Laine elab Keedika külas Rehentse talus kohe tee ääres.

"Ma ärkasin selle peale üles, et tuba oli valge nagu... Keegi laskis aknast lambiga valgust sisse. Ma ei tea, oli see taskulamp või mis see oli, hästi valgeks tegi kõik.

Ma istusin kušeti ääre peale, et kui mõni tuttav on, siis ehk teeb varsti häält kah. Aga ei mingit häält.

Läks veidi aega edasi, kui välisukse taga käis hirmus raksakas. Ma kargasin püsti, jooksin kööki, tõmbasin esikuukse lahti ja röögatasin pimedas esikus: "Mis kuradi kolamine see siin on öö ajal!" No ma tegin ikka mehe häält päris. Aga näha ei old kedagi. Oleks nad juba kojas olnud, võib-olla oleks pand mulle ­millegagi vastu pead ja teind siin puhta töö!

Ma seisin vaikselt koja akna juures ja kuulasin. Mitte  ü h t e g i  häält! Jumala vaikne!

Ja siis nägin, kuidas tee peal läksid auto tagatuled punaseks ja auto sõitis ära. Autot ennast ma ei näind ja ma ei tea neid markisid kah.

Oleks Proosu Mare juhtund seda autot nägema, tema oskaks kindlasti öelda, tema teab kõiki markisid.

Tagatoa aken käib mul hästi lahti. Kuulasin - mitte midagi! Vaatasin kella. Kell oli kaks.

Kohe imelik tunne oli, aga mis sa teed - läksin uuesti magama ja ärkasin hommikul pool viis üles. No palju ma üldse magasin, moment jäin. Mõtlesin, et ­uurin, kas midagi väljas ka näha on. Ja siis ma nägin - välisuks oli lahti ­murtud ja irvakil. Sa püha taevas! mul käis ­tuline jutt läbi. Ma olin lahtise ­uksega magand terve öö!!!

Käisin tuuri ümber maja - kõik ­korras. Mõtlesin, et lähen naabri juurde. Naabrit ennast kodus pold, ta on ­nädala sees TPIs õppejõud. Vaatan - kilekott põõsas. Lähen edasi - terve põõsaalune ­igasugu träni täis. Igasugu tööriistad ja kohvikeetja ja seinakellad ja... kaks kirvest oli ka võetud.

Naaber ütles pärast, et ühe kirve oleks võinud ära viia. See pidi olema niisugune, et puid on paha raiuda, pidi puu sisse kinni jääma. Ah soo - läkiläki-müts oli ka nagist ära võetud! Kas sa kujutad endale ette!"

Kuno: Viisteist asja oli majast välja viidud

(Kuno, Laine naabrimees, suvitab Keedikal Pihlamäe talus)

"Kui ma Tallinnast maale jõudsin, oli politsei juba kohal. Tee äärde kibuvitsapõõsasse oli veetud kultivaator, murutrimmer, mootorsaag, elektritööriistade komplekt, pakk wc-paberit... karvamüts ka, jah! Viisteist asja sai nimekirja kokku.

Kõik kapid ja sahtlid olid läbi vaadatud, televiisor oli teistpidi keeratud, aga see neile meelt mööda ei olnud.

Politsei ütles, et kuule, mees, sa oled nad ise sisse viinud, uksed-aknad kõik terved.

Välisuks on mul seestpoolt haagis, aga teatud võtetega saab seda väljast avada. Välisukse olid nad lahti saanud.

Toavõti oli mul esikusse ära peidetud, aga selle leidsid ka üles. Pärast keerasid isegi ukse lukku, kui ära läksid.

Kunagi keegi õpetas, et kui majas midagi hinnalist ei ole, tõmmake kardinad akna eest ära ja pange uks õige kergesti kinni.  Ja kui on kallim asi, tehke selline märk peale, mida enam maha ei saa. Siis on seda raske maha müüa.

Või pange tubadesse sisse liikumisandur, mis paneb huilgama üle küla, kui keegi sisse tuleb."

Anne ja Juku: Lukk tehti puruks ja käidi sees ära

(Anne ja Juku elavad täiesti keset küla, postkastid on nende kuuri seina küljes)

Anne: See oli aprilli keskel. Ma ­pidin minema hommikul tädi ­matusele ja ­võtsin Žigulli kümme liitrit bensiini, et sellega käib ära küll. Jah. Ja panen ­hommikul auto käima ja bensiinituli põleb!

Juku: Eks meil oli vilets lukk ka, pandi midagi vahele, tõmmati naelad seinast välja ja käidi sees.

Juku: Žigull on meil Soomest ostetud, ta on nii tehtud, et kolm-neli liitrit jääb paagi põhja, seda kätte ei saa. Aga no ­kolme liitriga ikka ei riski ­kaugemale minna.

Anne: Vennapoeg oli meil külas, tegi just eelmisel päeval kuuris ­kirvevart. Ma küsisin: "Ega sina selle tembuga ­hakkama ei saand?" Tema ütles, et ei, kus sa sellega!

Juku: Vähemalt tööriistad olid mul toas. Neid ma kuuri all ei hoia.

