Kindlasti aitab järjepidev eelarve pidamine üles leida need mustad augud, kuhu raha liiga lihtsalt kaob, ilma et ise sellest arugi saaks. Näiteks väikeste igapäevaste emotsiooniostude peale võib kuluda üsnagi korralik summa. Oletame, et lubad endale igal tööpäeval lõunasöögi lõpetuseks tassi 25kroonist kohvi – nädalas kulutad seega kohvitamise peale 125 krooni ning kuus juba 500 krooni.

Eelarve koostamise pluss on ka see, et aitab rahaasju pikemalt planeerida, sest elusündmused, mille jaoks kipub tavapärasest enam kuluma, on üldiselt ette teada. Näiteks kolme kuu pärast tuleb arvestada jõulukinkide ostmisega – poleks paha hakata juba praegu selleks raha kõrvale panema.

Kuidas pere-eelarvet teha?

Maitseasi, kas kirjutada tulud ja kulud paberile või kasutada arvutis Excelit – viimasel juhul on kokkuvõtte arvutamine muidugi lihtsam, sest liitmised-lahutamised teeb sinu eest programm. Maitseasi on seegi, kas kirjutada tulud ja kulud üles igal õhtul, et midagi meelest ei läheks, või analüüsida eelarve seisu kuu lõpus kogunenud tšekkide ja internetipanga väljavõtte põhjal.

Üks on aga kindel: pere-eelarve tegemine on kindlasti jõukohane ka neile, kel kooliajal matemaatikatunnis väga hästi ei läinud – vaja on ainult tahtmist, järje­pidevust ja täpsust sissetulekute ning välja­minekute ülesmärkimisel.

Võrdle enne ostmist tingimusi

Kui eelarve pidamine aitab kulud kontrolli all hoida ning rahaasju paremini planeerida, siis üks nipp on pere rahaasjade arukaks majandamiseks veel. See on finantstoodete ja -teenuste tingimuste võrdlemine ning niimoodi endale sobivaima leidmine.

Olgu tegu hoiuse, eluasemelaenu, reisi­kindlustuse või II pensionisambaga – kõigil on pankades, kindlustusseltsides ja fondides oma tingimused. Ka siis, kui toote nimi on sama. Näiteks kasutushoiusenimelist teenust pakuvad mitmed pangad, aga selle intress, raha kasutamise tingimused ning muudki nüansid on kõigil erinevad.

Niisiis tasub enne mõne teenuse lepingu sõlmimist, olgu selleks tähtajaline hoius, väikelaen või elukindlustus, aega võtta ning pakkujate tingimusi võrrelda. Kindlasti ei tohiks leppida esmapilgul mugava lahendusega ning osta teenust pangast või kindlustusseltsist, kus varem lepinguid sõlmitud.

Ainult mitme pakkuja tingimusi võrreldes saad olla veendunud, et sõlmid just sellise lepingu, mis sinu huvidele kõige rohkem vastab. Seda, millisel eesmärgil ühte või teist finantsteenust ostad ja millist kasu sellest ootad, tead kõige paremini ju ainult sina ise.

Kindlasti ei tohiks otsustamisel olla põhiline argument hind. Kõige odavam pakkumine ei pruugi su vajadustele vastata ning kõige kallim ei tähenda, et tegu on parima saadaoleva pakkumisega. Toon näitena reisitõrkekindlustuse. Oletame, et tahad sõita puhkusereisile ning oled ostnud paketi, mis algab Helsingist. Helsingisse plaanid sõita tiiburlaevaga, et aega kokku hoida. Kui võrrelda erinevate kindlustusfirmade reisitõrkekindlustuse tingimusi, on neist mitmelgi tingimustes kirjas, et hüvitist ei maksta siis, kui reisitõrge on põhjustatud tiiburlaeva mitteväljumisest.

Sinu jaoks tähendaks selline reisitõrke­kindlustus ühe suure riski katmata jätmist. Samas su naabri jaoks, kes sõidab rongiga Moskvasse, pole tiiburivälistuse klauslil mingit tähtsust.

Abi panga- ja kindlustus­toodete võrdlemisel

Selleks et panga- ja kindlustustooteid lihtsam võrrelda oleks, on finantsinspektsioon koondanud oma tarbijaveebi www.minuraha.ee palju kasulikke abivahendeid.

Sinna on loodud tabelid hoiuste, krediitkaartide ja pensionifondide tingimuste võrdlemiseks. Selleks tuleb vastavasse veebivormi sisestada mõned enda soovitud andmed. Näiteks, kui oled valimas krediitkaarti, tee võrdlustabeli lehel linnuke sind huvitava krediitkaardi tüübi ette: kas vaba tagasimaksega, määratud tagasimaksega või püsimaksega krediitkaart. Kui oled valiku teinud, kuvatakse pankade pakutavad krediitkaardid ja nende tingimused – minimaalse sissetuleku nõue, intressimäär, hooldustasu ning muu tähtis info.

Enne finantsteenuse ostmist tasub selle sisu endale korralikult selgeks teha ning sel puhul on abiks kontrollküsimustikud. Tarbijaveebis on kontrollküsimustikud 14 finantsteenuse kohta, sh eluaseme­laenu, kodukindlustuse, õnnetusjuhtumikindlustuse, II ja III samba pensionifondi jt kohta. Iga finantsteenuse puhul on esile toodud kõige tähtsamad küsimused, millele peaks kindlasti enne teenuse ostmist vastused leidma, lugedes selleks lepingutingimusi ja/või konsulteerides klienditeenindajaga.

TASUB TEADA

? Finantsinspektsiooni tarbijaveebist www.minuraha.ee leiab erapooletut infot pere-eelarve tegemise, laenamise, kindlustamise, investeerimise ja säästmise ning teiste pangateenuste kohta.

? Tabelid hoiuste, krediitkaartide ja pensionifondide tingimuste võrdlemiseks: www.minuraha.ee/vordlustabelid

? Kontrollküsimustikud, mis juhivad tähelepanu olulisematele asjaoludele, mida konkreetse finantsteenuse valimisel kindlasti silmas pidada. Kontrollküsimustikud on 14 finantsteenuse kohta, näiteks eluasemelaenu, kodukindlustuse, õnnetusjuhtumi­kindlustuse, II ja III samba pensionifondi kohta: www.minuraha.ee/mida_vorrelda