Pipi Pikksukk: Ei mingit sööki ja jooki ega priimat pannkooki!
Ave Raudmäe oli kolmeaastane, kui 1969. aastal tuli välja muusikal
“Pipi Pikksukk”. Ave on seda näinud (nagu ta ise ütleb)
sada viiskümmend korda. Ta teab et muusikalis on vähemalt kaks kohta,
mille peale kõik lapsed saalis “nagu aamen kirikus sada
protsenti” naeravad.
Üks on see, kus Pipi leiab Spungi ja
ütleb, et sitasitikas see küll ei ole. Ja teine koht on see, kus
pätid imestavad, et see härra Nilsson on ju ahv. Ja Pipi vastab, et
mis teie siis arvasite? Et see on muruniidumasin?
Pipi Pikksuka
muusikalile kirjutasid muusika Ülo Vinter ja Ülo Raudmäe (Ave
Raudmäe isa). Pipi Pikksukk on olnud 25 aasta jooksul 400 korda laval,
Eestis kõige rohkem mängitud tükk üleüldse. Ülo
Raudmäe oli muusikali ettekandmisel ka ise dirigendipuldis.
2000. aastate algul märkas Ave, et müügil on “Pipi
Pikksuka” lauludega plaat. Avel tuli suur nostalgia peale, ostis plaadi
ja hakkas uurima, mis seal peal siis kirjas on, ja avastas, et muusika autoriks
oli pandud vaid üks mees – Ülo Vinter!
Ave helistas
tootjale. See ehmatas ära, ütles, et sai andmed Eesti Autorite
Ühingust.
Ave helistas Anne-Ly Hussarile, Eesti Autorite
Ühingu juristile. Too küsis vastu, miks Ülo Raudmäe ise
pole tulnud rääkima, et ta autoritasu ei saa. Ave: “No anna
abi, tõepoolest! Isa suri 14. oktoobril 1990. Autorite ühing loodi
1991!”
Ave Raudmäel on koopia avaldusest, mis on
kirjutatud Ülo Vinteri käega ja kus Ülo Vinter ja Ülo
Raudmäe lepivad kokku, et 2/3 autoritasudest saab Ülo Vinter ja 1/3
saab Ülo Raudmäe.
2003. aastal saatsid Ülo
Raudmäe pärijad Eesti Autorite Ühingule kirja, kus küsisid,
kuidas autoritasudega lood on. 2009. aasta kevadel saabus vastus, kus EAÜ
teatab, et Ülo Raudmäe pärijad saavad autoritasu ainult siis,
kui suurteos “Pipi Pikksukk” tervikuna ette kantakse. Kui aga
kõlab mõni “Pipi Pikksuka” laul eraldi, siis on see
EAÜ meelest ainult Ülo Vinteri looming.
Jurist Merit Lind
advokaadibüroost Glimstedt Straus & Partnerid peab EAÜ sellist
seisukohta täiesti asjakohatuks ja põhjendamatuks. “Ülo
Vinter ja Ülo Raudmäe on 1969. a ühiselt allkirjastatud
avalduses esitlenud endid kogu muusikalis kasutatava muusika ja seega ka iga
üksiku laulu ühiste autoritena, soovimata seejuures täpsustada
muusikali jaoks loodud iga üksiku laulu autorsust. Sellises olukorras on
põhjendamatu Eesti Autorite Ühingu seisukoht, et Ülo
Raudmäe ja Ülo Vinter ei ole mingil juhul käsitletavad
muusikalis kõlavate laulude ühiste autoritena. Autoriõiguse
seadusest tuleneb autorsuse presumptsioon – see tähendab, et isiku
autorsust eeldatakse, kuni vastupidist ei ole tõendatud. Muusikali
muusikateoste ühise autori Ülo Raudmäe autorsust ei ole kordagi
vaidlustatud, mistõttu kehtib alates 1969. a jätkuvalt Ülo
Raudmäe autorsuse presumptsioon ning Eesti Autorite Ühingu seisukoht
on tervikuna ebaõige.”
Ave Raudmäe: “Eesti
Autorite Ühingul peaks olema mehisust tunnistada, et jah, sorri, tegime
vea. Oleksime pidanud maksma nii Vinterile kui ka Raudmäele. Aga ei ole
EAÜ tegevdirektoril Kalev Rattusel sellist mehisust!”
Nii Kalev Rattus kui jurist Anne-Ly Hussar on puhkusel. Viisakas
meeshääl EAÜ ühest teisest osakonnast ei ole küll
Raudmäe probleemiga tuttav, aga arvab, et Raudmäe pärijad
peaksid kindlasti raha saama. Helistagu ma kassapidajale ja uurigu
järele.
Kassapidaja ütleb, et Raudmäe pä
rijad saavadki kogu aeg raha.
Ave Raudmäe naerab selle peale
suure häälega. 1991 aastast pole Pipi Pikksuka laulude eraldi
esitamise eest midagi tulnud!
Emotsionaalse
inimesena hakkas Ave Raudmäe nutma, kui ostis laulupeokava ja luges, et
kavas on laul “Põhjamaa” muusikalist “Pipi
Pikksukk”. Ja isa nime ei kuskil.
“Saab
sööki, saab jooki, saab priimat pannkooki!” laulab Ave
Raudmäe. “See on väga hea lugu. Ja unelaul, mida Pipi iseendale
tohutu kõva häälega laulab: “Nüüd roots-lased
tuu-levad müü-ri-nal kõik!”
Ave Raudmäe
on on võtnud juristi ja kavatseb Eesti Autorite Ühingu isa
autoritasude pärast kohtusse anda.
Ülo Raudmäe on muusikali “Pipi Pikksukk” laulude autor
Merit Lind, jurist, Glimstedt Straus & Partnerid:
“Eesti Autorite Ühing peab tunnustama Ülo Raudmäe ühist autorsust ning lisama Ülo Raudmäe nime oma andmebaasis olevasse muusikali “Pipi Pikksukk” iga muusikateose, sealhulgas laulu “Laul Põhjamaast” autorite nimekirja. Eesti Autorite Ühing peab lõpetama edaspidi sellise väärinfo levitamise, mille kohaselt on muusikali “Pipi Pikksukk” muusikateoste, sealhulgas laulu “Laul Põhjamaast” muusika ainuautor Ülo Vinter. Eesti Autorite Ühingul tuleb hüvitada Ülo Raudmäe autoriõiguste rikkumisega tekitatud varaline kahju.”
Kui Ülo Raudmäe kirst oli Estonias ja teda ära saadeti, esitas ERSO tromboonirühm talle mälestuseks laulu “Põhjamaa” muusikalist “Pipi Pikksukk”.