Viienda klassi poisi Joonasega on sama lugu. Ta ei taha olla "selline".
Milline?
"Selline." Joonas vaikib hetke. "Paks."
Punapõskne ja jutukas Joonas on täiesti terve laps, kuid väga rasvunud. Joonas on tugevas toidusõltuvuses.
Liisi ja Joonas, higipärlid laubal, sõtkuvad kõrvuti Tallinna Lastehaigla keldrikorrusel väikeses jõusaalis ratastel. Mõlemal on nutitelefonid peos. Nemad ja veel 28 last said mullu augustis võimaluse alustada ainulaadses, 12 kuud kestvas Tallinna Lastehaigla ja KÜSK, Šveitsi Vabaühenduse Fondi ühisprojektis. Sinna kutsuti osalema 30 last Tallinnast ja Harjumaalt, kes kõik on kehamassi indeksi ja vööümbermõõdu järgi rasvunud.
15aastane Alfred kahetseb praegu, et aasta tagasi endast pilti ei teinud.
2014. jaanuaris hakkas Alfredil koolis ninast verd jooksma. Kooliõde mõõtis Alfredil vererõhku, see oli kõrge. Alfred kaalus 100,6 kg. Liiga palju.
Perearst võttis Alfredilt vereanalüüsid ja saatis ta Tallinna Lastehaigla endokrinoloogi Ülle Einbergi juurde. Kilpnäärmega oli kõik korras, kuid dr Einberg uuris, kas Alfred ei tahaks toitumisnõustamist saada? Ja ehk tahaks ta lastehaiglas kaks korda nädalas trennis käia?
Alfred tahtis. Ta tahtis väga kaalust alla võtta. Teda oli kehakaalu pärast narritud lasteaiast saadik. See tegi haiget. Kõrini oli sellest!
Praegu kaalub Alfred 78 kilo. Kuidas tal õnnestus vaid ühe aastaga see, mida enamus lapsi ei suuda?

Pikemalt homses Ekspressis