Kuidas eestlased magavad?

Eesti unemeditsiini seltsi president, Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku unearst Tuuliki Hion teab.

Miks me magame?

Une funktsioonid on kehaline ja vaimne taastootmine. Oluliselt on uni seotud ka mälu ja kehatemperatuuri regulatsiooniga ja immuunsuse toetamisega.

Kui palju aega eestlased oma elust maha magavad?

Rahvusvaheliste andmete järgi magavad täiskasvanud inimesed keskmiselt seitse kuni seitse ja pool tundi ööpäevas, lapseeas on uneaeg pikem, üheksa-kümme tundi. Laias laastus magavad inimesed maha kolmandiku oma elueast.

Kas eestlased magavad hästi või halvasti?

Tõenäoliselt sama halvasti kui ülejäänud eurooplased, võib-olla veel halveminigi. Kuna halvasti magajate hulk moodustab umbes kümme protsenti elanikkonnast, on see metsikult suur arv.

Mööduv unetus ehk see, et ei jääda magama, ärgatakse öösel või varahommikul üles, on meil suhteliselt loomulik nähtus. On teada, et ajutist unetust esineb 30–50 protsendil elanikkonnast.
 
Hästi sage on see, et antakse endale vähe uneaega: töötatakse pikad päevad ja magatakse viis-kuus tundi.

Väga-väga paljud inimesed ei ole rahul oma une kvaliteediga.

Kuidas muide mõjutab unenägude kvaliteet une kvaliteeti? Õudusunenäod või erootilised unenäod kindlasti annavad kuidagi tunda.

Ma ei usu, et see eriti palju une kvaliteeti mõjutab.

Ühest brittide uneuuringust selgus, et unetust esineb sagedamini madalama haridustasemega ja vaesematel naistel. Kas selliseid sotsioloogilisi näitajaid võib ka Eestis välja tuua?

Eestis ei ole selliseid unehäirete uuringuid korraldatud, aga näitajad on väga sarnased lääneriikide omadega. On teada, et alates 40. eluaastatest esineb naistel unetust poolteist korda sagedamini kui meestel.

Unetust kurdetakse seda rohkem, mida vanemaks inimesed saavad, aga siis on see seotud ka kõikvõimalike haigustega.

Selline unetus, et õhtul jääd küll magama, aga ärkad mitu korda öö jooksul üles, on intelligentsete ja edukate inimeste häda?

Inimesed, kes on väga hõivatud ja töötavad palju, ärkavad tõesti sageli keset ööd üles ja hakkavad oma töömõtteid mõtlema.

Öösiti ärkajatele tehtud uneuuringutes otsime aga pigem kehalisi häireid ja me leiame neil üha enam uneaegseid hingamishäireid ja rahutute jalgade sündroomi.

Mida see tähendab, et kui mul uni tuleb, hakkavad mu varbad huugama?

See võibki tähendada rahutute jalgade sündroomi, millele võivad lisanduda perioodilised jäsemeliigutused une ajal, mis kogu aeg und katkestavad, kuigi sa sellest ise ei pruugi midagi teada.

Rahutute jalgade sündroomi levimus peaks olema viiel protsendi keskeas ja vanemas eas isegi viieteistkümnel protsendil inimestest.

See on nii kummaliste sümptomitega haigus, et inimesed ei hakka sellest isegi ­arstile rääkima. Vaevalt et nad ütlevad, et “mul on säärtes või jalalabades mingi vastik tunne, nii et ma ei saa neid paigal hoida” või et “nad kuumavad ja ma pean neid teki alt välja ­ajama”.

Seda ravitakse muide väikestes kogustes parkinsonismi uue põlvkonna ravimitega.

Tundub, et uneapnoe ehk see, kui hing jääb norskamise ajal tükiks ajaks kinni, on Eesti meeste seas üsna levinud.

Tõenäoliselt on selle levimus sarnane teiste riikidega: klassikaliselt kahel protsendil naistest ja neljal protsendil meestest.

See on tavaline tugevalt norskajatel. Seda ravitakse positiivse õhurõhuraviga ehk õhtul pannakse norskajale mask pähe ja hommikul võetakse ära. Kergematel juhtudel on võimalik hambaarstidel teha suhu panemiseks spetsiaalsed klambrid.

Kuivõrd meie inimeste liigne unisus on tingitud meie geograafilisest asukohast ja kas põhimõtteliselt võiksid siin elavad inimesed ka väikseid talveuinakuid teha?

See on üks võimalik liigunisuse põhjus. Põhjamaade inimestel tekib talvel sageli kaamos, talvedepressioon, tahtmatus midagi teha, vahel käib sinna juurde veel magusaisu.

On olemas ka tõeline hüpersomnia, kus inimene jääb kergesti magama, aga tal on raske ärgata. Üks harv ja väga markantne liigunisuse vorm on narkolepsia, äkiline magamajäämine, millest on ka väga häid filme tehtud.

Paljusid noori inimesi puudutab aga hilja magama minek. Teismeeas liigub loomulik uneaeg palju hilisemaks. Kool algab nende jaoks liiga vara, teismelised peaksid saama hommikuti kauem magada.

