Sõjaväkke oleks pidanud astuma: 1985

Vabastus: Nõukogude armeest pääsesin tänu eestimeelsele arstile, kes diagnoosis mul langetõve – lapsepõlves olid mul kõrge palavikuga krambid. Et asi ikka kindel oleks, avastati mul ka südameklapi kaasasündinud rike. Olen nendele tublidele inimestele siiani tänulik.

Meie sõpruskonnas oli vene sõjaväes teenimine välistatud. Ka terved inimesed jäid haigeks. Näiteks pidi kuulus Ida-Viru punkar Uno Laur sõjaväkke mineku

eelõhtul oma vanematekodus toasisustuse puruks peksma. Kutsuti kiirabi: “Näete, inimesel ütlesid närvid üles, palun viige haiglasse.” Kas mul üldse oli mõni sõber, kes hullumajas ei käinud? Loomulikult ei unune iial Tartu sõjakomissariaadi karabasbarabaslik meditsiinitöötaja, kes mind toolil kinni hoidis, kui raudplomme tuimestuseta suhu pandi.

Kerdile ei tahaks midagi öelda, aga tüdrukutele soovitaks küll, et kui juba abielluda, siis ikka sellega, keda armastad.