Kaevurid maa alt välja!

Nii koolipoisid kui ka Rooma Klubi teavad ammu, et fossiilsed kütused on otsakorral ning inimkonna tulevik tuule-päikese-vee-biogaasi elektriks teisendamine - kuni loodetavad tulevased energialiigid avastatakse-leiutatakse. Tuulest elektri tegijad ühinesid äsja Tuule Tehnoloogia Liiduks, et ühiselt vastu seista senisele fossiilpoliitikale.

Andres ja Oleg Sõnajalg, kes on tänaseks püstitanud kümme tuulikut - uusi huvilisi on üle saja -, ütlevad, et nüüd oleks rahvajuhtide ülesanne kaevurid tühjaks jäävatest kaevandustest sujuvalt maa peale tuua. "Nii tuulegeneraatorite kui päikesepaneelide püstitamise ja paigaldamise üks kulukamaid aspekte on see, et kõik tarvikud-detailid-mootorid tuleb paljudest riikidest sisse vedada. Selle asemel, et tehaseid ja koole sulgeda, on ülim aeg hakata taastuval energial põhinevaks võrgustikuks vajalikke vidinaid Eestis tootma. Päikesepaneel on lihtsam ja loogilisem aparaat kui televiisor - lihtsus ja loogilisus kehtib kõigi tehnikaimede kohta - järelikult tuleb neid toota siinsamas.

Iga tulevikuliselt mõtlev noor, kellel on matemaatika-füüsika-keemiasuunalist taipu, peaks haridust ja tulevikuunistusi kujundades lähtuma ülejärgmisest sammust. Praegu põrkab loovus-loogika ning töö-tarkus vastu poliitilist küündimatust, bürokraatlikku väiklust ning harimatut kadedust. Ent järgmises etapis on Don Quijote võitlus ed tuuleveskitega lõppenud. Mis tähendab, et meil on vaja
väga palju insenere ja oskustöölisi, kes vormiksid koos taastuva energia muundamise tehnikaga Eestist tulevikulise riigi.

Saja tuulegeneka ehitamiseks on vaja enam kui miljonit - kolmesaja tarvis üle kolme miljoni toote. Oleme lootnud olla lisaväärtust tootev ja tubli väikeriik, keda teised eeskujuks võtavad. See siin on nüüd see nišš, mis kogu planeedil lõputut täitmist ootab."

Iseseisvuse tagab tuul

Minu kui humanitaarlasest visionääri loova loogika järgi tagab Eesti poliitilise ja majandusliku julgeoleku ja iseseisvuse tuul-päike-vesi-biogaas - mitte fossiilsed kütused ega idast saabuv gaas.

Minu taluperenaiselik ettemõtlemine ütleb, et kaevurid, kes meil praegu populistlikus telereklaamis Jumala poole rusikat raputavad - olgu olla veel ja veel põlevkivi ja fosforiiti, uraani ja loodetavasti ka kulda ja naftat! -, tuleks nende lollitamise ja raharaiskamise asemel kiiremas korras ümberõppele saata.

Sellele retoorikale vastas Kolga lahe ääres elav kunstimees Emil Rutiku, et ammu on tunne - tegutsemine seisneb praegu põhiliselt kirjutamises-kõnelemises. "Kui visionäär Saale Kareda mõne järjekordse ülikõva teksti ehitab, peame seda paljundama - ja siinsele tekstile kaasa kiitma. Ehk uuristavad veetilgad fossiilsesse poliitkivisse augu..."

Taastuva Energia Koja juht Rene Tammist tõdeb: "Kahjuks pole ühtegi märki, et hoolimata retoorikast meie riigijuhid hakkaksid reaalselt tegema otsuseid, mis taastuvenergia edendamisse panustaksid.

Valitsuse energiamajanduse arengukava eelnõus on põlevkivitööstuse kasuks räigelt eeldusi väänatud ning fakt, et eelnõu neljateistkümne stsenaariumi hulgast valis kõige saastavama (samas põlevkivitööstusele kõige sobivama), kõneleb enda eest. Ainus ala, kus on mingigi positiivsem programm, on transport - seal on kava biometaani suuremamahuliselt kasutusele võtta (hetkel seegi vaid pilootprojektide tasemel).

Tegelikkus on, et hoolimata paljuräägitud vajadusest suunata meie majandus kõrgemat lisandväärtust tootvatesse sektoritesse, töötavad ametkonnad sellele pigem vastu! Taastuvenergia Koja eestvedamisel pannakse kokku energia- ja keskkonnatehnoloogiate arenduskeskust, kus ettevõtted Eesti ülikoolidega taastuvenergia, targa võrgu, salvestuslahenduste ja elektromobiilsuse lahenduste väljatöötamise nimel koostööd teevad.

Hetkel on liitunud ligi 20 ettevõtet ning suuremad ülikoolid. Me loodame, et meil oleks võimalik riiklikust euromeetmest teiste majandussektoritega võrdsetel alustel taotleda ka riigipoolset panust teadustegevusse. Hetkel see aga võimalik ei ole. Nimelt on riigil valminud Nutika Spetsialiseerumise kava, mis taastuvenergia valdkonna riigipoolsetes teadus- ja arendustegevustes sisuliselt välistab! Seda hoolimata sellest, et ülikoolid, ettevõtted, ühiskondlikud organisatsioonid on teinud ettepaneku taastuvenergia NS kavasse lisada. Nii et kahjuks on perspektiiv tõesti üsna masendav. Aga me võitleme edasi.

Tänased kutsevalijad ei peaks praegusest halva unenäo laadsest olukorrast heituma. Unistagem suurelt! Kui kümne aasta eest naerdi taastuvenergiast kõnelejad lihtsalt välja, siis nüüd on vähemalt kuulama hakatud, mis meil öelda on. Sinu ja paljude teiste inimeste abiga saame olukorda muuta! Peame vaid rohkem selgitama, rääkima ja nõudma!"

Taastuvenergia on jätkusuutlik

Nelja Energia poolt vastas mulle Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen sama nõutult: "Jagame seisukohta, et taastuvenergias peitub jätkusuutlik tulevik ning oleks üsna kahetsusväärne, kui Eesti energiapoliitika jääks saastamiskeskseks.

Eestis on ideaalsed tingimused toota energiat nii maismaa kui meretuuleparkides, aga ka biomassi kasutades. Ainuüksi tuuleenergia kasutamine võimaldaks katta kogu Eesti energiavajaduse,
kuid mõistlik oleks meie energiaportfelli võimalikult mitmekesistada nii tehnoloogia kui asukoha lõikes. Nii ei sõltuks me ühestki energialiigist või konkreetsest elektrijaamast liialt.

Üleminek taastuvenergiale peaks olema järkjärguline, kuid 2030. aastaks oleme võimelised elektritootmises põlevkivist täielikult loobuma. Mis puutub Eesti Energiasse, siis on väga tervitatav, et seda asub juhtima suure elektribörsi kogemusega inimene. Teatavasti tuleb just vabal elektriturul ilmekalt välja, kui hästi suudab taastuvenergia oma olematute või madalate muutuvkuludega konkureerida teiste energiatootmisviisidega. 

On ülioluline, millise energiamajanduse arengukava poliitikud vastu võtavad."