Kevadväsimus ja kuidas sellega võidelda?
Kuigi meditsiinis sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei panda ning mõned arstid peavad seda pigem legendiks ajast, mil inimeste toidusedel oli talvel ja kevade hakul liiga ühekülgne, on see ka tänapäeval paljudele väga reaalne aastast aastasse korduv probleem. Kevadväsimuse peamised tunnused on unisus, meeleolu langus ja energiapuudus.
Kevadväsimuse põhjused
Võimalikke põhjuseid on mitu. Kindlasti on oma roll pikal ja valgusvaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini sisaldust organismis. Lisaks usutakse, et väsimus võib olla tingitud keha kohanemisest uute ilmastikuoludega ning see nö ümberkalibreerimine avaldubki väsimuses. Kindlasti mõjutavad inimest ka talvel läbi põetud viirushaigused.
Kõik eelloetletud kevadväsimuse põhjused on ka võimalikud immuunsüsteemi nõrgenemise põhjused või siis osalt immuunsüsteemi nõrgenemise tagajärg. Immuunsuse all mõistetakse keha võimet võidelda haigustekitajate vastu. On tõestatud, et keha füüsiline ja vaimne kurnatus mõjutab kõige otsesemalt meie immuunsüsteemi. Seega on need kaks teemat omavahel väga tihedalt põimunud.
Kuidas võidelda kevadväsimusega?
Puhka piisavalt! Kuna keha on pidanud üle elama pika ja kurnava talve, tuleb talle anda võimalus hinge tõmmata. Ehk siis väga tähtis osa on puhkusel ja korralikul unel: peab piisavalt magama ja lõõgastuma. Kevadel on veel eriti tähtis leida tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tuleb võtta aega lõõgastuseks - viibida looduses või olla koos kallite inimestega.
Liigu rohkem! Päevad muutuvad aina pikemaks ja päike läheb aina soojemaks. Igapäevane mõõduka tempoga jalutuskäik värskes õhus on võitluses kevadväsimuse vastu parim abiline. Ühelt poolt turgutab see vaimu, teiselt poolt aitab vabaneda lisakilodest, mis talvega on kogunenud ega soodusta energia liikumist organismis.
Toitu tervislikult! Vaata kriitilise pilguga üle oma igapäevane toidusedel. On seal piisavalt värsket puu- ja juurvilja või koosneb sinu menüü pigem rasvast ja süsivesikutest? Tasakaal on kõige alus, ka toitumises.
Nagu mainitud, on tähtis roll C-vitamiinil, mida sisaldub palju tsitruselistes, kiivis, paprikas, aga ka hapukapsas. Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad toorelt üle talve ega kaota sealjuures oma vitamiine. Näiteks kartuli C-vitamiini sisaldus võib talve jooksul väheneda neli-viis korda.
Ära dieedita! Kevadtalvine aeg ei ole õige aeg (kuigi just nii kipub tunduma) rangete dieetide tegemiseks. Üle tuleb vaadata oma toidusedel ja teha korrektuure, mitte ära jätta tähtsaid toitaineid. Vähem oluline pole söögikordade arv: täiskasvanud ja lapsed peaksid sööma vähemalt kolm korda päevas. Ideaalsel juhul (koos kergete einetega) peaks päevas sööma neli kuni viis korda. Soovitatav on süüa tihedamini ja väiksemaid portsjoneid, et ei tekiks näljatunnet ega ahvatlusi kiirete süsivesikute järele. Samuti võiks toit olla kergesti seeditav, et organism ei peaks sellega omakorda liigselt vaeva nägema.
Abi apteegist või arstilt
Kevadväsimuse korral saab abi ka apteegist. Hästi aitavad C-vitamiini preparaadid, B-grupi vitamiinid letsitiiniga, Bl-vitamiini preparaadid, rauapreparaadid, ternespiima-kapslid, Q-10 preparaadid, D-vitamiini preparaadid ja kalamaksaõli. Kõik need tooted vähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ning tõstavad töövõimet.
Ravimtaimedest võiks valmistada kibuvitsamarja-, kõrvenõgese-, nurmenuku- või põdrakanepiürditeed, mis sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid. Kui vererõhuga probleeme ei ole, võib organismi turgutamiseks kasutada eleuterokoki-, ženšenni- või kuldjuurepreparaate.
Organismi vastupanuvõimet kevadistele viirustele aitavad lisaks tõsta greibiseemneekstrakt, punane päevakübar, ingver, astelpaju, tsink, seleen ja probiootikumid.
Kui väsimus tundub olevat tavapärasest suurem ja pikaajalisem, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, sest liigset väsimust võivad põhjustada ka näiteks kilpnäärme alatalitus ja suhkruhaigus, aga ka verevähk ning paljud teised kasvajad.
