Marko Mägi: Vahel ma ei saa üldse inimestest aru

Vabakutseline luuletaja Marko Mägi (43) elab taksikoer Jaagupiga Mustamäel ja mõtleb inimsuhete müsteeriumi üle.

Oma hommikuid võiksin ma kirjeldada inglise laulja Morrissey sõnadega Everyday is like Sunday, everyday is silent and gray.

Jah. Esimeseks hommikuseks külaliseks on mul enamasti nukrus. Sagedasti on see nii. Mitte alati, aga tihtipeale.

Õnneks ei nõua taksikoer Jaagup kell seitse välja laskmist ja me ärkame Jaagupiga mõlemad üheteistkümne paiku. Ta on tohutult hea ja mõistev tegelane, paneb pea mulle põlve peale, ta saab aru, kui mu meeleolu on nukker. Mõistab, et jaurama ei maksa hakata.