24.10.2008, 00:00
Pangad tüssavad enamikku laenajaid
Tarbijakaitseamet nõuab, et pangad lõpetaksid kodulaenu võtjatelt varjatud lisaintresside sissekasseerimise. Enamik klientidest pole kuulnudki, kuidas pangad nende arvelt ekstrakasumit teenivad.
Peaaegu kõik eluasemelaenud antakse Eestis välja eurodes. Seda aga
vaid paberil. Tegelikult saavad inimesed laenuraha kätte ja tagastavad
kroonides. Väga vähesed laenuvõtjad teavad, et pangad ei
kasuta laenumaksete konverteerimisel Eesti Panga ametlikku kurssi, vaid hoopis
omaenda kommertskurssi. See lubab pankadel hõlpsalt lisakasumit
teenida.
Näiteks kodulaenude turuliidri Swedbanki puhul erineb
kommertskurss Eesti Panga ametlikust kursist 5,2 Eesti sendi võrra iga
müüdava euro kohta.
Ehk laenaja maksab laenu tagastades
0,3 protsendi võrra ametlikust kursist rohkem.
Tarbijakaitseameti arvates on siin tegemist ebaausa kauplemisvõttega.
Pangad saavad tänu euro kursiga mahhineerimisele näidata
intresse odavamatena ning laenude kulusid väiksemana, kui need tegelikult
on.
Laenuvõtjad võitlevad sageli isegi 0,1 või
0,2 protsendipunkti suuruse intressivõidu nimel. Nad ei oska tähele
panna euro kurssi, mille kaudu võtavad pangad kogu saavutatud
“intressivõidu” tagasi ja rohkemgi veel.
Petlikkust kasvatab asjaolu, et laenukalkulaatorid ei näita summasid
eurodes ega euro vahetamise kurssi, kuigi peaaegu kogu kodulaenundus käib
eurodes.
Swedbankist rutiinselt laenajatele laiali saadetavad
kirjad räägivad ka kohustuste ja maksete suurusest ainult kroonides.
Neis paberites pole ühtki sõna rakendatava euro kursi kohta.
Kuna eri pankade kursid erinevad, siis ei saa tarbijad pankade
laenupakkumisi omavahel adekvaatselt võrrelda. Kõige odavamana
tunduv laen ei pruugi tegelikult selleks osutuda.
Võitlus käib saja miljoni krooni pärast
Pangad ei pea sellise hõlptulu hankimiseks lillegi liigutama.
Vaja on vaid laenumaksed kommertskursiga läbi korrutada ja ekstrakasum
laenajatelt sisse kasseerida.
Seejuures oskavad mõned pangad
ühe ja sama laenu pealt konverteerimiskasumit võtta koguni kaks
korda: esmalt laenu välja andes (eurod vahetatakse kroonideks) ning teist
korda laenu tagasi saades ja intresse vastu võttes (kroonid vahetatakse
eurodeks).
Ja kuigi summad võivad näida tühised
– sageli vaid paarsada krooni ühe laenaja kohta aastas, avaneb
hoopis teine pilt, kui arvestada, et laenu on võtnud kümned
tuhanded pered ja kodulaenude jääk ligineb juba sajale miljardile(!)
kroonile.
Tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna
Turetski sõnul näitavad isegi kõige pealiskaudsemad
arvestused, et pangad teenivad sellise konverteerimistegevuse pealt kasumit
üle 20 miljoni krooni aastas.
Kuna euro
kasutuselevõtmine on lähema nelja-viie aasta jooksul
vähetõenäoline, siis käib riigi ja pankade vahel
võitlus vähemalt saja miljoni krooni pärast.
Siit
võib leida ka põhjuse, miks pangad ei taha senist praktikat
lõpetada. See tähendaks neile aadrilaskmist ajal, mil majanduskriis
on neid niigi valusalt haavanud.
Pangad hämasid ka
maksuametile
Esimesena tõi asja avalikkuse ette
Maksumaksjate Liit. Liidu juhatuse esimehe Lasse Lehise sõnul algas asi
lihtsast küsimusest, kas tuludeklaratsioonis tuleb eluasemelaenud
deklareerida Eesti Panga kursi või kommertskursi alusel.
