03.07.2009, 00:00
Ettevaatust, piraadipartei!
Äsja asutasid neli Tartu noormeest MTÜ Piraadipartei, mis hakkab suurkorporatsioonide kehtestatud maailmakorda lammutama.
Piraadipartei must lipp tõmmati masti 4. mail, kui Eestis populaarse
Orkuti sotsiaalvõrgustikus registreeriti Piraadipartei kommuun.
Rootslaste, sakslaste, soomlaste jt juurest siia levinud, esialgu virtuaalsele
kogukonnale tekkis hoobilt üle saja liikme. Orkutis on kirjas
veel moodustamata partei eesmärgid:
- Patendid tuleb kaotada – need piiravad innovatsiooni ning inimkonna arengut.
- Tasuta juurdepääs internetile olgu inimõigus – igasse eesti kodusse tasuta internetiühendus!
- Sõnavabaduse piiramine on lubamatu, ka internetis. Tegemist on ühega demokraatia alustaladest.
Täpselt kuu aega hiljem ilmus piraadipartei
Twitteri sotsiaalvõrgustikku. Sel on praegu 125 jälgijat. 26.
juunil teatati just siin esmakordselt, et nüüdsest on registreeritud
MTÜ Piraadipartei, mille eesmärgiks on erakonna asutamine ja seega ka
parlamenti pürgimine.
Piraate on viimasel ajal saatnud edu
mitmes riigis. Saksa piraadiparteil on esindaja Bundestagis ja roostlastel
Europarlamendis, parteid on pead tõstnud rohkem kui tosinas Euroopa
riigis.
Kes on selle moodustise taga? Äriregistrist selgub, et
juhatuses on Alari Keedus, Gert Vesterberg, Jaanus Rõõmus ja
Kristjan Vedel. Kõik nad on 20ndates Tartu Ülikooli ja
IT-valdkonnaga seotud noored, kellest kolm on ka Tartu Teaduspargis pesitseva
väikse tarkvaraarendusfirma Estsoft OÜ tegijad.
Tegu on
avalikkusele täiesti tundmatute inimestega, kes erinevalt poliitikuist on
seni üritanud meediat vältida – enne kodulehekülje avamist
sel nädalal ja seal ka ühingusse liitumise vormi ülesseadmist ei
taha nad suurt midagi rääkida. “Sooviksime selle ise välja
lekitada,” jäi eestkõneleja seisusesse tõusnud, ligi
kahe meetri pikkune Alari Keedus lakooniliseks.
Keedus tunnistas siiski,
et mõte piraadipartei asutamiseks on tekkinud pikema aja jooksul –
nähes, kuidas vastuolud infoühiskonna võimaluste ja seaduste
vahel on viinud selleni, et üle poole arvutikasutajatest muudetakse
seaduserikkujateks, ning tundes muret üha sagenevate katsete pärast
ühiskonnas sõna- ja isikuvabadust piirata.
Ida-Virumaalt
pärit Estsofti juht Keedus, kes harrastab korvpalli, petanki ja sulgpalli,
tegutseb muuhulgas ka ajalehe Põhjarannik veebitoimetajana. Lehe
ühe omaniku Erik Kalda jaoks, kes tunneb Keedust juba
poisikesepõlvest, on tema tegevus piraadipartei asutamisel
üllatus. “Ta on suhteliselt erudeeritud ja laia silmaringiga, kui
arvestada, et arvutiinimesi tavatsetakse pidada ühe teema inimesteks.
Tühja jutu mees ta pole,” ütles Kalda.
End
koodikindraliks tituleerival ja vasakliberaaliks määratleval (partei
ise ei liigita end ei parem- ega vasakpoolseks) Gert Vesterbergil on Orkuti
andmeil magamistoas klaver. Ta lisab oma profiilis: “paraku mind ei
märgata...”
Jaanus Rõõmust nimetavad tema
head sõbrad “Jaaniussiks” ja kirjutavad, et ta on
“lõunanimagaja ja wöökäholik” ning
“itimees, knows his shit”. Estsofti tarkvaraarendaja, kes peab
harrastusena kokandusblogi.
Matemaatikat tudeeriva Kristjan
“Krissu” Vedela kohta ütlevad sõbrad, et ta on
“mees nagu puzzle”. Mees ise peab end kummalisel kombel autokraatia
pooldajaks.
Majandusgeograafi Hardo Aasmäe sõnul istusid
neli noormeest lihtsalt ühe vääramatu protsessi selga.
“Protestiliikumine suurmonopolide vastu, kes püüavad
autoriõigust fetišeerida, kogub hoogu kogu maailmas,”
ütles Aasmäe.
IT-ajakirjaniku Henrik Roonemaa arvates
näitab olukord, kus enamik noori
laeb netist filme ja muusikat alla illegaalselt, et autoriõiguste osas
on karjuvalt muutust vaja ning Eesti parteid pole siin midagi teinud, andes
piraatidele soodsa pinnase.
Noorelt poliitikasse sisenenud Silver
Meikari sõnul muudavadki sündmused nagu piraadipartei asutamine,
suurte parteide programme. “Piraadid ise jäävad marginaalseks
nii kaua, kui nad võtavad seisukohti vaid ühe teema raames,”
ütles Meikar.
Visionäär Linnar Viigi (kelle
Skype’i konto tunnuslauseks on “You are what you share”)
hinnangul on Piraadipartei narratiiv Eesti poliitilisel maastikul isegi
vastandumiseks liialt keeruline. “Kui tegemist oleks näiteks
Kuningliku Piraadiparteiga, siis oleks teine lugu – tooks kokku
rojalistlikud vaated ja miksiks neid piraatlusega,” muigas Viik.
Kristjan Vedel on kirjutanud ka „Oodi Tartu õllele“:
Vahel tõmmu ja mesine
vahel karge ning vesine
humal, kadakas või nisu
lihtsas kuues kuldne sisu
vastupandamatu võlu
see on A. Le Coq'i õlu