Katastroofimenüü: kartulivahvlid ja küüslauguleivad

Tõelises kriisiolukorras kavatseb riik hoida rahvamasse nädala jagu elus energiarikaste snäkkidega. Idee järgi on kindlustatud kõigi elanike vajadused: Riigikontrolli andmetel on varu ette nähtud 932 000 inimesele. Reaalselt on toitu aga 80 grammi inimese kohta.

“Vabandust, aga kas minister on juba lõunat söömas käinud?”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sekretär naeratab ebalevalt ja jääb vastuse võlgu. Koos Ekspressi ajakirjaniku ja fotograafiga on ministeeriumisse saabunud musta smokingiga kelner Urmas, ning suur korv, mis täidetud küpsisepakkide, sprotikonservide ja kartulivahvlipakkidega, tundub daamis tekitavat teatud segadust.

On üsna kindel, et soolast, rasvast ja säilitusainetest nii läbi imbunud toiduaineid pole ministri kabinetis veel kunagi maitstud (tavaolukorras seisab Helir-Valdor Seedri laual kausike sarapuupähklite ja trühvlikommidega). Kummatigi on Põllumajandusministeerium kriisiolukorras rahvale laialijagamiseks varunud just sellise, õllekõrvaseks sobiva proviandi.

Üllatusest hoolimata on Helir-Valdor Seeder nõus degusteerimisega vapralt kaasa minema. Kui kelner Urmas on esimesed küüslauguleivakeste pakendid lahti käristanud ja kalakonservi avaja sisse löönud, täidab kolmandal korrusel asuva ministrikabineti viimase sopini uudne aroom – segu küüslaugust, praadimisõlist ja tomatikastmes mooritud räimekalast.

Mainisite äsja, et väga suur kartulikrõpsusõber te ei ole. Kuidas siis on juhtunud, et just sellistest asjadest riigi toiduainete tegevusvaru peamiselt koosnebki?

Eks see ole ekspertide soovitus eelkõige. Need toiduained peavad olema lihtsasti säilitatavad ja muidugi tuleb vaadata, mis on nende toiteväärtus. Seetõttu on selline sortiment ka kinnitatud.

Kui mitu aastat peavad riigi toiduainete tegevusvarus olevad tooted säilima?

See varu peab olema alatine.

Praegu on süsteem selline, et riigi julgeolekuvaru kui sellist enam ei ole; seadust on selles osas muudetud. Nüüd me oleme sõlminud lepingud erasektoriga – jaekaubandusfirmadega, kaupmeestega, kellega iganes –, et nad säilitaksid teatud koguseid toiduaineid kindlates kohtades ja kiiresti kättesadavalt riigile igal ajal; nii, et parim enne poleks veel ületatud.

Praegune süsteem on teinud riigile varu säilitamise kümnetes kordades odavamaks, kui oli varem. Meie ei pea ise ehitama kohutavalt suuri laopindasid, ei pea hoidma tööl personali, ei pea tegema hankeid, et kuhu realiseerida see kaup, mis hakkab vananema.

Ja teil on olemas võtmed nendesse ladudesse?

Jah.

Olete kindel, et kaupmehed kriisiolukorras toiduga ise midagi ette ei võta?

Me loodame küll, et kokkulepetest kinni peetakse. Täna ei ole küll põhjust arvata, et ei peetaks.

Kui suur on hüvitis, mis erasektorile toidu säilitamise eest makstakse?

See hüvitis on väga tagasihoidlik ja sellest tulenevalt ei ole olnud ka väga suurt huvi, aga ma arvan tõesti, et kasu on mõlemapoolne. Ma võin öelda üldise summa, mis palusin välja võtta (lappab pabereid) – praegu kulub meil sellele 71 000 krooni aastas.

Riigikontrolli dokumentides öeldakse: “Toiduainete tegevusvaru arvestatakse, lähtudes 932 000 inimese 7 päeva vajadustest.” Vabandust, aga kustkohast tuleb see number: 932 000 inimest? Eesti rahvaarv on ju veidike suurem?

