel.

Mõni raamat või autor, mis või kes on teenimatult ära unustatud?

Olen korduvalt imestanud, et eesti keelde ei ole tänaseni tõlgitud ainsatki biograafilist romaani Angelika Kauffmannist, 18. sajandi ühest nimekamast ja huvitavamast naiskunstnikust, kelle elulugu pakub mahlakaid sissevaateid saksa, inglise ja itaalia vaimuaristokraatia salongidesse. Euroopa suurlinnade raamatupoodides on riiulid Kauffmanni nime kohal lookas ja küllap ongi vaid aja küsimus, millal Dorothy M. Mayeri, Waltraud Maierhoferi või verivärske Gabrielle Aliothi raamat Angelika Kauffmannist siia jõuab. Seda enam, et Eestis (kus üldiselt ju kunstiajaloo tähtnimede töödega väga kiidelda ei saa) leidub kaks suurepärast Kauffmanni maali.

Minu tõeliselt “marginaalseks” lemmikuks on aga balti päritolu kunstnik ja kirjanik Carl Grass, kelle tuntuim raamat on 1815. aastal ilmunud Sizilische Reise, oder Auszüge aus dem Tagebuch eines Landschaftmalers. Plaanin sellel sügisel, Grassi reisikiri näpus, Sitsiiliat avastada, siis julgen teda ehk tõsisemalt soovitada.

Mis raamatut ei raatsiks isegi parimale sõbrale välja laenata?

Rooma Blue Guide. Kõik küsivad, aga pidevalt läheb endal vaja.