Viimsis lähevad lapsed H- ja K- klassi
“Ma olin kevadeni kindel, et tuleb kaheksa klassitäit lapsi ja valmis tagasi ajama, et mis te räägite üheksast paralleelist,” räägib algkooli juhataja Sirje Toomla.
Möödunud aasta kogemus oli, et ühe klassi jagu ehk 25–30 last hakkab sõitma igal hommikul Viimsist kooli Tallinna. Kooli juhtkond arvas, et tänavu tuleb sama. Nad eksisid.
Selle aasta tarkus on, et vanemad eelistavad jätta lapsed kodulähedasse kooli, selmet uneseguste juntsudega tiksuda Pirita tee ummikus.
Aabitsapäeva aktusel kooli direktor Leelo Tiisvelt kõigil kahesaja seitsmel kätt suruda ja aabitsaid kätte pista ei jõua ning vanemad peavad arvestama, et saali nad ei mahu. Neile on plaanis seada aula ette fuajeesse suured ekraanid.
Eelmise aasta aabitsaaktusel tõusis nime hõikamisel juntsu enda pingile püsti ja abiturient ulatas talle kõrvalt aabitsa. Tookord tuli kooli 165 last ehk G-klassini.
Sel aastal on klassiparalleelide tähti isegi H ja K-ni. Igas klassis hakkab käima 24 last. I ja J-tähte kasutusele ei võetud, sest I on arvutitekstis väga sarnane rooma number ühe ja L-tähega. Jotti pole sellepärast, et lapsed ei hakkaks rääkima, et nad käivad jota-klassis.
Lapsevanemad hindavad, et Viimsi kool pingutab kõrge taseme hoidmiseks. Eesti rikkaimal omavalitsusel on olnud võimalus palgata laste aitamiseks armee abipersonali – kaks logopeedi, kolm psühholoogi, parandusõppe õpetajad ja sotsiaaltöötaja.
Koolis on ujula ning laste tundidejärgne päev on sisustatud trennide ja huviringidega. Lapsevanemaid ei köida nii väga linna mainekad, kuid kitsad koolid, kus õpilased pärast koolipäeva lõppu voolavad kesklinna ostukeskustesse või hakkavad trennidesse ja koju seiklema.
Missugune peab olema maja, mis mahutab üheksa 1. klassi ja seitse paralleeli 2. klassi (lisaks põhikooli ja gümnaasiumi)? Silme ette kerkivad nõukogude kombinaatkoolide joonsirged koridorid ja pikad klassiruumid, kus õpetaja vehkles kaugel tahvli ees.
Viimsi hoone algkooli koridorid on kõverad – kaks klassi on kõrvuti, laia nurga taga on järgmised kaks ja siis jälle järgmised. “Lapsed ei tea, mis toimub teiste klasside ees,” ütleb 1. klassi juhataja Marge Tammiste. Istume temaga tumbadel ümmarguse laua taga klassitoas, mis on kujundatud koduks – seal on soppides puhkenurk, kaks vetsu, garderoob ning ergonoomiliste laudade ja toolidega klass, kus lapsed istuvad nagu koor õpetaja ees. Ruumis on telekas, plaadimängija ning projektor.
Lapsed ei kipugi vahetundides koridori, nad eelistavad klassi jääda. “Eks vahetundides on lärm ikka,” tunnistab 1. klassi juhataja Reet-Ly Lindal. See on suure kooli raskeim osa, sest väsitab nii lapsi kui õpetajaid.
“Nii suures koolis me muidugi teiste klasside lapsi nimepidi ei tea ega seda, kes on kelle õde või vend,” ütleb Reet-Ly Lindal.
Et rohkem kui kakssada esimese klassi last saaksid koolis söönuks, on neile eraldatud terve tund. Hommikul on kaks 45minutist õppetundi, siis tund söömist ja mängu ning jälle kaks tundi õppimist.
Kooli mastaapsust on tunda pühade ajal – jõulupeod algavad juba 4. detsembrist. Keeruline on ülekoolilisi üritusi korraldada. Neid ongi vähe. Pigem püüavad õpetajad luua koduse tunde klassis. Ka aabitsapäeva meeleolu plaanivad klassijuhatajad tekitada klassitoas nimeliste kaartide või laste piduliku tutvustamisega.
