“See auto ei meeldinud mulle alguses üldse mitte. Mul oli varem Chevrolet Tahoe, samuti suur Ameerika masin, mida pean siiani parimaks,” räägib Viikna. “Aga Hummeriga kujunes välja mõistuseabielu. Pikapeale olen temaga harjunud, teda tundma õppinud ja nüüd ei kujuta ma ette, et teist tahaks.”

Öeldakse, et Hummer on ebamugav kaaslane. “Kust otsast?” küsib Viikna. “Vastupidi – istud sirge seljaga sees, jalgadel on ruumi nii et tapab, tee peal toimuv on justkui peopesa peal. Paned õllekõhu roolile ja sõidad.” 

Viikna vajutab gaasi ja 3,5tonnine Hummer otsekui lendab. Kuueliitrine mootor mõmiseb mõnusalt. Kütust joob ta muidugi mehiselt – 24 liitrit saja kilomeetri kohta. Osalt on see põhjus, miks isegi rikkad mehed põrgulist mõne säästlikuma relva vastu vahetavad. Aga Viikna Hummer toitub gaasist, mida läheb küll sama palju nagu bensiini, kuid maksab see ligi poole vähem. 

Kindlasti on Hummer H2 isane auto. “Enam isasemat ma ei tea,” kinnitab Viikna. “Hummer on nagu karu, kes pealtnäha on suur ja kohmakas, kuid keda on võrdlemisi lihtne dresseerida. Hummeriga, mis samuti kaunis kohmakas ja hirmuäratav paistab, on väga lihtne toime tulla. Ei purune ega kapriisitse. Teeb mis vaja ja katki ei lähe. Tal on vaid üks häda – roostetab. Ei talu see masin meie kliimavööndile iseloomulikku niiskust ja löga. Aga eks tal ole õnneks piisavalt paks plekk.”