Eesti prokuratuur ja politsei kahtlustavad samal ajal papat jäledas kuritöös – oma poja seksuaalses väärkohtlemises.
Ringkonnaprokuröri kinnitusel alustati kriminaalasja karistusseadustiku § 144 lg 2 alusel – suguühe järeltulijaga. Lõige 2 näitab, et meest on ka varem karistatud sekskuriteo eest. Süüdimõistmise korral on alammäär kolm aastat vangistust.
Lisaks on isa kahtlustatav kehalises väärkohtlemises.
Riikliku süüdistaja sõnul puudub tal teave, kas USAs käib juba paralleelne uurimine. Küll aga sai isa kutse tulla Eesti uurija juurde. Ta pole seda teinud.
Vastupidi – mees tahab, et tema poeg Ameerikasse sõidutataks. Isa väidab, et ema hoiab nende poega loata Eestis. See on tõlgendatav lapseröövina. Tänavu jaanuaris otsustas USA ühe osariigi ülemkohus, et poja ajutise ainuhooldusõiguse saab just isa.
Paar nädalat varem oli Eesti kohus andnud ainuhooldusõiguse emale.
See on moodsa aja tüli, kus eestlane abiellus võõramaalasega, nad said lapse, läksid tülli ja ei suuda ära leppida. Selliste konfliktide arv kasvab aastast aastasse.
Ema kirjeldab oma meest tüüpilise nartsissistina. Nad saavutavad kiiresti edu teiste inimestega suhtlemisel ja neid peetakse meeldivaks tüübiks, kuid pereringis võivad nad olla väga julmad ja ettearvamatud. “Ta võis mind karistada ükskõik mille eest. Ma ei saanud sageli isegi aru, mille eest. Sain ka peksa. Ta sülitas mulle näkku, katkus juustest ning seda ka lapse juuresolekul.”
Isa versioonis on ema löömise ja poja ahistamise välja mõelnud ning teinud lapsele ajupesu, mille tõttu laps andis valeütlusi. Seksikuriteo tõendamisel võib mees aastateks vangi minna. Kui aga ema osutub lapseröövliks, ootab Ameerika seaduste kohaselt karistus ka teda. Ja pisike poiss kannatab.