Viimsi kool on projekteeritud targal moel mahutama palju lapsi. Neli aastat tagasi ehitatud maja maksis üle 200 miljonit krooni – see on Eesti kalleim koolimaja, mis asub Eesti rikkaimas omavalitsuses. Võrdluseks: kuus aastat varem ehitatud Rocca al Mare erakool maksis 80 miljonit krooni, aga seal käib terves koolis umbes sama palju lapsi kui Viimsis esimesest viienda klassini.
Oma kooli luues käis Rocca al Mare rahvas õppust võtmas Soomes. Praegu on paljud Eesti uued koolimajad loodud RAMi eeskujul, nagu ka Viimsi kool, räägib Rein Rebane, Rocca al Mare Kooli aktsiaseltsi juhataja. Viimsi on mitmel moel RAMist šnitti võtnud, ka õpetamise metoodikas.
Et õpetajad oleksid motiveeritud, maksab vald neile lisatasu, ütleb Urve Palo, Viimsi abivallavanem. Igale klassijuhatajale mitu tuhat krooni juurde, staarõpetajatele veelgi rohkem – rikkal vallal on võimalusi isegi õpetajate üleostmiseks.
Kuigi Viimsi kool tundub luksuslik – iga lapse kohta kulub aastas 48 000 krooni –, on Rocca al Mares see summa 60 000 krooni. Tallinna kesklinna koolide õpilase aasta raha on ligikaudu 18 000 krooni. Sellise tulemuse saime, jagades kooli eelarve laste arvuga. Tulemust ei saa võtta päris üks-ühele raamatupidamislike erisuste pärast.
Suurte koolide seas on lisaks Viimsile veel kaks pealinna ümbritseva valla kooli. Tabasalu Ühisgümnaasium, kus käivad Tiskre ning teised Lohusalu lahe uusrajoonide lapsed, ning Jüri gümnaasium, mis võtab vastu lapsi Tartu maantee ümbruse asumitest. Ka mitmed venekeelsed koolid on märkimisväärse põhikooli osaga. 16. kohal on Tallinnas Nõmmel Rahumäe põhikool, esimene edetabelis, mis töötabki põhikoolina.
“Meile on oluline, et valla lapsed käiksid kohalikus koolis,” ütleb Viimsi abivallavanem Palo. Viimsi kool ei vali katsetega välja andekamaid, vaid teeb kõigi piirkonna lastega tööd. Ühtlase taseme kindlustamiseks on ainuüksi 29 algklassi õpetaja (keskmises koolis on neid üheksa) kvaliteedi tagamine paras väljakutse. Igale uuele õpetajale on näiteks ette nähtud tugiisik ja mentor, kes käib ka tunde kuulamas.
Viimsi kool on hariduse suurtööstus, kuid lapsevanemate seas hinnatud – seda näitab järjest suurenev õpilaste arv. Järgmisel aastal ootab Viimsi kool 1. septembri aktusele üksteist või isegi kaksteist paralleelitäit esimese klassi lapsi.
Suurima algkooli osaga (1.–6. klass) koolid 2009/2010 õppeaastal | |||
| Kooli nimi | KOV | Õpilaste arv algkooli klassides | |
| 1. | Viimsi Keskkool | Viimsi vald | 797 |
| 2. | Tartu Kivilinna Gümnaasium | Tartu linn | 651 |
| 3. | Keila Kool | Keila linn | 613 |
| 4. | Tallinna Linnamäe Vene Lütseum | Tallinna linn | 580 |
| 5. | Tallinna 21. Kool | Tallinna linn | 553 |
| 6. | Narva Humanitaargümnaasium | Narva linn | 532 |
| 7. | Narva Pähklimäe Gümnaasium | Narva linn | 515 |
| 8. | Tallinna Õismäe Vene Lütseum | Tallinna linn | 512 |
| 9. | Tabasalu Ühisgümnaasium | Harku vald | 498 |
| 10. | Tallinna Läänemere Gümnaasium | Tallinna linn | 495 |
| 11. | Jüri Gümnaasium | Rae vald | 492 |
| Allikas: EHIS | |||
