Ärimees Saul: “Paneme pekid põlema!”

Indrek Saul leiutas uue kehakaalu langetamise meetodi ning taotleb sellele üle-euroopalist patenti.

Heas sportlikus vormis Indrek Saul nõjatub diivanile ja leiab, et rahvas võib kaalujälgimise, figuurisõpruse ja muud tuntud programmid-dieedid rahulikult ära unustada. Sest need on ajast ja arust. Tal on ülekaaluliste jaoks uus lahendus ning seda nimetatakse Kaalunavigaatoriks.

“Kas teate, mis on kaalujälgija suurim peavalu ja stress? See, et ta teeb kõik õigesti, kuid kaal ei lange. Hoopis tõuseb!” kuulutab Saul.

Tema programmiga saab igaüks oma ainevahetust juhtida. Mõista, kas organism talletab rasva “lattu” ehk vöö vahele või hoopis põletab seda. “Näed, mida su pekid teevad.”

Umbes neli aastat tagasi ostis ärimees Saul endale udupeene kaalu, mis mõõtis ka organismi rasvaprotsenti ning veetaset.

“Alguses arvasin – täiesti mõttetu, nende numbritega pole midagi peale hakata. Siis aga hakkasin neid tabelisse panema ja andmeid visualiseerima. Oi-oi, kuidas ühtäkki mu silmad suureks läksid!”

Saul avastas tõsiasja, et esmaspäevast reedeni oli ta suutnud toiduga tagasi hoida ning võttis iga päev 70 grammi kaalust alla. Nädalavahetusel lasi end aga lõdvaks ja kogus kerge vaevaga mitusada grammi vöö vahele juurde.

Ta kõrvutas kaaluandmeid oma päevatoimetustega. Nii joonistusid välja “lõdvakslaskmised” ning muud tema organismi seaduspärasused – mida ta tegi ja mis kaalu langetas või tõstis.

Selles Kaalunavigaatori eelis seisnebki: kui salenemis- ja dieediprogrammid räägivad  inimese keskmisest päevasest kalorivajadusest (mis on lihtsalt üks statistiline näitaja), siis Sauli programm ütleb, mis inimese keha rasvamassile tegelikult mõjub.

“Mõnele võib parimaid tulemusi anda tugev hommikusöök või hilisõhtusest liigsöömisest hoidumine. Mõnel läheb kaal käest, kui ta sööb ära poolekilose šokolaaditahvli. Minu jaoks on aga kõige olulisemad hoopis portsjonite kontroll ning mõõdukas füüsiline koormus,” ütleb Saul.

Kaalunavigaatori programmi on enam kui aasta testinud sadakond katsejänest. Nad kaaluvad end igal hommikul ning kirjeldavad mõne lausega oma eilse päeva tegemisi – mida sõid, kas tegid trenni, liikusid jne. Andmeid analüüsitakse matemaatiliste valemitega. Inimesed saavad regulaarselt soovitusi, kuidas oma harjumusi või elustiili muuta. “Valvav probleem on ebajärjekindlus ning minnalaskmised, nagu ah, täna ei viitsi trenni minna või ah, täna söön kommikarbi tühjaks, homme hakkan korralikuks,” märgib Saul.

Aga mis kõige olulisem: nad ei pea söödud kaloreid ega kõnnitud samme kokku arvestama ega pidama muud päevikut või tüütut punktiarvestust. Kaalunavigaatori programmiga praegu liituda ei saa, sest Sauli sõnul on prototüüp liialt kohmakas.

Uuele tasemele tahab ärimees aga asja viia küll. Tulemas on tasulised teenused, veebikool ja reklaamimüük. Sügisest kavatseb Saul meetodit  riskiinvestoritele tutvustada, et leida pool miljonit krooni uue prototüübi tarvis. Samuti tahab ta korraldada tõsiseltvõetavad teadusuuringud, millele hiljem tugineda.

Ta on esitanud taotluse oma meetodile Euroopa patendi saamiseks ning peab pikemaajaliseks eesmärgiks viia oma sale­nemisõpetus maailmaturule, eriti paelub USA. Selleks oleks vaja umbes 10 miljoni kroonist rahasüsti.

Seitse müüti salenemise kohta
Indrek Saul lükkab ümber mitmed levinud eksiarvamused kaalulangetamise kohta.

1. Päevast kalorivajadust saab välja arvestada. Kui selle ületad, lähed paksuks

Tegelikult saab välja arvestada küll 1000 inimese keskmise päevase kalorivajaduse, kuid mitte ühe indiviidi oma. Isegi ühes kaalus samast soost inimestel võib ainevahetuse kiirus korda erineda, seega erineb ka kalorivajadus. Inimese kalorivajadus oleneb ka füüsilisest aktiivsusest, mis on päeviti erinev.

Toitumisnõustajad väidavad, et 1500 kilokalorit päevas on paras kaalust alla võtmiseks. See on vale, sest vähemalt 40 protsendil inimestest on päevane energia­vajadus sellest väiksem.

2. Pärast kella kuut õhtul ei tohi süüa

Pole mingit vahet, kas organism omandab kalorid hommikul või hilisõhtul. Kuid tung õhtuti süüa on suurem, seega on suurem oht üle süüa. Kui sööd arukalt, võid seda teha ka hilisõhtul.

3. Jälgid küll toitumist, kuid kaal ei taha langeda 

Inimese kaal ja rasvasisaldus muutuvad pidevalt eri suundades. Küsimus on järjepidevuses.

On tüüpiline, et suudetakse küll lühiajaliselt toitumisdistsipliini hoida, kuid siis nullitakse kogu pingutus üheainsa lõdvakslaskmisega (loe: “šokolaaditahvliga”).

4. Alkohol teeb paksuks

Alkohol on kaloririkas, kuid selle tarbimine pole rasvumise põhjus. Alkoholi küll toodetakse suhkrust, kuid organism ei lagunda seda suhkruks, vaid lõpuks hoopis süsihappegaasiks ja veeks. Alkoholi lõhustumine kiirendab ainevahetust ning tõstab kehatemperatuuri – nii kulutab organism rohkem energiat.

Õllekõhud tekivad seetõttu, et alkoholiga koos tarbitakse rasvast snäkki, ning sellest, et mida suurem on joove, seda enam keskendub organism mürgi (alkoholi) lõhustumisele ning jätab muud ainevahetusprotsessid tagaplaanile.

5. Äge trenn aitab alla võtta

End jõusaalis või palliväljakul täiesti rihmaks tõmmates tekitad endale meeletu söögiisu, lähed koju ja sööd külmkapi tühjaks. Kaalu langetamiseks on parim mõõdukas, ent regulaarne treening.

6. Rasvane toit teeb paksuks

Teeb küll, kuid palju olulisem on see, kui palju sa sööd. Ära piira oma toiduvalikut, piira portsjonite suurust. Kui anda automootorile liialt kütust, sureb masin välja. Inimorganism teeb üleliigse “bensiini” parafiiniks ja talletab “lattu” (loe: puusadele).

7. Söö “light”-tooteid, siis ei lähe paksuks

“Light”-tooted on palju ohtlikumad kui rasvased toidud. Aga inimesed arvavad, et “light”-tooteid võib piiramatult tarvitada ja söövad üle.