(Üllatunult) Kust see tuli? Ega ma ka ei tea. (Vaatab pressiesindaja poole.) Vaat sellele küsimusele ma ei oska vastata; seda peaks täpsustama. Ju seal mingi põhjus on.

(Pressiesindaja saadab hiljem toimetusse e-kirja: “Ministeeriumisiseselt on alati räägitud, et toiduainete tegevusvaru koostamisel arvestatakse kogu elanikkon da.”)

Küüslauguleivakesi on riigil kõrvale pandud 135 kilo ja kui vastab tõele, et see kogus peab olema mõeldud 932 000 inimese toitmiseks, siis see teeb 0,14 grammi leivakesi inimese kohta.

(Veidi mõrult) Ma võin koguste kohta öelda, et oli aeg, mil see kogus oli riigisaladus! Praegusel ajal see enam saladus ei ole, avalikustamine ja läbipaistvus on saanud väga suureks ja kindlasti on selles oma roll ka meedial. Ma võin öelda, et hetkel on meil kokku toiduaineid tegevusvarus natuke üle 80 tonni ja üle 65 tonni jooke. Seal te võite siis ise taandada elaniku peale või mis iganes.

Aga see teeb ju ikkagi umbes sada grammi inimese kohta (täpsustatud arvutustel: 82 g toitu ja 70 g jooki).

Ma ei tea, mis aja kohta te võtate – päeva, nädala või aasta kohta?

Ma mõtlen üldkogusena.

(Ootamatult leplikult) Nojah, võib-olla küll.

Meil on eesmärk jõuda 2800 tonnini, nii et käesoleval hetkel on kaetud kaduvväike kogus, kuid me peame ka arvestama, et selline olukord on väga ebatõenäoline, et Eestis korraga on vajalik kogu rahvale leida toiduvaru, kui just ei tule tuumasõda. Ja kui lausa tuumasõda tuleb, siis vaevalt reservidki säilivad. Varu on mõeldud ikkagi selliste eriliste olukordade jaoks, mis tulenevalt hädaolukorraseadusest kerkida võivad – kui toimuvad näiteks mingid suuremad elektrikatkestused või üleujutused ja on vaja evakueerida 1000 või 2000 inimest ja neid siis toitlustada nädalapäevad.

Aga inimene sureb ju ära, kui ta peab nädal aega sööma näiteks kartulivahvleid?

Meil on valik ju siiski rikkalikum! Meil on mitmeid erinevaid konserve lisaks nendele kuivikutele. (Loeb hingestatult ja väikeste pausidega) Näete, praetud kilud tomatis! Pastaroad Põltsamaa Felixilt.

Mahla... joogid. Siin on lausa imiku- ja lastetoite isegi! Nii et ärgem taan­dagem ainult krõpsudele asja.

See ei ole loomulikult see toiduratsioon, mis vastaks kõigile tervisliku toitumise tingimustele pikas perspektiivis, aga ma arvan, et sellega on võimalik mitte ainult nädal, vaid lausa mitu kuud ära elada kriisiolukorras.

Kas keegi on püüdnud sellise menüüga näiteks nädala toime tulla?

Ma ei tea. Te võiksite proovida.

Miks ei ole seal tegevusvarus ikkagi selliseid asju nagu sool, suhkur, tikud, tee, kohv ja rasv?

No tikud ei ole kindlasti toiduaine. Ja miks ei ole teed ja kohvi? Need ei ole tingimata hädapärased, kui vesi ja mahlad on olemas. (Küünitab kätt laua poole ja pomiseb: “Need küüslaugukrõpsud on päris head. Ma pean tunnistama, et ma pole neid aastaid söönud.”)

Kas teie ajaksite meelsamini läbi nädala ilma kohvi või mahlata?

Mina kohvi ei tarbi juba aastaid, üldse mitte! Teed joon väga hea meelega, aga valdavalt kohalikku taimeteed, mis on väga tervislik –  soovitan teilegi.

Kõige olulisem on puhas vesi. Kui toidust saab toitaineid, siis puhta veega elada ära nädalapäevad – väga tervislik!

