Marek Strandberg oli toona, 1994. aastal, maagiline mees. Tema aktsiaselts kandis nime Maag, temaga käis läbirääkimisel kaasas nõid Vormsi Enn.

Rahva Hääle toimetus ehmatas valitsusele lähedastest erastajatest ära ning otsis võimalust lehest jalga lasta. Toimetus leidis investorid Robert Lepiksoni ja Hans H. Luige, koos asutati Eesti Sõnumid. Enamus Rahva Hääle tellijaid vormistas ajakirjanike üleskutsel tellimused ümber. See oli ootamatult edukas kampaania - ja ka piiripealselt agressiivne vastus Laari valitsuse käitumisele.

Ka Rahva Hääl ilmus siiski edasi, Eesti Vabariigi väljaandmisel. Lehe sisu võeti Andres
Bergmannile ja co-le kuuluvalt Hommikulehelt. Bergmann / co vaidlustas kohtus kogu valitsuse tegevuse ajalehe erastamisel. Ühel hetkel, kui üks kohtumäärus oli lõppenud ja Erastamisagentuuril
tekkis 10-päevane auk enne edasikaebamist, kuulutas agentuur kärmelt enampakkumise Rahva Häälele.Selle viis läbi Margus Kastehein /EÜS/. Erastamisagentuuri juht oli samuti EÜS-lane, Jaan Manitski. Kohale oli kutsutud üks pakkuja! See oli Marek Strandberg /EÜS/. Strandbergi firma sai
Rahva Hääle alghinnaga, mida kunagi ära ei tasunud.

Kui rublaraha otsas oli, kaotas Maagide väljaantav Rahva Hääl rahalise aluse. Tellijaid eriti ei olnud.
Leht suleti Päevalehe ja Hommikulehega liitmise teel, uueks nimeks Eesti Päevaleht. Eesti Päevalehel on täna sünnipäev - see sündis 5. juunil 1995. Ühinenud Eesti Päevalehe aktsionäriks sai Erastamisagentuuri nõukogu juhtinud Jaan Manitski, kes nõukogus hääletas koos nõukogu liikmete Marek Strandbergi ja Agu Kivimägiga. Manitski firma Vivaroone võttis üle rublaärimeeste aktsiaosalused ning pidas 50-50% suhtes Ekspress Grupiga Eesti Päevalehte läbi majanduslikult keerulise aja sõltumatu päevalehena.