Mullu veebruaris andis liit välja pressiteate, et “pangad
konverteerivad kroone eurodeks Eesti Panga kursist erineva kursiga. Samal ajal
esitavad pangad maksu- ja tolliametile andmeid maksumaksja tasutud
eluasemelaenu intresside kohta Eesti Panga ametliku kursi alusel. Selle
tulemusena deklareerivad inimesed tuludeklaratsioonides intressidena
väiksema summa, kui nad tegelikult on Eesti kroonides tasunud.&rdquo
;
;
;
SEB Pank väljastas kundedele intressitõendeid
vastavalt tegelikult kroonides makstud summadele, Swedbank aga Eesti Panga
ametliku kursi alusel.
Maksumaksjate Liit kutsus panku avalikult
üles kasutama eluasemelaenude konverteerimisel Eesti Panga kurssi ning
mitte võtma eluasemelaenudelt varjatud lisaintressi
kursivahede abil.
Maksuamet teatas selle peale, et deklareerida saab
ainult intresse, valuutavahetamisega tekkinud lisakulu nende sekka ei kuulu.
Pangad aga püsisid kuss, nagu poleks midagi juhtunud.
Finantsinspektsioon ei andnud abi
Lasse Lehis ei
jätnud jonni. Mullu augustis kirjutas ta finantsinspektioonile, et
selline “sundvaluutavahetus” kujutab endast pangaklientide
õiguste rikkumist. “Paljude väärtpaberi- ja
liisingutehingute puhul kasutavad lepingupooled kohustuste arvutamisel eurot,
kuid maksete tegemisel lähtuvad siiski Eesti krooni ametlikust
vahetuskursist. Liit on arvamusel, et nii peaks olema ka tarbijalaenude
puhul.”
Finantsinspektsioon konsulteeris Eesti Pangaga ja
pühkis käed jamast puhtaks väitega, et see pole üldse nende
asi. Maksumaksjad pöördugu parem tarbijakaitseameti poole.
Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit võttis omakorda
ühendust pangaliiduga. Ta teatas, et “on tekkinud olukord, kus
tarbijad on sundvaliku ees.
[–] Ühe tarbija jaoks ehk ei
ole see ebamõistlikult suur lisakulu, kuid pangale on see suur
lisakasum, sest tegemist ei ole ühe kliendiga, kes sellise summa tasub,
vaid väga paljude klientidega.”
Aruniit palus selgitada,
miks üldse antakse laenu eurodes, kui pangad saavad nii euro- kui
kroonilaenudega ilmselt ühesuguse kasumi. Kroonilaenu puhul on intress
kõrgem, kuid konverteerimist ei toimu. Eurolaenude puhul on intress
madalam, aga lisandub konverteerimise kulu.
Pangaliit ajab
kõik tarbijate kaela
Pangaliidu
tegevdirektor Katrin Talihärm kaitses panku nagu emalõvi.
Ta kuulutas, et tarbijad pole sundseisus. Enamik eelistab vabatahtlikult(!)
võtta laenu eurodes, kuigi nende peamine sissetulek laekub kroonides ja
pangad pakuvad võimalust laenata kroonides. Eurolaenude
intressimäärad on lihtsalt madalamad ning stabiilsemad ja neid saab
fikseerida, erinevalt kroonilaenudest.
Teisalt on asi seotud ka
pankade rahaallikatega. Kodulaenude väljaandmiseks võtavad pangad
ise pikaajalisi laene välismaalt ja need hiigelsuured summad on valdavalt
eurodes.
“Laenu võetakse finantsturgudelt ja sellega
kaasnevad pangale otsesed kulud,” selgitas Talihärm. “Otseste
kulude olemasolu on põhjuseks, miks pangad laenumaksete konverteerimisel
kasutavad kommertskurssi, mitte Eesti Panga ametlikku kurssi.”
Tarbijakaitseamet: jutt pankade kuludest on vale
Tarbijakaitseamet on sel sügisel lõpuks asja otsustavalt ette
võtnud ja käsib pankadel kõlvatu tegevus lõpetada.
