Kaitsevägi vabandas sõdurite naiste ees
“Seekord on minu kannatus otsas. Kelle geniaalne idee see oli, et ESTCOY-10 meestel enne missile minekut ei olnud puhkust?”
Elukutselise sõduri naine oli väga vihane. Ta esitas oma küsimuse kaitseväe kinnises internetifoorumis, kuhu pääseb vaid sõdurist abikaasa poolt kinnitatud salasõnaga.
Selle naise mees on jalaväekompanii ESTCOY-10 võitleja. Koos 150 relvavennaga lendas ta 29. aprillil Tallinnast Küprosele, Briti õhujõudude tugipunkti Akrotiris.
Seal istusid mehed ümber Afganistani suunduvale transpordilennukile. Reisisihiks oli Camp Bastioni sõjaväebaas ohtlikus Helmandi provintsis.
Kui mehed lähenesid sõjatandrile, alustasid koju jäänud naised võitlust Eesti kaitseväega. Esimesele nördimusavaldusele järgnes kinnises foorumis teine, kolmas, neljas…
“Meestel ei olnud puhkust enne minekut,” pahandas üks naine, “vaid närused kaks vaba päeva, mis mehel kulusid asjade kokkupanemiseks.”
Tema saatusekaaslane kinnitas: “Kaitseväes ei hooli keegi sellest, kas sõduril on pere või ei. See on igaühe oma luksus, kui sul see olemas on.”
Paljud kaitseväelased teenivad Afganistanis mitmendat korda. Enne äralendu on nad saanud tavaliselt nädalapäevad kodus puhata.
Eelmise aasta lõpul Afganistani saadetud jalaväekompanii ESTCOY-9 meestele anti koguni kaks vaba nädalat. Miks pidi neid välja vahetama läinud ESTCOY-10 leppima vaid kahe koduse päevaga?
Vastus on lihtne. Kaitsevägi suudab värvata Afganistani saatmiseks küll vajaliku arvu mehi, kuid jääb hätta nende kohaletoimetamisega.
Estonian Airi reisilennukiga sõjapiirkonda ei lenda. Selleks on vaja Briti kuninglike õhujõudude transpordilennukeid.
Lennuaja saamine sõltub seega suhetest brittidega.
Eesti Afganistani kontingendi ülema, kolonelleitnant Riho Ühtegi sõnul on sobiva aja leidmine raske: “Igapäevane liiklus Afganistani ja Suurbritannia vahel on maksimaalselt täis.”
Ühtegi esinemine kaitseväe foorumis äratas sõdurite naiste seas lootusi parematest aegadest. Naiste mäletamist mööda on ta esimene kontingendi ülem, kes vaevub nende muredele ise vastama.
Ka Scoutspataljoni ülem, kolonelleitnant Vahur Karus võttis naiste muret tõsiselt. Ta tunnistas ausalt, et ESTCOY-10 teelesaatmine läks rappa: “Palun lähedaste mõistvat suhtumist. Minu suurimad vabandused seoses tekkinud olukorraga.”
Karus tõotas, et võtab naiste soove välismissioonide planeerimisel arvesse. Tulevikus peaks iga Afganistanis tegutsev Eesti kompanii saama rotatsiooni käigus puhkuseks vähemalt nädala.
Sõtta oma varustusega
Paljud kaitseväelased kasutavad teenistuses isiklikku varustust, mille peale kulub neil tuhandeid kroone.
Näiteks ostavad sõdurid Eestis toimuvateks õppusteks rakmeid, salvetaskuid ja Gore-Texi niiskuskindlaid saapaid.
Afganistani missioonidele võetakse kaasa õhku läbi laskvaid särke, vahetatavate klaasidega päikeseprille ja kiivrialuseid mütse.
Kaitseväelased peaksid saama kogu tööks vajaliku varustuse Eesti riigilt. Siiski ostavad võitlejad sellele ise lisa, eelistades võimaluse korral kvaliteetsemaid tooteid. Enda valitud särk võib osutuda kroonu omast tunduvalt mugavamaks.
