Geenid tabatud!

Ekspressi ajakirjanikule Maris Sanderile tehti esimesena Eestis kogu genoomi hõlmav geenikaart.

“See on ajalooline dokument, mida ma praegu käes hoian!”

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktori professor ­Andres Metspalu sõrmede vahel on kõigest kaks kokku klammerdatud A4 paberit. Minu geenikaardi tulemused.

Aga see on ehtne kiri tulevikust.

Novembris valis ajakiri Time möödunud aasta parimaks leiutiseks firma 23andMe geenitesti komplekti. See oli üks esimestest DNA-testidest, mida said endale lubada massid: maksad 399 dollarit, saad komplekti, millega postitad oma sülje firmale, ning mõne aja pärast võid lugeda aruannet oma geneetiliste terviseriskide kohta.

Ja mitte ainult. Sealt võib leida infot nii intelligentsuse, välimuse, ravimite efektiivsuse, aga ka näiteks selle kohta, kas sa tunned kapsas kibedat maitset. Pakutakse teste, mis kaardistavad muuhulgas inimese eelkäijate põlvnemise teekonna.

Selline geenitestide plahvatuslik populaar­sus Ameerika Ühendriikides ­tähistab personaal­se geneetika revolutsiooni üle kogu maailma.

See tähendab, et inimese genoom ei ole enam pelgalt elitaarne ristsõna – iga uus teadlaste leitud lahendus jõuab ülikiiresti tavainimeseni. Ja aeg, mil perearstid saavad iga inimest nõustada tema DNA-heeliksis kirjas olevaid riske arvesse võttes, on reaalselt mõne aasta pärast kätte jõudmas. Enne tuleb aga välja töötada geenikaardilugejad...

Kuna Eestis on geeniuuringud rahvusvaheliselt arvestataval tasemel, on võimalik Ühendriikides pakutavaga sarnast geenitesti teha ka siin.

Tartu geneetikutele oli minu geenitesti koostamine esimene kord teha nii mahukat geenianalüüsi ühe inimese andmete osas. Siiani on geeniuuringuid tehtud suuremal hulgal inimestel mõne üksiku kindla geeni piires.

Professor Metspalu eestvedamisel loodi eksperimentaalse geenitesti tegemiseks järgmine süsteem. Ma andsin vereproovi Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetikakeskusesse, kus eraldati DNA. Selle analüüsid, milles kasutati muuhulgas ka Geenivaramu andmebaasi infot, tehti Eesti Biokeskuse tuumiklaboris ning ülikooli kliinikumi molekulaardiagnostika keskuses.

Minu genoomi uuriti 370 000 geneetilise markeri ulatuses, millest tänane teadus võimaldab informatsiooni anda vaevalt 500 kohta.

Andres Metspalu rõhutab, et seda on veel väga-väga vähe – enamik andmeid geenide toime kohta, kui välja jätta Mendeli tüüpi nn ühe geeni haigused, on avastatud alles viimase paari aasta jooksul, kui on tekkinud võimalus analüüsida tervet genoomi korraga. Ja teadmisi tuleb iga nädal juurde.

“Kuna informatsioon uueneb nii kiiresti ja sellel pole veel hetkel erilist meditsiinilist väärtust, siis enamik klassikalisi inimgeneetikuid, kelle hulka ka mina ennast loen, ei poolda nii varast testimist. Aga samas ei saa ka pidurdada teaduse ja tehnoloogia progressi,” leiab professor.

“Alati on populatsioonis teatud protsent inimesi, kes tahavad saada kõige viimast infot. Alati on võimalik müüa neile kõige uuem, nutikam telefon. Ja ma arvan, et neil on ka õigus teada, me ei tohiks hoida neid pimeduses. Aga siiski ei ole see veel valmis diagnos­tiline test, vaid uurimuslik eksperiment, mis näitab teed, kuhu me võiksime lähemate aastate jooksul jõuda.”

DNA analüüsimiseks kasutasid Tartu teadlased standardset geenikiipi, mis katab inimese genoomi ühtlaselt teatud vahemaade tagant – selle abil saab kätte 70–80 protsenti inimese unikaalsest geneetilisest informatsioonist. Juba see, et uurimises kasutatud kiibi tootmine on tänaseks päevaks lõpetatud, näitab, kui kiiresti geenitehnoloogia areneb.