Amet tugineb oma nõudmises majandusministri
määrusele, et alates septembrist 2006 võib hindu ühest
vääringust teise ümber arvutada ainult Eesti Panga ametliku
kursi alusel. Keelatud on ka kursi ümardamine.
Lisaks kehtestas
Eesti Panga president Andres Lipstok tänavu mais välisvaluuta ostu-
ja müügitehingute korra. Sellest lähtub, et Eestis tegutsevad
kommertspangad saavad vahetada kroone eurodeks ja vastupidi Eesti Panga
kursiga. Nad ei pea maksma täiendavaid teenustasusid.
Ameti
meelest ei kaasne seega pankadele eurolaenude teenindamisega otseseid kulusid,
kui tarbija teeb tagasimakse Eesti kroonides.
Pangad keelduvad
Ekspressiga rääkimast
Es
maspäeval saatsin neljale suuremale pangale viis ühesugust
küsimust:
- Kas kavatsete tarbijakaitse nõuet järgida?
- Kui jah, siis mis saab seni makstud summadest? Kas klientidel tekib õigus osa rahast tagasi saada?
- Kui ei, siis kas olete valmis tarbijakaitseametiga kohtus sõdima?
- Kui palju võidab pank aastas sellega, et kasutab Eesti Panga kursi asemel kommertskurssi?
- Kas mõni klient on varem sellel teemal protesti avaldanud?
Kaks
panka ei vastanud midagi, kaks aga ütlesid, et teema anti üle
pangaliidule, kes arutas seda esmaspäeval. Mis sest, et pangaliit pole
ilmselt pädev neile kõigile vastama – näiteks pankade
tulude kohta.
Pangaliidu nõunik Enn Riisalu teatas, et on
küsimused kätte saanud, kuid ei vasta hetkel neile. Põhjusel,
et need langevat kokku tarbijakaitseametit huvitavate küsimustega, liit
aga ei kavatse riigiametile vastata meedia kaudu. Ta soovitas nädal aega
oodata.
Probleemi lahendaks Eesti üleminek
eurole
Selle looga polnud mõtet venitada, sest
tõenäoliselt ei kavatse pangad konverteerimiskasumist loobuda ning
on valmis kohtusse minema.
Kodulaenud on küll suuremahulised,
pikaajalised ja kindlad, kuid nende intressimäär on madal ja iga
lisakroon kulub pankadele ära.
Lisaks maandavad pangad eurodes
laenu andes rahva peal krooni devalveerimise riski.
Kroonides laenu
andes jääks risk hoopis pankade endi kanda.
Samas annavad
Swedbanki ja SEB emapangad Rootsis kodulaene välja valdavalt SEKides,
kuigi ka nemad hangivad raha välisturgudelt. Mingit euro kurssidega
keerutamist seal ei toimu.
Ilmselt rõhuvad pangad
väitele, et inimesed maksavad konverteerimistasu vabatahtlikult. Pole
välistatud, et pangaliit on leidnud mingi juriidilise knihvi: seadused ja
määrused on tihti tõlgendatavad ühele või teisele
poole.
Ka Lasse Lehis arvab, et ilma kohtulahinguta see asi ei
lõpe.
Laias laastus on lahendusi kaks.
Esimene:
pangad teevad tarbijakaitseametile tuule alla ja jätkavad mõnuga
laenajatelt konverteerimistasu võtmist.
Teine:
tarbijakaitseamet võidab, kuid see toob kaasa eurolaenude kallinemise,
sest pangad ei suvatse oma kasumimääradest loobuda. Küll aga
muutub konkurents ausamaks, sest laenajad saavad lõpuks võrrelda,
kui kallid on tegelikult eri pankade laenud.
Parima lahenduse tooks
Eestis euro kasutuselevõtmine. Siis kaoks tülitekitav
konverteerimine üleüldse.
Ainsana kasutab Eesti Panga kurssi Parex
Väljavõtted pankade kirjadest tarbijakaitseametile.
“Laenuhaldur vabandas ja keerutas”
Väljavõtted paari laenaja kirjadest tarbijakaitseametile.
Väljavõtted pankade kirjadest tarbijakaitseametile.
