Kakaojook, mis võitis südameid
Šokolaadi ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba maajad kasutasid kakaoube, valmistamaks jooki nimega chocolat. Euroopasse jõudis see mõnujook palju varem kui tee ja kohv. Maadevallutaja Hernan Cortes naasis Mehhikost 1528. aastal ja tutvustas kakaoube Hispaania õukonnale. Põnevale mõrkjale joogile lisati suhkrut ja vanilli ning see muutus Hispaania kõrgema seltskonna hulgas ääretult populaarseks.
Väljaspool Hispaaniat hakati šokolaadi tarbima hiljem. Uudse kuuma joogi populaar-
sus kasvas siis, kui Austria printsess Anne 1615. aastal kuningas Louis XUI-ga abielludes šokolaadi oma kaasavarana Prantsusmaale tõi. Šokolaadijoogist kujunes aristokraatide staatuse sümbol.

Erimaitselised lisandid
Šokolaad on geniaalne maiustus, mis aitab hoida meie vaimse ja füüsilise tervise tasakaalu.
16.-20. sajandil on vanadest käsikirjadest läbi jooksnud üle saja meditsiinilise märke, kus kakaoubasid on soovitatud kui terviseparandajaid. Üllatav on fakt, et šokolaa-di lubati juua ka paastu ajal. Uurimused on näidanud, et šokolaadi abil saab end kaunimaks muuta ja armuelu parandada.
Tänapäevase šokolaadi põhikomponenti-deks on oamass, kakaovõi, suhkur, letsitiin ja
maitse esiletoomiseks vanilliin. Neid koostisosasid segatakse omavahel täpsetes vahekordades, et saavutada imeliselt head maitset ja aroomi. Kui šokolaadile lisada ingverit, tšillit, kaneeli ja kardemoni, sünnivad tõelised sensuaalsed naudingud. Nii näiteks on ingveriga šokolaad tituleeritud seksikaks, kirsiga nooruslikuks, lavendliga rahustavaks, musta sõstraga igaveseks ja kaneeliga tasakaalustavaks.
Need, kes oma tervise eest erilist hoolt kannavad, teadke, et tumedat šokolaadi on kasulik tarbida mõni tükike iga päev ning mida kõrgem on selles kakaosisaldus, seda tervislikum. Tume šokolaad on palju kasulikum kaaslane õhtutee või -kohvi kõrvale kui magus saiake, kuigi rasva ja energiat sisaldavad mõlemad maiused.

Šokolaadimaiused
Maiuste tegemiseks võib kasutada nii piimašokolaadi, valget šokolaadi kui ka tumedat šokolaadi, lisandiks külmkuiva-tatud marju, marjajahusid ja näiteks roosi õielehti.
Sulata ja tempereeri šokolaad. Pritsi silikoonmatile sobiva suurusega maiused ning kaunista pealt marjade ja roosilehte-dega. Oota, kuni šokolaad tahkub.
Šokolaadi sulatamisel muutub šoko-laadikristallide struktuur, mille tulemusel ei taha šokolaad enam toatemperatuuril hästi tahkuda ning kaotab läike ja tekstuuri. Selleks et saada ilus, läikiv ja hea struktuuriga šokolaad, tuleb šokolaadi tempereerida. Selleks soojendatakse šokolaad teatud temperatuurini, misjärel jahutatakse kiirelt ja soojendatakse uuesti. Valgel, tumedal ja piimašokolaaadil need temperatuurid erinevad.
Vali kvaliteetne šokolaad, soovitatavalt kuvertüür. Kuvertüüris on tavalisest šokolaadist suurem kakaovõisisaldus, mis laseb šokolaadil ühtlasemalt sulada. Soojenda šokolaadi vesivannil ning jälgi, et vesi ja veeaurud šokolaadi sisse ei satu.

  • Tume šokolaad: soojenda 47 °C-ni, jahuta 27 °C-ni ja soojenda uuesti 32 °C-ni. Soojendamisel ja jahutamisel sega šoko-laadi pidevalt, et temperatuurimuutus oleks ühtlane.
  • Piimašokolaad: soojenda 43 °C-ni, jahuta 27 °C-ni, soojenda 30 °C-ni.
  • Valge šokolaad: soojenda 39 °C-ni, jahuta 27 °C-ni, soojenda 29 °C-ni.
Retsept: Kertu Lukas