“Olukord on praegu umbes selline, nagu oli ligikaudu sada aastat tagasi autodega: autod juba sõitsid, kuid ei olnud veel tehnilise hoolduse süsteemi ega liikluseeskirju. Täna on umbes sama seis tavahaiguste geeniuuringutes. Selle kiibi puhul on tegemist katseeksemplariga, sellest ei tule veel seeriatoodet, kuid sõita juba saab,” kirjeldab Metspalu eksperimendi tausta.

Mis siis geenitestist selgus? Tulemused tegi mulle teatavaks arst-geneetik Kairit Joost, kes andis nõu ka minu spetsiifilisest geneetilisest koodist tulenevate terviseriskide vähendamise kohta.

Siiani oli minu trumpteadmine iseenda geneetilise eripära kohta asjaolu, et minu hallis vasakus silmas olev pruun laik on kromosoomiviperus. Kui selle teadmisega pole mul peale mulle sügavalt silma vaadanud noormeeste ehmatamise midagi muud olnud peale hakata, siis geenitestist selgunu võib mu elu ja tervist mõjutada üsnagi märkimisväärselt.

Kliiniliselt kõige olulisem risk, nagu uurin­gust välja tuli, on glaukoomi ehk silma siserõhu tõusu oht, mis võib lõppeda pimedusega. See on mul keskmisest eestlasest kolm korda suurem.

“Glaukoomi riski arvestades on mõistlik pärast 40. eluaastat sagedamini silmaarsti juures käia,” ütleb Kairit Joost selle kohta. “Silmarõhku võiks mõõta kord aasta jooksul, ja kui see hakkab tõusma, on seda võimalik ravida.”

Samas, info aluseks olnud uuringu järgi on šanss glaukoomi põdeda ikkagi suhteliselt väike – see esineb ühel 45 inimesest, kel on täpselt samasugune geenivariant nagu see minu oma.

Veel selgus geeniuuringust asjaolu, et tõenäoliselt suren ma südameveresoonkonna haigusse. Mis oli ka teada minu esivanemate haiguslugusid vaadates. Niisiis pean oma keskmisest suuremat riski arvesse võttes hoolsamini jälgima kolesteroolitaset, tegema sporti ning harrastama üldse tervislikke eluviise. Et vähendada infarkti, insuldi ja südamehaigustesse haigestumise võimalust.

“Pooled inimestest surevad niikuinii südameveresoonkonna haigustesse, 20 protsenti vähki ja ülejäänud siis kõikvõimalike muude asjade tõttu,” lohutab mind doktor Joost. “Kui te tahate vältida enneaegset surma, siis tuleb seda teadmist lihtsalt oma elukorralduses silmas pidada.”

Muide, fataalsete geenivariantide, nagu näiteks Huntingtoni tõbe tekitava geenikombinatsiooni esinemist see geenikiip ei võimaldanud uurida. Samuti Parkinsoni tõbe.

Ka ei saanud ma teada, kas mul esineb näiteks kuritegelikkust või homoseksuaalsust soodustav geenivariant, mille kohta on ju ka uuringuid tehtud.

Vähirisk, ptüi-ptüi-ptüi, on minu sugupuud arvesse võttes väike, ent geenitest hoiatas mind siiski kõhunäärmevähi (harvaesinev vähk) ning nahavähi tekke eest. Viimane on seotud sellega, et mu nahk on DNAst tulenevalt päikesevalguse suhtes keskmisest tundlikum. Nii on, et suvel kaitseb mu nägu UV kaitsefaktor 58 ja keha UV 20. Albiino elu, mis teha.

Hirmsamad testist selgunud hoiatused käisid veel II tüüpi suhkurtõve ning kilpnäärmehaiguse tekkimise suurema riski kohta. Ja muidugi ka bipolaarse häire ehk maniakaal-depressiivse psühhoosi kasvanud ohu kohta.

