Premia börsile siirdumisega rambivalgusse tõusnud Kasela on Amber Trusti fondijuht. See fond on aastatega Baltikumi ettevõtetesse, sealhulgas jäätisevabrikusse, investeerinud üle 2,5 miljardi krooni USA ja Skandinaavia pensionäride ja rikaste raha.

Selles igavavõitu ametis võiks Kasela vabalt sulanduda rutiini. Käia, lips ees, teiste lipsumeestega makrojuttu puhumas. Aga ei, tuntud gurmaan Kasela on lisanud oma igapäeva küllaldaselt vürtsi ning teinud elu hedonistlikult huvitavaks. Aga kinnitab, et sübariit ta ei ole. “Ma ei ole ärimees. Ma ei ole rikas mees. See on täiesti vale arusaam,” tulistab Kasela. Ta ütleb, et on lihtsalt... lihtsalt mees, kellele raha on kõrvalprodukt.

Fondijuhina lendab Kasela küll ­palju ringi. Täna Moskvas, homme Kopenhaagenis, ülehomme New Yorgis. Keegi on teda nimetanud Manhattani robotiks. Kuid tüüpilisi äriõhtusööke ta vihkab. Nii sattus ta hiljuti Deutsche Banki esindajatega Gloria restoranis laua ümber vaikima, sest neil polnud millestki omavahel rääkida. Ning lahkudes unustasid mõlemad teineteise visiitkaardid lauale.

Seevastu Eesti uuema põlvkonna filmimeeste Tristan Priimäe, Rain ­Tolgi või Mart Tanieliga jätkub juttu kauemaks. Sest Kasela on kirglik filmisõber. Pealegi näeb ta ise välja, nagu oleks ­Robert de Niro noorem vend.

Kohtume Kaselaga teisipäeva varahommikul köögis. Täpsemalt tema ja soomlannast telestaari Sikke Sumari asutatud vanalinna eksklusiivses restoranis Köök. See avatakse siis, kui tuleb tellimus. Kasela ei hakka mulle omletti küpsetama, sest külmkapid on tühjaks söödud. Ühe šokolaadikoogi olevat ta ise klientide eest kinni pistnud ning selle eest enda palgatud inglasest kokalt nahutada saanud. Küll aga toob mees kohvi kõrvale taldrikuga lauale meeglasuuris värsked viigimarjad.

Köögist värskem ettevõtmine on aga Kasela MTÜ Must Käsi poolt taasavatud Sõpruse kino. Ehkki mees tunnistab, et võib teinekord vaadata ka Hollywoodi viimast jama (küll mitte “totaalset jama”), ei leidnud ta ühel hetkel Tallinna kinodest enam midagi vaatamisväärset. Ning samal ajal kui ta ise Londonis investoritele jäätisevabrikut tutvustas, tehti “uinunud kaunitarile” Sõprusele Tallinnas kiire remont.

“Nüüd on meil seal Jaan Ruusi nimeline baar. Astu suvalisel ajal sisse. Samuti ostsin Inglismaal ühelt oksjonilt imeodavalt vanad kinotoolid, need on nüüd Sõpruses taga üleval,” räägib mees õhinal.

Aga milleks talle see Köök ja kino? Kasela ütleb, et tahab lihtsalt teha endale mõnusad kohad, ehkki see võib kõlada banaalselt.

Kunstiga on mehel üldse erisuhe. See võib teda südamepõhjani liigutada. Mõni film paneb ta lahinal nutma (Sundance’i festival, dokumentaal Jean-Michel Basquiat’st), mõnda näitust võib jäädagi imetlema (skulptor Louise Bourgeois Tate Modernis).

“Eestis oleks võimalik korraldada tõeliselt lahedaid kunstinäitusi. Aga see, mida Kadrioru kunstimuuseum Leonardo da Vinciga tegi, on piinlik. Ning kaua sa neid Konrad Mägesid siin vahid?”

Tulevikus tahaks Kasela investoritele raha koju toomise kõrval sõprade filmiprojektides osaleda ja ühiskonnakriitilisi kolumne kirjutada. Tema oli see, kes 2004. aastal kirjutas Johnny Brokeri pseudonüümi all ajakirjas Profit Eesti pensionisüsteemi kritiseeriva loo, mille peale Hansapank ähvardas Profitilt kogu reklaamiraha ära võtta.

Vestluse käigus uurib Kasela korduvalt, kas mul ikka on kohvi ja kuidas viigimarjad maitsevad. Need on vapustavad ja ega neid Tallinna supermarketite lettidelt leiagi.

Eluloolist
Indrek Kaselast

? Indrek Kasela on Amber Trusti fondijuht ning mitme firma, sh Premia Foodsi nõukogus.

? Töötanud Balti Cresco Investeerimisgrupi nõustajana ning Tallinna Börsi juhina. 

? Tal on õigusteadusmagistri kraad New Yorgi ülikoolist.