23.01.2009, 00:00
Kruuda ebaõnne põhjus: kaotatud naised
Tööstur Oliver Kruuda taustajõud olid tugevad ja targad naised, kelle kadumine andis tunda nii suhtekorralduslikes kui ka majanduslikes vigades.
Kompu ilmega Oliver Kruuda oli 2005. aastani pigem meediastaar kui peksupoiss.
Tõsi, mõnikord näägutati teda liigse edevuse
pärast: liiga punane Ferrari, liiga kiire merekaater. Aga mis patud need
ikka on. 2002. aastal sai ta aasta ärimehe tiitli ja kommivabrikut Kalev
pidas eesti rahvas aastaid oma mainekaimaks ettevõtteks, peaaegu Eesti
identiteedi sümboliks.
2001. aastal pidas Kalev Pirita
kloostris suurejoonelise firmapeo, kus vardasse aeti kaks härga. Ka 2008.
aastal korraldas Kruuda oma kontsernile võimsa, miljoneid maksma
läinud peo Linnahallis, ent nüüd tundus lai joon mõttetu
laristamisena.
Rasked ajad murdsid Kruuda perekonda sisse
kõige jõhkramal moel. 2005. aasta augustis hukkusid
kopteriõnnetuses tema kaks kõige lähedasemat naist,
abikaasa Ruta Kruuda ja õde Kristel Soll.
“Minu elus on
olnud kolm tähtsat naist – naine, õde ja ema (tütar on
veel väike). Ja ühel päeval võeti kaks neist ära.
Võeti ära kaks arvamusliidrit, kellega ma arvestasin ja kes aitasid
mu mõtteid suunata ja järele mõelda oma tegemiste
üle,” ütles Oliver Kruuda ajakirjale Tervispluss.
Naiste kaine mõistus
Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS direktori Ruta Kruuda suurus tuli ilmsiks
(nagu Eestis tihtipeale) pärast tema surma, järelehüüetes.
Talle avaldas järelehüüde ka mainekas Briti ajaleht The
Guardian, mis on ebatavaline. Lisaks saavutustele isiklikus
karjääris oli Ruta Kruudal veel üks oluline roll: ohjeldada oma
keevalist meest. Ta ei pidanud selleks tungima abikaasa äride
üksikasjadesse, piisas Oliveri n-ö varrukast sikutamisest.
“Ruta roll ei olnud Oliveri juhtida ja õpetada, see oli pigem
moraalsete põhiväärtuste meenutamine, oma visioonide juurest
maa peale tagasi toomine,” ütleb üks perekonnaga lähedalt
seotud inimene. Ka New Yorgis audiitorina töötanud Kristel Solli
arvamus oli vennale oluline.
K-kohukeste skandaali ajal antud
intervjuus ütleb Oliver ka ise ühes intervjuus: “Selle asja
eest oleks ma naise käest küll lakse saanud.”
Teeme-ära-tüüpi ärimehena, kes ei talu pikka juurdlemist,
oli ta kaotanud vajaliku usaldusaluse.
Arstiharidusega Kadi
Lambot oli Ruta Kruuda kursuseõde Tartu ülikooli päevilt. Nad
olid lähedased sõbrannad, aga Ruta mehega puutus Kadi Lambot kokku
minimaalselt. “Oliveri nägin vahest kord aastas. Me ei
rääkinud Rutaga tema äridest eriti midagi, meil oli omalgi
küllalt asju, millest rääkida,” ütleb Kadi Lambot.
Ta töötas Haigekassas, kui ühel päeval 2004. aastal
sai Oliver Kruudalt ootamatu ettepaneku tulla Tallinna
Piimatööstust juhtima. Sellist nõu oli Oliver kodus naiselt
saanud.
Oma impeeriumi üles ehitades on Kruuda alati lähtunud
läbiproovitud maffiatõest: võtmekohtadele tuleb leida
omainimene siseringist. Seda Kadi Lambot ka oli. Tema sõnal oli
autoriteeti.
Pärast Ruta surma sai temast Oliveri liiga
lennukate mõtete kui mitte ohjeldaja, siis vähemalt
läbitöötaja. Kruudale ei meeldi senti lõhki ajada:
kui oli vaja midagi osta või otsustada, tuli see ära teha
korrapealt. Miljonid lendasid sinna ja tänna, Kadi Lambot hoidis nii
mõnigi kord pead kinni. “Oliveriga on huvitav, aga kindlasti mitte
lihtne koos töötada. Minu ülesanne oli piimatööstust
juhtida ja kui vaja, siis ka omanikuga selle üle vaielda.”
