25.07.2008, 00:00
Laulva revolutsiooni aasta
1988. aasta on nii Eesti omariikluse kui ka kogu eesti rahva vabadusliikumise ajaloo üks tähtsamaid daatumeid. Murdeaasta märksõnad.
“Ükskord me võidame niikuinii!” Nendes laulva
revolutsiooni loosungiks saanud lihtsates Heinz Valgu sõnades on eesti
rahva vabadusiha, aga ka jonnakus ja allaandmatus. Vabadus hakkas eriti selgelt
terendama 1988. aastal, kui võis välja võtta sinimustvalge
lipu, see polnudki enam keelatud. Kui võis ilma sosistamata,
kõval häälel kõnelda küüditamisest. Kui
võis sadade tuhandete täiel häälel laulda isamaalikke
laule, mis varem olid keelatud.
Rääkimata rahvaliikumiste
ja parteide asutamisest.
Arvan, et 1988. aasta sobiks iseloomustama
Eesti rahva vabadusvõitlust aegade vältel. Miks ei võiks
vabadusmonumendiks olla lihtne maakivi raiutud tekstiga “Ükskord me
võidame niikuinii!” ühes kõigi tähtsamate
daatumitega meie vabadusvõitluse ajaloost.
A
Avalikustamine ehk glasnost ehk
rääkimine sellest, millest varem vaikiti, oli oluline
märksõna 1988. aastalgi.
26. aprillil asutati Eesti
esimene aktsiaselts Baltservice.
Juulis saabus müüki
Anatoli Rõbakovi menuraamat “Arbati lapsed”, mille ostmiseks
tuli 200 000 hiigeltiraažile vaatamata seista pikas järjekorras.
E
Juba 1987. aastast hakkasid Eestis
sõitma erataksod.
Eesti Rahva Muuseum sai märtsis oma
nime tagasi, samal ajal käis toetuste kogumine muuseumi Raadi hoone
taastamiseks. Tartu muinsuskaitsepäevadel korjati 5000 toetusallkirja.
Mais asutati Eesti Roheline Liikumine, mille peaeesmärk oli
tõkestada fosforiidikaevamist Virumaal.
20. augustil asutati
Pilistveres Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille idee tekkis juba
jaanuaris.
11. septembril toimus Lauluväljakul Rahvarinde
korraldatud “Eestimaa laul”, kuhu tuli kokku 300 000 inimest. Heinz
Valk lõpetas seal oma kõne surematu lausega “Ükskord
me võidame niikuinii!” ning Trivimi Velliste nõudis
esimesena avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.
1. detsembril taastati
Tartus Eesti vanim üliõpilasselts EÜS.
I
IME – kogu Eesti NSV täielikule
isemajandamisele – oli Edgar Savisaare, Siim Kallase, Tiit Made ja
Mikk Titma idee, mis käidi välja 26. septembril 1987. IME oli
tulipunktis ka kogu järgmise aasta, kevadel ja sügisel 1988 peeti
Tartus IME foorum.
Mai lõpul käidi välja
impeeriumimeelse interrinde idee. 19. juulil loodud rinde keskuseks sai tehas
Dvigatel.
K
Edasi toimetaja Mart
Kadastik avaldas kurikuulsad artiklid, kus ta nimetas Hirvepargi üritust
provokatsiooniks.
Kooperatiivid ehk esimesed erafirmad koguvad
jõudu. Neid väikeettevõtteid loodi eri elualadel, nagu
toitlustus, matuse- ja reisikorraldamine jm. Suhkruvati- ja
vahvlimüüjad on paljudel tänaseni eredalt meeles.
Märtsis kästi Rene Kari isiknäituselt Draakoni galeriis
kõrvaldada kolm rahvusvärvides maali “Sinine, must ja
valge”.
Küüditamisest räägiti üha
enam. Esimest korda kirjutati hiidlaste küüditamisest ja Arnold Meri
osast selles. Kohtu alla jõudis mees aga alles ligi 20 aastat hiljem.
24. märtsil 1949. aasta küüditamise mälestusmiitingul
arreteeriti Lagle Parek. 14. juunil mälestati üle kogu maa 1941.
aasta küüditamise ohvreid ning mõisteti küüditamised
Eestis kui kuriteod inimsuse vastu avalikult hukka.
29.–30.
juunil jätkas keeleteadlane Mati Hint Edasis oma kuulsaid artikleid
venestamise vastu “Kakskeelsus ja internatsionalism”
. Neid alustas ta 1987. aastal Vikerkaares.
L
Allar Levandi võitis Calgary olümpiamängudelt
pronksmedali.
Aprillis toimus Toompeal loomeliitude
ühispleenum, millel käsitleti Eesti demograafilist olukorda,
fosforiidiprobleemi, rahvussuhteid, emakeele staatust ning nõuti Karl
Vaino tagasiastumist.
Juunis toimunud vanalinna päevad kasvasid
10.–14. juunil üle laulvaks revolutsiooniks – igal
õhtul kogunes Lauluväljakule öölaulupeole ligi 100 000
inimest. 17. juunil peeti Lauluväljakul Rahvarinde ja loomeliitude
ühispleenumi toetuseks manifestatsioon, millel osales hinnanguliselt 150
000 inimest. Sellega tähistati ühtlasi võitu –
venemeelse Vaino asendamist Väljasega.