Meil on plaanis – ja me oleme teinud ettepaneku –, et joogivarudega hakkaks tulevikus tegelema keskkonnaministeerium. Kui me tahaksime luua mingi arvestatava varu, peaksime varuma 18 000 tonni vett, aga kui see peaks seisma pudelites või vaatides, siis see kogus oleks hästi suur ja kulukas. Läbirääkimised käivad ja tundub, et keskkonnaminis teerium leiab mingi muu lahenduse.

Nii et vett hakatakse säilitama kuskil järves?

Ma arvan, et järv on liiga lihtne lahendus, aga ei ole välistatud, et kuskil kaevudes või reservuaarides, mis on spetsiaalse jälgimise all.

Kas te peate vajalikuks, et Eesti inimestel oleks ka kodus mingi toiduvaru, mis pole mõeldud igapäevaseks tarvitamiseks?

Mingi varu peaks kindlasti olema. Kodus võiks menüü olla natuke mitmekesisem ja tervislikum, alates miks mitte kuivainetest, rosinatest ja kuivatatud puuviljadest.

Seal võiks isegi olla mõni šokolaad, rääkimata moosidest ja keedistest ja meest, mis säilib ju aastate kaupa.

Millised head ideed. Miks neid asju riigi toiduainete tegevusvarus pole?

Võib-olla me sinna tulevikus jõuame.

Tahtsin juba enne küsida, miks puudub tegevusvarus Kalevi šokolaad? On see eemaldatud poliitilistel põhjustel?

Seda pole siin nimekirjas olnudki, isegi mitte siis, kui kalevlased olid võimul. Järelikult pole tegemist parteipoliitiliste põhjustega.

Mida on riik kriisi puhuks kõrvale pannud?

• Joogivesi suurpudelites (Saku Läte OÜ) – 15 000 liitrit (2,2 ml inimesele päevas*)
• Mahlad ja joogid (AS Põltsamaa Felix) – 50 000 kg  (7,6 g inimesele päevas)

• Valmistoidud (purgitoidud-supid ja pastaroad) (AS Põltsamaa Felix) – 20 000 kg (3 g inimesele päevas)

• Praetud kilud tomatis, sprotid õlis (Viru Kalatööstuse OÜ) – 50 000 kg (7,6 g inimesele päevas)

• Maitsestatud kartulivahvel (AS Balsnack International) – 2000 kg (0,3 g inimesele päevas)

• Maitsestatud kartulisnäkid (AS Balsnack International) – 2000 kg (0,3 g inimesele päevas)

• Maitsestatud leivakesed (AS Balsnack International) – 1000 kg (0,15 g inimesele päevas)

• Maitsestatud maisisnäkid (AS Balsnack International) – 1000 kg (0,15 g inimesele päevas)

• Lastetoit Põnn (AS Salvest) – 3300 kg
• Lastetoit Põnn – imiku piima ja jätkupiimasegu (AS Salvest) – 960 kg
• Krõbe kaeraküpsis ja moosi­küpsis (AS Marmiton) – 234 kg (0,03 g inimesele päevas)
• Küüslauguleivad (AS Marmiton) – 135 kg (0,02 g inimesele päevas)

• Kuivatatud veiseliha Beef Jerky (V.G.A Kaubandus AS) – 100 kg (0,015 g inimesele päevas)

Toidupakkide nomenklatuur ja kogused on määratud, lähtudes Eesti Toitumisteaduse Seltsi uuringust “Toiduvajadus kriisi- ja hädaolukorras”.

* – 932 000 kindlustatule nädalaks

VÄLJAVÕTTED:

„Ma arvan, et järv on liiga lihtne lahendus, aga ei ole välistatud, et kuskil kaevudes või reservuaarides"

Põllumajandusminister Helir-Veldor Seeder kriisiolukorraks mõeldud puhta vee hoiustamisest

 

„On väga ebatõenäoline, et Eestis korraga on kogu rahvale vajalik leida toiduvaru, kui just ei tule tuumasõda. Ja kui lausa tuumasõda tuleb, siis vaevalt reservidki säilivad."