Ekraanile ilmuvad lihtsate ja koomiliste valikvastustega küsimused. Esmalt pean valima, kas mulle meeldib tegutseda ja viivitamatult probleeme lahendada või pole mul selget plaani ja rohkem unistan niisama.

Kui valik tehtud, pakub Flirtic kohe terve rea tüdrukuid, kellega mul võiks olla klappi.

Sobin 92 protsenti kellegi ­Izzyga Jõhvist. Iseloomustuse kohaselt on ta vastutustundlik, aus ja konkreetne ning talle meeldib C2H5OH! Kas see pole mitte alkohol? Ja miskipärast on ta Flirticusse üles riputanud oma pulmapildi.

Ülejäänud neidudega sobin 90 protsenti või vähem.

Milline haridus mul on?

Kas toetun otsustes pigem faktidele või emotsioonidele?

Kas ma suitsetan?

Nüüd Izzy langeb ning lähen 93 protsenti kokku hoopis 16aastase tallinlanna Nastyga, kellele meeldib salat ja korvpall ning kelle lemmiksport­auto on Ferrari.

Küsimused, mis mind eneseanalüüsile suunavad, jätkuvad. Kas olen pigem sõnapidaja või seikleja? Kas mul on lapsi? Jne. Flirtic leiab, et olen inimtüübilt valvur, ning sobitab mind 92 protsendi ulatuses kõrgharitud paldiskilanna Evangeliaaga, kellele meeldivad lisaks Ferrarile veel pelmeenid, vormel-1 ja kalastamine.

Järgmise testiga tehakse kindlaks, et loomariigis oleksin kass ja nüüd leidub järjekordselt täiesti uus piiga (kasutajanimi she-wolf), kellega lähen Flirticu arvates lausa 99 protsenti kokku! Ja nii edasi...

Flirtic on lõbus ja teistmoodi ajaviide vallalistele (kelle hulka ma ei kuulu) partneri leidmiseks. Enda iseloomustamiseks pole vaja midagi välja mõelda. Inimesed ei oskagi enda kohta midagi huvitavat kosta. Erinevalt sadadest konkurentidest täitub Flirticus teste täites isiklik profiil märkamatult.

Midagi on uues saidis ka väga klassikalist – nagu Rate.ee’s käib sealgi “odavmüük” ehk verinoored tüdrukud imiteerivad piltidel pornostaare.

Flirticu projekti vedajad, riskikapitalifirma MTVP partner Andres Susi ja Kirill Tripolski räägivad, et kohtingubisnis (dating) on veebis ajast maha jäänud. Praegused tegijad, näiteks Orkut, loodi 5–10 aastat tagasi ega ole palju uut pakkunud. Samas on tegu äriga, mis oli, on ja jääb. Flirtic hakkab nüüd turul kaarte oluliselt segamini ajama.

“See on mõeldud nn Cosmo-põlvkonnale, inimestele vanuses 16–30 (alla 16 on Flirtic keelatud!), kes on nii-öelda esimese raundi date’ijad, mitte lastega või lahku läinud,” ütleb Susi. “Tekitame vaba õhkkonna, aitame inimestel enda kohta üht-teist teada saada ning neid teistega match’ida.”

Esmapilgul näivad testid à la mis loom või söök sa oled tobedad, kuid selgub, et nii mõnegi küsimustiku taga on keeruline algoritmide ja maatriksite maailm. Flirticu isiksustest põhineb Myersi-Briggsi inimtüübi indikaatoril, kus eristatakse 16 tüüpi (juht, ülevaataja, administraator, inspektor, eksperimentaator jne) ja määratakse sobivusprotsent nende vahel. Teistes testides mõtles sobivusnumbrid välja Flirticu tiim. Näiteks on nad arvestanud, kuivõrd võivad omavahel sobida hingelt (mitte rahvuselt) hispaanlane ja sakslane.

“Ameeriklane” sobib “sakslasega” näiteks 44 protsenti, “kanadalasega” aga 90 protsenti.

“Kui tavaliselt küsitakse dating-keskkondades, mis sulle meeldib, kas teed sporti, armastad lugeda jne, siis meie küsime, kas sinu lemmiksport­auto on Ferrari või Lamborghini. Kas sulle meeldib käia rannas siniste või punaste kingadega? Kas tahad, et sind kremeeritakse või maetakse? See on fun ja läheb su profiili – sellist tüüpi icebreaker’itega (jäämurdjad) saad kohe tüdrukuga jutule!” räägib Susi.

Igal vastusel on mingi kaal, mille põhjal arvestatakse protsentuaalne sobivus partneriga. Natuke paremini sobituvad inimesed siis, kui nad elavad näiteks samas linnas, suitsetavad või neil mõlemal on kõrgharidus.

Flirtic plaanib igal nädalal tekitada juurde kaks uut testi. Igal kasutajal hakkab jooksma oma “tapeet” ehk feed, nagu Facebookis, kus on kirjas näiteks tema ja sõprade testitulemused, uued “põnevad” faktid, sobitumis­info, aga ka näiteks sedalaadi märkused: sina pole seda testi veel teinud, aga need kolm tüdrukut on! Huvipakkuvaid potentsiaalseid partnereid saad lisada oma “tähelepanulisti”.

Kuid see pole veel kaugeltki kõik. Flirticus käivitub Susi sõnul peagi ka “virtuaalne nõustaja”, kes hakkab andma soovitusi stiilis: mees, mis sa jamad – sa oled seda tüdrukut juba kümme korda vaadanud, kingi talle virtuaalne süda või virtuaalne Rolls Royce.

Susi ütleb, et erinevalt teistest dating-võrgulehtedest, kus kümnele popimale kutile või tüdrukule langeb 90 protsenti tähelepanust, leiab Flirticu kaudu kaaslase igaüks.

Flirtic on tasuta, kuid firma plaanib teenida tasulistest lisateenustest. Näiteks võib väikese raha eest end promoda, sokutades end teiste kasutajate “tapeedile”. Osta võib endale “nähtamatuks tegeva maski” ja keskkonnas jälgi jätmata teiste profiile vaadata.

Tähtis tuluallikas on ka suunatud reklaam. Kasutajatele kuvatakse restorani-, kino- või teatripakkumisi, mida oma uue Flirticu kaaslasega koos nautima asuda. Ettevõtted saavad endale osta ka “spondeeritud teste”, à la milline automark sa oled? Kas Toyota? Või hoopis Ford?

Praegu viimast lihvi saav, kuid juba tuleval nädalal venekeelsele publikule avanev Flirtic.me peab tooma värske tuulepuhangu Andrei Koro­beiniku, Allan Martinsoni ja Jaak Roosipuu firmasse Rate Solutions. Ettevõte pildus aastaid tagasi üle Euroopa laiali Rate.ee kloone (näiteks Limpa.ru, Face.lv, Karike.com jt). Neil on küll sadu tuhandeid kasutajaid, kuid erilist äriedu pole saavutatud.