“Suur vend” aitab säästa

Arvutiprogrammi abil saab autojuht oma käitumist analüüsida ning õigeid järeldusi tehes hoida kokku kütust ja raha.

Võidusõidus on telemeetria – andmete salvestamine auto süsteemide kohta – juba mitu aastakümmet oluline tööriist. Isegi kardisõidus on andmesalvestid pigem reegel kui erand.

Tegelikult on ka tänapäeva sõiduautod telemeetriasüsteemidega varustatud, sest mida muud see reisiarvuti ikka on. Fiat aga tegi sammu edasi ja pakub oma kundedele ecodrive’i-nimelist arvutiprogrammi. Nagu nimigi ütleb, pole see mõeldud mitte kiiruse, vaid säästlikkuse saavutamiseks.

Autos olev tarkvara salvestab juhi liigutused gaasi, piduri ja käigukangiga, samuti kiiruse ja kütusekulu. USB-pesa kaudu saab andmed kanda mälupulgale ja sealt omakorda arvutisse, kus neid ecodrive’i programmiga analüüsitakse.

Seejuures pole tulipunktis mitte kütusekulu ise (tulemus), vaid juhtimisvõtted (vahend selle saavutamiseks). Programm hindab juhti neljas kategoorias (kiirus, kiirendus, pidurdamine, käiguvahetus) ühe kuni viie tärniga ning arvutab ka üldhinde – ökoindeksi. Ökoindeksi maksimaalne väärtus on 100. Mida suurem arv, seda säästlikum juht. Nii saab ka eri autodelt pärit andmeid omavahel võrrelda.

Lisaks analüüsile oskab ecodrive ka soovitusi jagada. Mingit imet siin pole: kiirenda sujuvalt, pidurda minimaalselt, vaheta käiku madalatel pööretel, ära kihuta. Aga leidub ka vähemlevinud tõdesid. Kui paljud liiklejad mõtlevad sellele, et avatud aknad-luugid suurendavad õhutakistust ja seeläbi kütusekulu?

Üks asi on aga kuiva juttu lugeda, teine oma tegevust ideaaliga võrrelda. Ecodrive joonistab selle graafikutena ekraanile ja seal pole enam midagi vaielda. Ühe või teise liigutuse tähendust näidatakse ka rahasse ja õhkupaisatavasse süsihappegaasi ümberarvestatult.

Need näidud on vägagi mõtlemapanevad

Kõiki soovitusi on siiski raske võtta puhta kullana. Näiteks 1,4-liitrise mootoriga Fiat 500-l tuleks kuues käik sisse lülitada juba 1400 minutipöörde pealt. Sestap on ka ideaalset tulemust üsna keeruline saavutada.

Kümnepäevane prooviaeg andis mitu huvitavat tulemust. Mina näiteks ei saanud kõige kõrgemat ökoindeksit mitte pikal maanteesõidul, vaid paari­kümnekilomeetrisel ristmikega pikitud linnalähedasel marsruudil. Kõigi sõitude keskmine indeks oli mul 79, parimal otsal aga lausa 92. Kiiruse, kiirenduste ja käiguvahetuste eest andis ecodrive mulle neli tärni, pidurdamist hindas suisa nelja ja poolega.

Muidugi, ajakirjandusliku eksperimendi nimel sõitsin ma eriti rahulikult. Igapäevaelus ei saa säästmisest teha püha lehma, tuues kõik muud huvid sellele ohvriks. Küll aga aitab ecodrive vabaneda rahakotti ja keskkonda koormavatest halbadest harjumustest. Ökoindeks 70 kandis on tegelikult päris hea tulemus. Näiteks ecodrive’i kogukonna (kõik selle registreerunud kasutajad maailmas, loo kirjutamise hetkel ligi 12 000 inimest) keskmine jääb 60 piirist allapoole.

Ecodrive’i saab tasuta alla laadida veebiaadressilt

www.fiat.com/ecodrive

. Programm töötab mudelitel 500, Grande Punto ja Bravo ning nõuab Blue&Me-süsteemi olemasolu.