Hüpnootline Savisaar
Siis tuli Kruuda ellu
Edgar Savisaar. Keskerakonna esimehel oli Kruudale inspireeriv, suisa
karismaatiline mõju. See polnud pelgalt küüniline äri ja
poliitika liit, nagu meedia seda kajastas, vaid midagi enamat. Lähemad
kolleegid ja äripartnerid hoiatasid Kruudat, et ta ei seoks ennast
Savisaarega. Esimene laviin tekkiski, kui tuli avalikuks Kruuda tugevalt
alla omahinna müük-kingitus Savisaarele: ajalooline Laidoneri villa
Keila-Joal. Hiljem lisandusid sellele Kalev Spordi eetrisse paisatud
“Linnapea tund” ja muidugi K-kohukeste epopöa.
Kohukesekampaania tegemine käis kruudalikult üleöö. Kui
tavaliselt võtab toodete reklaamikampaania välja
töötamine kuid, siis seekord reedel idee sündis ja
pühapäeval rohetas terve linn plakatitest. Tulemus aga ehmatas
Kruudat ennastki.
Muu hulgas algatasid kultuuriinimesed Kalevi
kommide ja Tere piima boikoti.
2007. aastal müüb Kruuda
rahvusliku kommivabriku Kalev investeerimisfirmale Alta Capital, kes loodab
ettevõtted tulevikus börsile viia. Saadud rahaga hakkab
Kruuda meediakontserni üles ehitama, ostes kokku ajakirju, raadiojaamu,
trükikoja.
“Media is sexy,” järeldas juba
aastaid tagasi Eesti Ekspressi artikkel, loetledes ärimehi, kes on
püüdnud meediaturgu vallutada. Metalliärimees Robert Lepikson,
pankurid Andres Bergmann ja Rein Kaarepere, teleperekond Sõnajalad.
Meedias tundub olevat midagi, mis ajab meestel pea segi nõnda, et nad ei
suuda enam ratsionaalselt mõelda. Ilmselt on selles usk, et mäng
ühiskondliku arvamuse kujundamisega on sama lihtne nagu mis tahes muu
kauba liigutamine.
Valmima hakkasid äriplaanid
meediaimpeeriumile, mis polnudki õiged plaanid, sest neil oli ainult
üks veerg: väljaminekud. Kust raha tuleb? Muude asjade
müügist! Kruuda ei näinud siin probleemi. Ta lootis teha head
ajakirjandust, mille valem oli tema meelest lihtne: positiivsed uudised pluss
reklaami puudumine. Talle omaselt loopis ta oma uuele armastusele, meediale,
raha lugemata. Seda kulus üle kolme miljoni kuus.
Kadi
Lambot: “Mina seda meediavaimustust jagada ei suutnud, kuna ei
mõistnud lõppeesmärki. Aga Oliverile sellist asja ette
kirjutada ei saa, ta teeb ikka nii, nagu tema õigeks peab.”
Samal ajal, kui Kruuda ütleb intervjuudes välja
järjest pöörasemaid ideid riigi ja (hea) ajakirjanduse kohta,
muutuvad uudised tema enda kohta samuti üha pöörasemaks.
Üks trahv järgneb teisele: küll kiiruse ületamise,
küll Pääskülas puude mahavõtmise pärast. Kruuda
peab karistuseks tegema sada tundi ühiskondlikult kasulikku
tööd. Sõbranna Ester Tuiksoole annab istumise alla
R-klassi Mercedese, millega riigikogulanna tõuseb Toompea luksautode
pingerea etteotsa.
Kadi Lambot: “Märkasin, et meil hakkas
tulema üha enam vaidlusi. Milleks seda? Ma ei olnud selle kohaga
laulatatud. On selge, et omaniku tahe jääb sellistes olukordades
peale.”
Lambot lahkus 2007. aastal AS Tere juhatuse esimehe
kohalt. Tema asemele asus tegevjuhina ametisse ei keegi muu kui Oliver ise.
Nüüd jäid Kruudale põhilisteks siseringi
nõustajateks Alar Pink ja Edgar Savisaar.
Ulakustele
maanteedel ja parkides sekundeerisid kahjuks märksa tõsisema sisuga
börsiuudised.
Kokku ostetud kümmekond ajakirja tõid
igas kvartalis kahju paarkümmend miljonit.
Piimatööstus oli võlgu talunikele, kommivabarik vallale vee
eest. Pluss vääramatult liginev üleilmne majanduskriis.
Läinud nädalal teatas Kalev Meedia kümne ajakirja
sulgemisest ja enam k
ui saja töötaja koondamisest. Samasuguse hooga, nagu ta need ostis,
lõpetas ta ka nende elu ühe suletõmbega.