Vesi on elu allikas, eriti kuumal suvepäeval
Ees ootab suveaeg, mil loodetavasti paistab päike ja õues liikumist on palju. Ilmamuutuse ja kehalise aktiivsusega tõuseb aga meie keha veevajadus.
Kui palju vett juua? Millist vett juua? Kui suured veej ooj ad on eestlased? Sellest räägivad toitumisteadlane Mai Maser ja Eesti populaarseima vee-brändi Aura tootejuht Janika Kaur.
Tihti öeldakse, et vesi on elu allikas. Kui kosmoseekspeditsiooniga planeetidele elumärke otsima minnakse, siis tegelikult uuritakse seal vee olemasolu seetõttu, et teadusliku käsitluse kohaselt pärineb inimene veest.
Meie kehamassist moodustab vesi ligi kaks kolmandikku, lastel isegi rohkem. Vesi on tähtis hapniku ja toitainete transpordiks organismis, ta aitab hoida stabiilset kehatemperatuuri ning väljutada jääkaineid. Organism kaotab vett uriini, väljaheidete, hingamise ja higistamisega. Viimane on põhjus, miks peab veejoomisele eriliselt suurt tähelepanu pöörama just suvel.
Soovitusi selle kohta, kui palju vett päevas tarbima peaks, on erinevaid. Ühed ütlevad, et kaks liitrit on soovituslik, teised, et suisa kolm. Vahel väidetakse, et kogu vajaliku vee saab kätte toidust. Tegelikult on aga nii, et iga inimene on erinev ning erinev on ka tema vedelikuvajadus ja toit, mida ta sööb.
Tervise arengu instituudi andmetel on 60 kg kaaluva inimese päevane veevajadus tõepoolest kaks liitrit, 70 kg kaaluval inimesel juba 2,5 liitrit. Sellest kogusest aga ligi poole saame oma toidust. Teine pool, see tähendab vähemalt üks liiter või rohkem (umbes 5 klaasi), tuleb tarbida vedelikuna. Siinkohal on aga parim abimees just puhas vesi.
Vee joomisega ei tasu ka liialdada. Üleliigne vesi koormab neerusid ning südant ning viib organismist välja kasulikke vitamiine ja mineraale. Tähtis on kuulata oma keha, kuid peab meeles pidama, et janu on juba märk vedelikupuudusest. Kuumal suvepäeval võib vedelikupuudus viia organismi ülekuumenemise ja kuuma-rabanduseni.
Puhast vett ei asenda millegagi, eelkõige just seetõttu, et organismile vajalik vesi on ilma lisaaineteta. Ent ometi on vahepeal kasulik juua vett, mis on rikastatud erisuguste lisanditega, ning valik ses osas on lai.
Üldiselt on kraanivesi Eestis puhas ja joogikõlblik, ent selle maitseomadused võivad pisut erineda olenevalt sellest, millisest põhjaveekihist see pärineb.
Poodides on veeriiulid pikad. Peale tavalise vee leiab kauplustest ka lisandväärtusega vett. Maitsevesi, vitamiinivesi, kar-boniseeritud vesi, mineraliseeritud vesi -mida ja millal juua?
"Janu korral tuleks juua ikkagi puhast vett," soovitab toitumisteadlane Mai Maser. Kui suvepäev on kuum ja kui tulenevalt füüsilisest tööst, sportimisest või lihtsalt rohkest liikumisest palju higistatakse, kaotab keha mineraalaineid. Siis on hea abimees mineraalvesi. Oluline on vaadata vee koostist ning naatriumi-, kaaliumi-ja magneesiumisisaldust. Eestis müüdav mineraalvesi peab sisaldama vähemalt kaks grammi mineraalaineid ühe liitri vee kohta. Eesti tuntuim mineraalvee piirkond on Värska.
Karboniseeritud ehk gaasiga joogid ergutavad seedenäärmete tööd, tõstavad isu ja soodustavad toitainete imendumist. "Karbonis eeritud veed on j ahutava toimega, kuid võivad ärritada magu. Tähtis on jälgida enda sisetunnet," ütleb Maser.
Vitamiinivesi, nagu juba nimigi ütleb, on rikastatud organismile kasulike vitamiinidega. Mai Maseri sõnul tuleb aga silmas pidada, et enamasti on vitamiiniveele lisatud magustajaid, mis lisab joogile kalor-sust. Eestis toodetud vitamiinide ja mineraalidega vesi Vitamineral sisaldab puuviljasuhkrut, mistõttu on tegu ikkagi tervisliku alternatiiviga karastusjookidele.
Maitsevesi on maitsestatud vesi, mida saab igaüks teha kodus, aga mida saab osta ka poest. Maitsevesi on hea variant neile, kes veest maitserikkamat janukus-tutajat soovivad, kuid karastusjookidega võrreldes madalamat kalorsust hindavad. Poodides leiab maitsevee tihti nime alt near water.
Mida eelistavad eestlased?
Kui toitumisnõustajad soovitavad üht, siis mida teevad tarbijad? Üle maailma on pu-delivee tarbimine esimest korda kasvanud suuremaks kui magusate karastusjookide ostmine. Tarbijad on hakanud eelistama vett ja veejooke muudele alternatiividele, selgus kevadel rahvusvahelise turu-uuringufirma Canadean tehtud statistikast. Kuidas on seis Eestis?
Eesti poodidest ostetud veest moodustab suurima osa (32%) tavaline joogivesi. Pea kolmandiku müüdud veest moodustavad maitseveed (näiteks Aura Fruit või Vichy Fresh). Veerand ostetud veest on mineraalvesi ning ülejäänud 13% moodustavad karboniseeritud veed.
Aura tootejuhi Janika Kauri sõnul ostetakse vett rohkem kui karastusjooke juba mitu aastat. "Kui karastusjookide müük on viimastel aastatel natuke langenud, siis vee müük on märgatavalt tõusnud," sõnab Kaur.
Aura populaarseim maitsevesi on sidrunimaitseline Aura Fruit ning aina populaarsemaks muutub vitamiinide ja mineraalidega rikastatud Vitamineral. "Lisandväärtusega vee ostmine on tarbijate aina teadlikum valik. Ühest küljest tahetakse vaheldust tavalisele veele, teisest küljest valitakse hoolikalt, milliste lisanditega vett osta," ütles Kaur.
Pidagem siis meeles, et mida soojem ilm, seda rohkem vett me vajame!
Hiina meditsiini arst Rene Bürkland: "Juua tuleks sooja vett"
Vee tarbimise juures ei ole kindlat reeglit, mis kõigile ühtemoodi sobib. Inimese veevajadus sõltub tervislikust seisundist, elukutsest, elukohast, kliimast, aastaajast jms teguritest. Seetõttu on keeruline öelda täpset kogust, mida igaüks päeva jooksul jooma peab - inimesed on erinevad. Küll aga on Hiina meditsiinis reegel, mida vee joomisel väga tähtsaks peetakse - kõiki jooke tuleb juua soojalt. See on oluline nn seedimistule hoidmiseks ja toetamiseks ning see hoiab korras kõhu ja seedimise.
