• Patendid tuleb kaotada – need piiravad innovatsiooni ning inimkonna arengut.
  • Tasuta juurdepääs internetile olgu inimõigus – igasse eesti kodusse tasuta internetiühendus!
  • Sõnavabaduse piiramine on lubamatu, ka internetis. Tegemist on ühega demokraatia alustaladest.
Täpselt kuu aega hiljem ilmus piraadipartei Twitteri sotsiaalvõrgustikku. Sel on praegu 125 jälgijat. 26. juunil teatati just siin esmakordselt, et nüüdsest on registreeritud MTÜ Piraadipartei, mille eesmärgiks on erakonna asutamine ja seega ka parlamenti pürgimine.


Piraate on viimasel ajal saatnud edu mitmes riigis. Saksa piraadiparteil on esindaja Bundestagis ja roostlastel Europarlamendis, parteid on pead tõstnud rohkem kui tosinas Euroopa riigis.


Kes on selle moodustise taga? Äriregistrist selgub, et juhatuses on Alari Keedus, Gert Vesterberg, Jaanus Rõõmus ja Kristjan Vedel. Kõik nad on 20ndates Tartu Ülikooli ja IT-valdkonnaga seotud noored, kellest kolm on ka Tartu Teaduspargis pesitseva väikse tarkvaraarendusfirma Estsoft OÜ tegijad.


Tegu on avalikkusele täiesti tundmatute inimestega, kes erinevalt poliitikuist on seni üritanud meediat vältida – enne kodulehekülje avamist sel nädalal ja seal ka ühingusse liitumise vormi ülesseadmist ei taha nad suurt midagi rääkida. “Sooviksime selle ise välja lekitada,” jäi eestkõneleja seisusesse tõusnud, ligi kahe meetri pikkune Alari Keedus lakooniliseks.

Keedus tunnistas siiski, et mõte piraadipartei asutamiseks on tekkinud pikema aja jooksul – nähes, kuidas vastuolud infoühiskonna võimaluste ja seaduste vahel on viinud selleni, et üle poole arvutikasutajatest muudetakse seaduserikkujateks, ning tundes muret üha sagenevate katsete pärast ühiskonnas sõna- ja isikuvabadust piirata.


Ida-Virumaalt pärit Estsofti juht Keedus, kes harrastab korvpalli, petanki ja sulgpalli, tegutseb muuhulgas ka ajalehe Põhjarannik veebitoimetajana. Lehe ühe omaniku Erik Kalda jaoks, kes tunneb Keedust juba poisikesepõlvest, on tema tegevus piraadipartei asutamisel üllatus. “Ta on suhteliselt erudeeritud ja laia silmaringiga, kui arvestada, et arvutiinimesi tavatsetakse pidada ühe teema inimesteks. Tühja jutu mees ta pole,” ütles Kalda.


End koodikindraliks tituleerival ja vasakliberaaliks määratleval (partei ise ei liigita end ei parem- ega vasakpoolseks) Gert Vesterbergil on Orkuti andmeil magamistoas klaver. Ta lisab oma profiilis: “paraku mind ei märgata...”


Jaanus Rõõmust nimetavad tema head sõbrad “Jaaniussiks” ja kirjutavad, et ta on “lõunanimagaja ja wöökäholik” ning “itimees, knows his shit”. Estsofti tarkvaraarendaja, kes peab harrastusena kokandusblogi.


Matemaatikat tudeeriva Kristjan “Krissu” Vedela kohta ütlevad sõbrad, et ta on “mees nagu puzzle”. Mees ise peab end kummalisel kombel autokraatia pooldajaks.


Majandusgeograafi Hardo Aasmäe sõnul istusid neli noormeest lihtsalt ühe vääramatu protsessi selga. “Protestiliikumine suurmonopolide vastu, kes püüavad autoriõigust fetišeerida, kogub hoogu kogu maailmas,” ütles Aasmäe.


IT-ajakirjaniku Henrik Roonemaa arvates näitab olukord, kus enamik noori laeb netist filme ja muusikat alla illegaalselt, et autoriõiguste osas on karjuvalt muutust vaja ning Eesti parteid pole siin midagi teinud, andes piraatidele soodsa pinnase.


Noorelt poliitikasse sisenenud Silver Meikari sõnul muudavadki sündmused nagu piraadipartei asutamine, suurte parteide programme. “Piraadid ise jäävad marginaalseks nii kaua, kui nad võtavad seisukohti vaid ühe teema raames,” ütles Meikar.


Visionäär Linnar Viigi (kelle Skype’i konto tunnuslauseks on “You are what you share”) hinnangul on Piraadipartei narratiiv Eesti poliitilisel maastikul isegi vastandumiseks liialt keeruline. “Kui tegemist oleks näiteks Kuningliku Piraadiparteiga, siis oleks teine lugu – tooks kokku rojalistlikud vaated ja miksiks neid piraatlusega,” muigas Viik.

Kristjan Vedel on kirjutanud ka „Oodi Tartu õllele“:

Vahel tõmmu ja mesine

vahel karge ning vesine

humal, kadakas või nisu

lihtsas kuues kuldne sisu

vastupandamatu võlu

see on A. Le Coq'i õlu