TK Norma hakkas aasta
lõpul tootma Rootsist ostetud litsentsi alusel laste autoistmeid,
mis olid siin uudiseks.
M
14.–17.
aprillil toimusid Tartus muinsuskaitsepäevad, kus toodi välja
rahvusvärvid – küll veel eraldi kolme lipuna.
Oktoobris mõistis ENSV Ülemnõukogu hukka
1940.–1950. aastate massirepressioonid Eestis ja tunnistas need
kuritegudeks inimsuse vastu.
14. mail kanti Tartu
levimuusikapäevadel esimest korda ette Alo Mattiiseni “Viis
ärkamisaegset laulu”.
12. novembril valiti Heli Mets
esimeseks sõjajärgseks Miss Estoniaks.
N
4. juunil toimus Tallinnas Eesti
sõltumatu noortefoorum, millel nõuti muuhulgas Eestile sisuliselt
sõltumatust, riigikeeleks eesti keelt ja rahvusvärvide
puutumatust.
13. juulil saabus Venemaalt rongiga tagasi Tartusse
vabanenud poliitvang Mart Niklus.
P
Oktoobris
sai Eesti avalikkusele teatavaks president Konstantin Pätsi surmapaik ja
-aeg.
R
EKP KK ideoloogiasekretär
Rein Ristlaan asendati jaanuaris Indrek Toomega.
13. aprillil esitas
Edgar Savisaar telesaates “Mõtleme veel” idee moodustada
perestroika toetuseks Rahvarinne. 1.–2. oktoobril toimus Tallinna
Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress.
Mais toimus roheliste
rattaretk “Kuidas elad, Virumaa?”, kus osales 1500 noort. Ühe
loosungina toodi välja “Eestimaa aeg ei oota”.
26.–28. augustil toimus Lauluväljakul esimest korda Rock
Summer.
Detsembri algul kuulutas ENSV ülemnõukogu eesti
keele Eesti NSV riigikeeleks.
S
S?uli
olümpia septembris osutus eestlastele edukaks – Erika Salumäe
võitis trekisprindis kuldmedali, Toomas ja Tõnis
Tõniste purjetamises hõbeda, Jüri Tamm vasaraheites ja
Vladimir Reznitšenko epeevehklemises pronksi ning Tiit Sokk
Nõukogude korvpallimeeskonnaga kulla.
Eesti
Ülemnõukogu Presiidium tunnistas 23. juunil sinimustvalge Eesti
rahvusvärvideks.
17. juunil alustas tegevust Sõltumatu
Infokeskus.
16. novembril võttis ENSV
Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV
suveräänsusest. See oli pikk samm iseseisvuse poole. “Inimesed,
me ise ka ei taipa veel, millega me täna hakkama saime,” ütles
tol päeval valitsusjuhiks kinnitatud Indrek Toome. 26. novembril tunnistas
NSVL ülemnõukogu presiidium eestlaste deklaratsiooni kehtetuks.
T
Jaanuaris alustas tegevust Tartu Maja, millele
allus isegi Lääne-Siberis Kogalõmis asuv ehitusvalitsus. Tartu
Maja juhtis Olari Taal ning siit sai samal aastal alguse Tartu aktsiapanga
idee. 24. augustil pank asutatigi – Tartu Kommertspanga nime all ja
algkapitaliga 2,6 miljonit rubla.
Tartu rahu aasta
päeval, 2. veebruaril Tartus MRP-AEG korraldatud miitingu ajasid miilitsad
jõuga laiali. Mitu inimest sai koerte käest pureda. Ära
keelati ka MRP-AEG miiting Tammsaare pargis Tallinnas 24. veebruaril Eesti
Vabariigi 70. aastapäeval.
Eesti NSV rajoonides hakkasid kevade
hakul kehtima liha-, vorsti-, juustu-, või-, suhkru-, kohvi-, alkoholi-
jm talongid.
Vabastatud dissident Enn Tarto jõudis 17.
oktoobril Tartusse.
Alguse sai vanade tänavanimede ennistamine.
U
NLKP keskkomitee aprillipleenumil 1985
välja käidud uutmine ehk perestroika oli esialgu sotsialismi
Nõukogude mudeli ümberehitamine. Eestlastele avas see tee
iseseisvusele, mis 1988. aastal hakkas üha selgemini koitma.
V
Jaanuaris ilmus Jaan Krossi menuromaan
“Wikmani poisid”.
Viinasõda jätkus. Alkoholi
müüdi tööpäevadel kella 14–19 ja
puhkepäevadel kella 11–17.
Käis elav poleemika 1940.
aastal kehtestatud dekreediaja asemel vööndiaja taastamiseks.
Küsimus polnud loomulikult ainuüksi ajas.
16. juunil
vabastati ametist venemeelne EKP KK esimene sekretär Karl Vaino ja tema
asemele määrati Vaino Väljas.
Suvel algas
Vabadussõja mälestussammaste taastamine, üks esimesi avati 26.
juunil Pärnumaal Mihklis.