Minu lähisugulased on põdenud I tüüpi suhkurtõbe, kilpnäärmehaigust ning mitme­suguseid psüühikahäireid. Nii et jällegi, sugu­laste haiguslood kinnitavad ­geenitestist välja tuln ud riske.

Kairit Joost ütlebki, et kõige lihtsam viis oma geenide kohta infot saada on oma esivanemate haiguslugusid uurides.

Peale terviseriskidega seotud näitajate andis geenitest veel muudki huvitavat teavet. Näiteks tuli välja, et ma ei tunne kibedat maitset, kuigi enda arvates tunnen küll. Veel, et mul on keskmine mälu, tavapärane mõnu tajumine ja kolm korda suurem “risk” olla keskmisest intelligentsem. Mis on ju hea uudis.

Mõnes mõttes olin rõõmus ka nende uurin­gutulemuste üle, mis näitasid, et nikotiinist ja alkoholist sõltuvusse jäämise risk ei ole mul keskmisest suurem. Ja et ka kopsuvähi tekke šanss on tavapärane. Halb küll, aga see andis mulle õigustuse pühapäevasuitsetamisest mitte loobuda. Loomulikult tunnistan endale, et ma lihtsalt pigistan siinkohal silma kinni teiste haigusriskide ees, mille esinemist suitsetamine kindlasti soodustab.

“Kui inimene saab oma testist teada, et tal on mingi risk, millest ülesaamiseks on vaja muuta toitumisharjumusi, suitsetamine maha jätta või kehalist koormust suurendada, siis ta teeb seda võib-olla palju meelsamini kui lihtsalt lugedes loosungit, et jookske rohkem,” kinnitab minu arvamust ka professor Metspalu. “Siis on tegemist ikkagi personaal­se infoga ja see puudutab teda konkreetselt.”

Metspalu arvab, et tulevikus, kui on võimalik kaardistada iga inimese täielik geenikaart, läheb see üles veebi, nagu e-tervisekaartki. “Siis saab iga inimene iga nädal vaadata, missugust uut infot geenide kohta juurde on tulnud. Seda saaks internetis jälgida nagu oma pangaarvet.”

Küll see oleks alles väärt ideepank polkovniku lese tüüpi inimestele! Aga kas ka  näiteks õelatele tööandjatele?

Geeniandmete kuritarvitamise ohtu Metspalu ei karda. “Ma ei leia, et see erineks sellest, kui teil näiteks kolesteroolitaset ja vererõhku mõõdetakse või teile tehakse röntgenipilt. Ma ei näe siin mingit seaduseauku – kõik, mis toimub patsiendiga, on konfidentsiaalne ja terviseinfot kontrollib patsient ise. Tema saab otsustada, kellele ta seda näitab.”

Praegu on geenitesti tegemine Eestis siiski veel suur ja väga kulukas töö, mida massidele on vara pakkuda. Kuigi andmebaasi ning süsteemi loomiseks on nüüd esimesed sammud astutud, vajab selle teenuse väljatöötamine Tartu Ülikooli kliinikumis veel ettevalmistamist. Oma kulu ja kirjadega saab seda aga tellima hakata ilmselt septembris.

Sõnaseletusi:

• Geen on osa DNA-molekulist, mis on seotud eelkõige valkude sünteesiga. Inimese geenide lõplik arv ei ole tänaseni veel täpselt teada. Arvatakse, et inimesel on 25 000 geeni.

• DNA on desoksüribonukleiinhape, pärilikkusaine. Paikneb rakutuumas asuvates kromosoomides ja sisaldab pärilikku informatsiooni. Iga DNA-molekul koosneb kahest pikast ahelast, mida ühendavad vesiniksidemed ja mis on teineteise ümber keerdunud.

• Geneetiline marker on kindel geen või eristatav dna-järjestus kromosoomil, mida seostatakse teise kindla geeni või mõne tunnuse esinemisega.

Mina ja minu geenid ehk mida geeniuuring näitas

Kardiovaskulaarsed haigused

• Kolm korda suurem risk südame-veresoonkonna haiguse kujunemiseks. 
• Oluliselt suurem risk koljusisese ajuveresoone rebendi tekkeks. Selle tagajärjel tekib insult.
• Oluliselt suurenenud risk müokardi ehk südamelihase infarkti esinemiseks.
• Kolesteroolitaseme kõrgenemise näitajad seostuvad suurema riskiga.
• Vererõhk normaalne.