Omaette seltskond on tõeliselt hilja magamaminejad, kellel ongi hilise uneaja sündroom. Need on tõelised öökullid, kes ei suudagi jääda magama enne kui kolme-nelja ajal öösel ja kes magavad poole päevani. Kui neid katsuda varem üles ajada, tunnevad nad end haigena ja nad jäävad alati hiljaks.

Kas see on tõepoolest sündroom? Räägitakse ju ka nn B-ühiskonnast, kuhu kuulub märkimisväärne hulk inimestest, kes tahavad hiljem magama minna ja hiljem ärgata. Ehk võiks ühiskonnas lihtsalt rohkem nendega arvestada?

Inimesed ongi erinevad ja nii ka unerütmid. Tõelistel hilja magajatel on ka keha loomulik elurütm hilisem, aga on ka neid, kellel see on elustiili asi.

Ka mina ei jõua sageli kell kaheksa algavatele konverentsidele ja mina olen selle poolt, et kui vähegi töö iseloom võimaldab, võiksid inimesed saada töötada natuke paindlikumalt, endale sobival ajal.

Me oleme hilja magajatele uneuuringu ja jälgimise järel andnud ka meditsiinilisi kirjeldusi nende seisundi kohta ja kinnitanud sündroomi olemasolu.

Pärast selle loo ilmumist jooksevad teie juurde selleks kindlasti tudengid ja loomeinimesed. Aga te korraldate esimest korda Eestis ka uneõpitube. Kas siis magamist on võimalik õppida?

On võimalik õppida oma unetusega paremini toime tulema ja sageli saada ka ravimitest lahti. See on kognitiiv-käitumuslik kord nädalas asetleidev rühmateraapia, mis toimub viis korda.

Seal antakse ka koduseid ülesandeid. Näiteks tuleb minna hiljem voodisse ja tulla sealt välja, kui magama ei jää, ning tõusta hommikuti kindlal ajal üles, pidada magamispäevikut.

Selle konkreetse rühmateraapia formaadi ma sain Glasgow’ ülikooli psühholoogiaosakonnast.

Mida te soovitate uinumisraskustega inimestel enne magamaminekut teha? Lammaste lugemine on juba klišee, mis nii või naa ei tööta. Hingamisele keskenduda, seksida?

See, mis inimestele lõdvestavalt mõjub, on jube erinev. Osale mõjub näiteks soe, osale külm veeprotseduur, teistele sobib jalutamine, lugemine, sooja joogi joomine, kusjuures üldiselt soovitatakse piimajooke.

Mina soovitan, et ei mindaks und sinna voodisse ootama, vaid et pigem julgetaks olla sealt kauem väljas.

Kõige levinum nõuanne unetule on aga see, et ära ole üle kaheksa tunni ­öösel voodis ja katsu saada oma voodisoleku aeg r egulaarseks. Sageli on unetutel voodisoleku aeg ebaregulaarne ja magamata voodisoleku aeg liiga pikk.

Kas eestlased veedavad liiga palju aega voodis? Aeg, mida inimesed veedavad seal näiteks sülearvutiga, on tohutult kasvanud.

Usun küll. Need unetud, kes minu juurde jõuavad, on hakanud üha rohkem voodis telekat vaatama. See aga seostab voodit sellega, et oled seal ärkvel. Kui sul juba on unetus, siis võiksid voodi jätta ainult magamiseks ja minna kõiki muid tegevusi tegema mujale.

Halvasti magamine on kuuldavasti ka üks ülekaalulisuse riskitegureid.

Kui uni on jäänud puudulikuks, suureneb kehas näljatunnet tekitavate ainete hulk.
Kas magamistuba peaks olema pigem jahe?

Temperatuur üle 24 ja alla 12 kraadi hakkab und katkendlikumaks muutma ja segama. Keha temperatuur langeb, kui inimene magab, ja jahe tuba aitab sellele kaasa.

Rahvasuu räägib, et voodi ei tohiks olla veesoone kohal ja pea peaks olema põhjakaares. Kuidas teie nendesse nippidesse suhtute?

Siiani on minu kogemuses piisanud kognitiiv-käitumuslikust lähenemisest ja õigel kohal ravimite kasutamisest. Mul on aga patsiente, kes on näiteks nõelravist abi saanud.

Voodi mugavus ja inimesele sobivus ei ole muide samuti üldse väheoluline. Unetud on ju väga ärksad ja tundlikud ja suurem mugavus aitab lõdvestuda. Enda eest tuleb hoolitseda!

Kui palju te soovitate inimestel kõrva­troppe kasutada?

Norskajate abikaasadele soovitan. Rutiinselt mitte, aga kui keskkond on mürarohke, siis kindlasti.

Voodi on meie sõber, vend ja seltsimees, hommikusöögi­laud ja kodukontor, turvahäll ja tõotatud maa, ispiratsiooni­allikas ja põgenike­laager. Külmale ja pimedale ajale kohaselt annab Ekspress põhjaliku ülevaate voodi­kultuurist.