Aeg: aprill 2015

Võimalikult hedonistikult ja kiirelt Helsingisse saada ihkajale jääb sõelale valikuvariante kaks – Tallinki kiirlaevade Business Lounge ning Lindaline kiirkatamaraani VIP-klass.

Katamaraan (hind alates 57 eurost suund) on kiirem ja odavam, kuid laevukese väljumine sõltub täielikult ilmast, mis päeval, mil Kohver kaht luksusprodukti katsetama läheb, on õnneks tuulevaikne. Linnahalli hämarate võlvkäikude kaudu laevale suundumine on samas elamus omaette, sest viimase Vene piirivalvekoera haukumiskaja ei näi nende ajalooliste müüride vahelt veel täielikult kadunud olevat. Ka venib reisijate rongkäik läbi dokumendikontrolli aeglaselt nagu vihmauss, sest esialgu üritas hommikuselt unine teenistuja kell 7.40 väljuva Merilini reisijate broneeringuid kaks tundi hiljem startiva laeva reisijanimekirjaga klappima saada (visalt, kuid siiski tagajärjetult).Kord juba pardale jõudnuna arenevad sündmused samas kiirelt: “Lets gõu apsteers!” haarab usin teenindaja kliendi pardakaardil märkust “VIP klass” näinuna initsiatiivi; märk, et sellise toote eest maksjad pole enamasti eestlased-soomlased. Supsti! on klient juhatatud ülakorruse vööri kajutisarnasesse härmatatud akendega kajutisse, mille kumer kaheksakohaline diivan sobinuks hästi mõne 90ndate keskpaiga sauna eesruumi, ning siis sealses privaatsuses omapäi jäetud*. Pisut retro on kõik – vaip põrandal ning kapp pleedidega seinas, üleelusuurusest Samsungi telekast ja värskest Kroonikast rääkimata.

Kop-kop! kõlab uksele ettevaatlik koputus ning juba saabub end minuti eest Tiinana tutvustanud sümpaatne teenindaja tagasi uurima, mida klient süüa sooviks. Nagu selgub, sisaldab VIP-klassi pilet niihästi eelrooga ja sooja peakäiku kui ka magustoitu, mistõttu varajane laevareis algabki hommikusöögiga à la Lindaline (kiievi kotlet kartulipüreega ning liharohke röövlisalat), mille kõrvale pole mingi probleem küsida kangemaid napse (“Veini ei ole siin varem võetud, siin võetakse konjakit,” märgib Tiina). Toidukogustega mitte eriti hästi hakkamasaanule pakutakse lahkelt võimalust ülejäänu kaasa pakkida ning veidi enne saabumist juhatatakse VIP-klassi klient alakorruse Lindaklassi salongi laevast esimeste seas välja pääsema. Kokkuvõte: südamlik, naljakas, mugav, isiklik ja veidi nostalgiahõngune elamus, millega klapib hästi kokku asjaolu, et laeval pole wifit (“Keegi on pass­word’id vussi keeranud,” ütleb baaridaam vabanduseks).

Tallink Stari Business Lounge (hind alates 84 eurost suund) asub kohe sissepääsu kõrval ja vaid kahe reisija päralt on tenniseväljaku suuruses saal hiigeltele­kate, tugitoolide ja väiksemale pulmaseltskonnale piisava buffet’ga. Kuumad road ei tundu öö eel enam eriti ahvatlevad (nagu ka koogikeskne ­magusavalik), kuid oimetukssöömiseks piisaks ka külmlauast – suitsuvorstiviilud, oliivid, väiksed krõmpsud soolakurgid, krevetid, pestokana, imeline soolalõhe ja terve mägi kartulisalatit! Avatud baar rõõmustab kangemate napside ja likööridega, ajalehti-ajakirju on tühjaksröövitud R-Kioski jagu ja otse ukse kõrval asub suitsetamisala (mittesaadav täiesti suitsuvaba Superstari* * Business Lounge’is). Oste saab teha Business Lounge’i klientidele mõeldud soodushindadega brošüürist (Baron Philippe De Roth­schild Chateau Mouton Rotchild 2003 punavein hinnaga 549 eurot pudel!) ja eriinternet on märksa kiirem, kui Tallinki laevade tasuta wifil tavaks on. Siiski ei möödu reis seiklusteta: üks Business Lounge’i tualettidest lukustab end lahe keskel (kotermanni kaasabil?) seestpoolt ja terve teekonna kostab salongi metalse kõlina-mürinaga rikastatud prõntsatusi, otsekui viskleks korrus Business Lounge’ist kõrgemal ringi ahelais kašelott. “Teostatakse remonttöid, vabandame,” selgitab teenindaja ja tema toon – viisakas ja professionaalne, kuid oluliselt jahedam kui Lindaline pardal kõlanu – sobib kogu toote iseloomustamiseks. Ent viriseda oleks patt. Ei VIP-klass ega Business Lounge ei jõua Helsingisse kohale enne ülejäänud laeva, kuid võib kinnitada, et kunagi pole ülesõit läinud sedavõrd ruttu kui nüüd.

Krister Kivi

* Karolini VIP-klass on kuuekohaline ning eraldatud privaatsuskardinatega. 
** Erinevusi on ka sisekujunduses, mis Staril teostatud Soome, Superstaril aga Itaalia disainerite poolt.