Välised tunnused

• Sinised või hallid silmad.
• Eluea pikkusega seotud markeri järgi poolteist korda keskmisest väiksem risk, et vanemas eas kujuneb füüsiline puue vms.
• Head eeldused sprindiks ja kestvusspordiks.
• Ei tunne kibedat maitset.

Autoimmuunhaigused

• Kaks korda suurem risk Gravesi tõve ehk autoimmuunse türeoidiidi;suhtes. See on kilpnäärmehaigus. Haigestumis­tõenäosus on umbes 1 :;1000.
• Kaks kuni kolm korda suurem risk II tüüpi suhkrutõve kujunemiseks.
• Keskmine risk I tüüpi suhkruhaiguse tekkeks.
• Keskmine šanss astma tekkeks.
• Normaalne risk põdeda reumaatilist artriiti.
• Vähesel määral suurem risk psoriaasi tekkeks.
• Vähesel määral suurem šanss soolehaiguse Crohni tõve põdemiseks.
• Mõnevõrra kasvanud risk multiskleroosi tekkeks.
• Suurenenud risk tsöliaakia ehk gluteenitalumatuse tekkeks.

Muud haigused

• Kolm korda suurem risk glaukoomi tekkeks. See tähendab haigestumistõenäosust ligikaudu 1 : 45.
• Tüsenemise risk on keskmine. 
• Kollatähni kärbumine vanemas eas ei ole seotud olulise riskiga.
• Võimalik väike risk Alzheimeri tõve tekkeks.
• Hullu lehma tõve ehk Creutzfeldti-Jakobi tõve esinemiseks keskmine risk.
• Kõrvetiste tekke pärast ei pea ilmselt muretsema.
• Keskmine podagra risk.
• Lateraalskleroosi kujunemiseks keskmine risk.
• Keskmine šanss haigestuda osteoporoosi.

Psühholoogilised ja neuroloogilised tunnused

•  Kaks korda suurem risk bipolaarse häire kujunemiseks. Vana nimega;maniakaal -depressiivne psühhoos, mille puhul vahelduvad ülemäärane;lõbusus ja kurvameelsus.
• Kolm korda suurem "risk" olla keskmisest intelligentsem.
• Kaks kuni kuus korda suurem tõenäosus kobarpeavalude esinemiseks.
• Mõõdukas risk skisofreenia tekkeks. Juhul kui esineb, oleks abi ravimist iloperidone.
• Keskmine alkoholihimu.
• Pohmellikrampide tekke risk väga väike.
• Heroiinisõltuvuse kujunemise risk keskmine.
• Kokaiinisõltuvuse tekkimise risk tavaline.
• Mõõdukas nikotiinisõltuvuse tekke šanss.
• Keskmine mälu.
• Hirmu ja trauma mälu tavaline.
• Mõnu tajumine normaalne.
• Väike risk hüperaktiivseks käitumiseka.
• Keskmine risk ärevushäire tekkeks.
• Väike risk depressiooni esinemiseks. Kui esineb, siis antidepressandid ei pruugi aga kõige paremini toimida. 
• Keskmine risk põdeda rahutute jalgade sündroomi.

Vähk

• Kolm korda suurem risk kõhunäärmevähi tekkeks. Haigestumisrisk on umbes 1 : 3000-4000.
• Vähesel määral suurem risk põdeda kopsuvähki. Suurem risk jääda kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusse suitsetamise korral.
• Keskmine risk munasarjavähi tekkeks.
• Test näitab ka keskmist munandivähi ja eesnäärmevähi tekke riski. Need geenid
• ei vali sugu.
• Suurenenud tundlikkus päikesevalguse suhtes. Seega esineb pisut suurem nahavähi esinemise risk.

• Keskmine risk põdeda rinnavähki, leukeemiat, maksavähki ja ajuvähki.

;Andmed on esitatud võrreldes keskmise populatsiooniriskiga.