Anne: Elektritrell sul ju oli kuuris!

Juku: No see on jah...

Anne: Jah. Ja ometi oleme tee ­ääres, kõigi silma all, koeranähvits Vudi teeb meil kah kõva häält, aga tema magab hea meelega köögis ja öösel väljas ei ole. Eks ole nii, Vudi, sa ei taha magada väljas, on nii, Vudikene, jah!  Politseile pole me midagi teatand, mis see politsei siin ikka teeb.

Juku: Ei tee tema midagi.

Anne: Jah. Ja siinsamas kõrvalkülas - onupojal viidi tänavu kevadel ATV minema ja muruniiduk ja grillsütt ja vedelikku. Puhas töö!

Tiivi: Mul läheb vererõhk kohe nii üles et...

(Tiivi suvitab küla serval Tammeristi talus, mis õigupoolest jääb Keedika kõrvalkülla Vidrukasse)

"Ma tulin maikuus siia, hakkan masinat käima panema, masin (Žiguli) seisis mul talv otsa reheall. Vat nii. Hakkasin vaatama, et kus see akulaadija mul on - ja ei ole! Akulaadijat ei ole!

Ja siis avastasin, et oli võetud kümneliitrine kanister bensiini ja pesumasina kaas - milleks seda küll vaja oli? - ja õlleankur ja vana bensiinisaag ­Družba.Vat nii.

Ja sisse olid nad tulnud väiksest aknast. Pidid ikka peenikesed ja noored olema, ma mõtlen. Ja see pidi olema kevadel, kui lund enam ei olnud. Mu sõbranna mees Peep sõidab siit pidevalt mööda ja tema pole küll mingeid jälgi lume sees näinud.

Ega mul seal midagi väärtuslikku ei ole ka, ei ole seal raha ega sellist mööblit, et ahh-ahh-aaaa.

Suur aiavärav on mul alati lukus. Kahele väiksele jalgväravale panin eelmisel nädalal lukud ette. Vat nii. Enne oli mul suur koer, aga sellele sõitis auto otsa ja mul läks vererõhk pärast seda nii üles, et ma ei saanud enam iseendaga hakkama. Ma ei teagi kohe, mis ma nüüd teen."

Erika: Ma pean nüüd ust hoolega lukus

(Erika elab Variku külas, Keedikast paar­kümmend kilomeetrit)

"See oli 15. mai hommikul. Ma ärkasin viie paiku üles ja vaatan, aida lukk katki. Viiskümmend aastat pole siin olnud ei vargust ega sissemurdmist. Ja nüüd lukk katki!... Lähen vaatan, murutraktor kuuri all alles. Mis asi see neid ehmatas või kes neile peale juhtus, ei tea. Ära ei olnud midagi viidud.

Ma pean nüüd ust kogu aeg lukus. Kella seitsmest panen juba õhtul kinni. Ükspäev vennatütar tuli Pärnust, mul juba uks lukus!"

Tiina Ristmäe, MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht, kui populaarne naabrivalve tänavu kevadel on?

Uusi naabrivalve piirkondi on tänavu oluliselt rohkem kui läinud aastal. Ka see näitab, et sissemurdmiste arv on suurenenud ja inimestel on oma vara pärast mure.

Järelikult usaldavad inimesed naabrit rohkem kui häiresüsteeme?


Ega häiresüsteemid ka halba ei tee – naaber kuuleb ja tuleb kohale. Või valgusandur, mis varga ära ehmatab. Aga tehnika on tehnika. Tähelepanelikust naabrist võib rohkem kasu olla. Oluline on suhtlemine. Et ma lähen paariks päevaks kodust ära, kui mõni võõras auto tuleb, siis vaata, kes on! Ja eriti tähtis on muidugi see, et ei jäeta asju järelevalveta. Mis ripakil, see ära!

Kuidas luua uut naabrivalvesektorit?


Tuleb pidada külakoosolek ja selgitada välja, kas selle loomine on külainimeste ühine soov. Siis koguda inimeste andmed, telefonid, aadressid ja uurida, kas ollakse nõus neid kasutama naabrivalvega seoses. Ja lõpuks koostada koostööleping, kuhu kirjutavad alla neli inimest – loodava naabrivalvesektori juht; kohalik politseijuht; vallavanem ja MTÜ ­Eesti Naabrivalve esindaja. Liitumistasu on kogu piirkonna peale 100 krooni ja aastamaks on ka 100 krooni.

Naabrivalve sektorit tähistavad märgid, mis tee äärde üles pannakse, saab MTÜ Eesti Naabrivalve käest tasuta.

Täpsemalt loe naabrivalve kohta internetist http://www.naabrivalve.ee/ .
Statistika varguste väga suurt kasvu Läänemaal ei näita

Eelmise aasta viie kuuga võrreldes on olnud kuus vargust rohkem. Kokku on tänavu sees käidud umbes 30 majas. Sellesse arvestusse ei lähe juhtumid, mil kahjusumma on jäänud alla 1000 krooni. Neid on olnud umbes 20.

Allikas: Lääne Elu