Kranaat: Keskerakonna jõululugu

Tallinn oli vanasti õnnelik linn, kus armastati väga kingitusi, pidusid ja jõule. Emad, isad, vanaemad ja vanaisad, sõbrad ja töökaaslased, kõik tegid üksteisele ja eriti lastele kingitusi ja pidasid rõõmsalt jõulupühi.

Tallinna linna kohal Toompea mäel elas aga koos oma ustava koera Sveniga kuri Taavi Rõivas, kelle süda oli kalkusest kokku kuivanud.

Taavi Rõivas jõule ei sallinud ja järjekordseid jõuluettevalmistusi nähes pomises ta pahaselt: „Jälle on tallinlased all-linnas nii rõõmsad. Lihtsalt vastik on vaadata, kui häid pidusid Keskerakond teeb. Midagi peaks ette võtma. Mida teha, kallis Sven?“

„Auh-auh,“ vastas Sven.

„See on hea mõte,“ leidis Taavi Rõivas. „Varastame jah nende kõigi kingid, toidu, jõulukuused ja isegi kaminapuud ära. Proovigu siis pidutseda!“

Taavi Rõivas pugistas kurjalt naerda.

Mõeldud-tehtud. Taavi Rõivas võttis seinalt põdrasarved ja teipis Svenile pähe, et too näeks välja nagu põhjapõder. Sven ei näinud tegelikult väga põhjapõdra moodi välja, aga ometi pani Taavi Rõivas ta saani ette, maskeerus ise jõuluvanaks ja sõitis all-linna.

„Vaata, koer veab jõuluvana saani,“ imestas Pikal Jalal üks laps.

„See on põhjapõder, sa lollakas, kas sa sarvi ei näe?“ hüüdis Taavi Rõivas tigedalt ja andis Svenile piitsa.