Varem, kui arvuti katki läks, järgnes sellele suur paanika – kas mu asjad on alles. Nüüdseks olen ennast tervenisti pilve kolinud ja viimase arvuti surmahetkel oli mul täiesti ükskõik. Eks see pilveelu tegelikult hirmutab ka, see on nii hoomamatu ja ebareaalne, kuigi absurdselt mugav. Samas, kiviajal oli raudselt mehi, keda ka ratta ilmumine närviliseks tegi.

Toit

Tegin ühel suvel iga päev erinevat Tai karrit, et kogu see värk korralikult selgeks saada. Nüüd on iga kord karrit tehes pidupäev, sest nii tore on kasvõi ühtki asja siin ilmas päriselt osata. Võti on vesikastanis.