- SEB Pank. Kasutab laenu väljamaksmisel tavalisest soodsamat kurssi 15,6368. Tagasimaksetel kehtib tavaline kommertskurss. Tarbijat teavitatakse kursivahe arvestamise meetodist ja sellega seonduvatest kuludest. Eurolaenude kurss on alati ujuv ja seotud Euriboriga. Laenata saab ka kroonides.
- Swedbank. Tagasimaksed toimuvad kommertskursi alusel (EE: sel teisipäeval 15,699). Kulud kannab laenaja. Pikaajalisi kinnisvara tagatisel laene saavad eraisikud ainult eurodes.
- Nordea Pank. Laenude tasumisel kehtib kurss 15,6895. Laenata saab ka kroonides. Enne laenulepingu sõlmimist selgitab kliendihaldur krooni- ja eurolaenude erinevusi, sh tagasimaksmise põhimõtteid.
- Sampo Pank. Kasutab laene väljastades Eesti Panga kurssi 15,6466, kuid tagasimaksete puhul kommertskurssi 15,6564. Klient saab valida, kas saab laenu kätte eurodes või kroonides.
- Parex Pank. Kui laen on eurodes, arvestatakse tagasimaksmisel Eesti Panga kurssi.
- Krediidipank. Annab valuutalaene ainult erandkorras ja eelkõige klientidele, kelle sissetulekud laekuvad vastavas valuutas. Sel juhul kasutatakse tagasimaksetel panga kommertskurssi.
- BIG. Lepingud on valdavalt euros, kuid lepingu täitmise vääringuna on kokku lepitud kroon ja kohustused on väljendatud kroonides. Tulevased maksekohustused võib üle vaadata, kui euro ametlik kurss krooni suhtes muutub üle ühe protsendi.
“Laenuhaldur vabandas ja keerutas”
Väljavõtted paari laenaja kirjadest tarbijakaitseametile.
- Katrin (nimi muudetud): Hansapangast helistas laenuhaldur ja vabandas, et ta ei olnud mulle rääkinud infot konverteerimise kohta. Ma siis küsisin, et kus on kirjas see, millise kursiga seda konverteeritakse. Siis ta keerutas ja keerutas ja rääkis üldtingimustest, aga selgus, et tegelikult konkreetset konverteerimise kurssi ei ole kusagil kirjas. Panga poolt rakendatakse vaikimisi euro müügi kurssi, nagu laenamine oleks eurode müümine... Lõpuks üritas ta kuidagi ennast meeldivamaks teha, öeldes, aga midagi on hästi ka. Et te saite õigel ajal meie käest laenu, nüüd me enam sellise intressiga ei anna ja on poole kõrgem intress. Et praegu laenu võttes oleks teil veel rohkem vaja pangale maksta. See lohutas mind tõesti kõvasti...
- Leena (nimi muudetud): Soovisin laenupakkumist 2,25 miljoni krooni peale. Pöördusin Sampo Panka, SEBsse, Hansapanka ja Nordeasse. Ühtki kirjalikku pakkumist ei laekunud. Hansapank kutsus vestlusele, teised tegid pakkumise telefoni teel. Mitte üheski kõnes ei mainitud, et pean laenu võtma eurodes. Valisin Sampo, kellega sõlmisin laenulepingu. Et leping on ette valmistatud eurodes, selgus kohapeal kontoris. Laenulepingus on säte, millega avaldan soovi konverteerida eurolaen kroonidesse Eesti Panga ametliku kursiga ja kanda see minu krooni arveldusarvele. Et hilisemad tagasimaksed pean tegema eurodes ja need konverteeritakse kommertskursi alusel kroonidesse, laenulepingust ega Sampo üldtingimustest välja ei tule. Kui küsisin, millise kursi alusel pean tagasi maksma, vastas teller, et loomulikult Eesti Panga kursi alusel. Palusin seda kontrollida ja siis selgus, et ikkagi kommertskursi alusel. Juhtisin tähelepanu, et laenulepingus selline säte puudub. Siis öeldi mulle, et võin avada euroarve ja siis võetakse eurod sealt maha. Samas keegi mulle eurodes palka ei maksa ja peaksin ikka kasutama konverteerimisteenust.