27.03.2009, 00:00
Malta veinikunsti esimesed õied
Toomas Tiivel külastas Maltal moekat Meridiana veinimõisa.
Vahemere maade kööki ei ole võimalik ette kujutada ilma
veinita, seda juba antiikmaailmast peale.
Samas on loogiline ka
see, et igas piirkonnas toodetaval veinil on oma eripära – kohavaim
–, mis ilmutab ennast kõige ehedamal ja meeldejäävamal
kujul oma kodu lähedal. Eks see nii ole ka Maltal, saareriigis, mis asub
Vahemeres Sitsiilia ja Tuneesia vahel.
Peale selle, et Maltal on
joodud ja juuakse mujal, peamiselt Sitsiilias, toodetud veine, on poelettidel
ka kümneid kohapeal toodetuid. Mingis mõttes uus etapp algas Malta
veinikultuuris aga aastal 1985, kui Mark Miceli-Farrugia (aastatel
2003–2008 ka mitteresideeruv Malta suursaadik Eestis) eestvedamisel
asutati firma Meridiana. Olles juba aastakümneid veiniga sina peal ja
tihedates kontaktides Bordeaux’ veinitootjatega, veensid viimased Marki,
et Maltal on võimalik toota ka kvaliteetseid, kuid selgelt
maltapäraseid veine. Kuni selle ajani tehti “Malta veine“
juhuslike kohapeal kasvatatud ja imporditud viinamarjade segust, millele lisati
ka suhkrut. Oskusteave ja ka finantstugi – Malta pangad olid alguses
vägagi skeptilised säärase algatuse suhtes – tuli Toscana
kuulsaimalt veinimehelt, markii Piero Antinorilt.
Meridiana
veinimõis ehitati Malta saare keskele, iidse Malta pealinna Mdina
müüride alla Ta‘ Qalis asuvale endisele briti
sõjaväelennuväljale. Selle 19 hektaril kasvatatakse praegu
viit sorti viinamarju, mida valiti erilise hoolikusega, seitse aastat
eksperimenteeriti mitmete viinamarjasortidega, varieeriti kasvatamistingimusi,
arvestades kohalikku kliimat, tuuli, leeliselist ning savist lubjakivipinnast
ja veerežiimi. Et istandus asub tasapinnal ja mitte mäe külgedel ning
et Maltal sajab suhteliselt vähe ja viinamarjakasvatamiseks “valel
ajal“, käib kogu niisutamine kunstlikult. Kuigi Gellewza ja
Ghirgentina on Malta kohalikud viinamarjasordid, valiti proovimise
käigus välja Syrah, Merlot, Cabernet Sauvignon, Chardonnay ja Petit
Verdot, mis on maailmas laialt levinud, kuid kohapeal kasvatatavad sordid.
Nende omadused olid just sobivad Meridiana veinitootmise filosoofiaga, mis on
lühidalt järgmine: toota maailma tasemel veine, millele
maltapärase iseloomu annab see, et viinamarjad on valminud Maltal, saanud
toitu Malta pinnasest, Malta veest ja Malta päikesest. Kõige
nüüdisaegsem, kuid kohalikku eripära arvestav tehnoloogia tagab
selle, et elegantsel viisil säilib lõunamaine puuviljasus. See
tähendab omakorda, et viinamarju korjatakse ajal, kui neis sisalduvad
tanniinid ja suhkrud on parimal võimalikul viisil tasakaalus.
Punaseid veine hoitakse paar kuud tammevaatides, valgete puhul on oluline
täpne temperatuurikontroll ja lühike küpsemine vaatides.
Tulemuseks veinide autentsus, terviklikkus ja stabiilsus. Esimesed
viinamarjapõõsad istutati aastatel 1994–1995, esimene saak
korjati aastal 1995, esimesed valged ja punased veinid toodeti aastal 1996.
Praegu, kuivõrd Meridiana veinimõisa asutaja Marc Miceli-Farrugia
on Malta suursaadikuks USAs ja elab Washingtonis, juhatab kohapeal vägesid
(tööl on 11 inimest) tema vennanaine Aida Tortell ja Šotimaal
alkoholitootmist õppinud Anton Mangion.
Meridiana veine on
hetkel tootmises seitse – kolm valget ja neli punast. Lisaks tehakse
mõisas ka sissetoodud piirituse baasil vägagi omapärast
jaanikaunapuu viljadest ja ürtidest valmistatud bitterit Leila.
Valgetest veinidest tundus maitsmisel parim ja huvitavaim foiniikia
meremeeste kaitsejumalannalt Isiselt omale nime saanud ning Chardonnay
viinamarjadest tehtud vein, mis oli eriliselt värske ja mitmekesise
puuviljase maitsega. Teised valged veinid on Mistral (vaadis küpsenud
Chardonnay), mis on oma nime saanud M
altal puhuvalt loodetuulelt, ning foiniikia viljakusejumalanna Astarte nimega
vein (segu kohapeal kasvanud viinamarjadest).
Punastest tahaks kiita
Syrah’ viinamarjadest tehtud ja foiniikia viljakusejumalalt nime saanud
veini Bel. See on eriliselt siidine, ploomine ja piprase nüansiga vein,
mida Anton Mangion soovitas eriti Malta ühe rahvusroa
küülikupraega. Väga omapärane on ka vein Nexus (nimi
sümboliseerib Malta geograafilise Vanasse Maailma kuulumise ja
veinimõisas kasutatava modernse tehnoloogia sümbioosi), mis on
tehtud Merlot’ viinamarjadest. Maitses domineerib pehmus, küpsus ja
kirsi-ploomi nüansid. Merlqart (nimi foiniikia meremehi kaitsvalt
jumalalt) on segu Merlot’ ja Cabernet Sauvignoni viinamarjadest. Celsius
(nimi viitab Meridiana veinitootmises olulisele temperatuuri hoidmise
režiimile) on valmistatud kauem valminud Cabernet Sauvignoni viinamarjadest
ning sellel on täidlust, komplekssust ja šokolaadi – musta
sõstra nüansse.
Et Meridiana veinid on nii
maltapärased kui ka maailma tasemel, näitab see, et toodetav aastane
kogus ligikaudu 200 000 pudelit müüakse läbi paari kuuga, ning
seda praktiliselt ei jätku ekspordiks.
Kohapeal saab neid aga
kõiki proovida ning kohavaimu üle mõtiskleda, ja neid saab
ka kaasa osta.
Millegi kohaliku nii läbimõeldud
tegemine ja elegantne pakkumine jättis igatahes sügava mulje.